Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) vahel sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tuleneva võla summas 5 681,04 krooni ja viivise 5 680,04 krooni, kokku summas 11 361,08 krooni ning menetluskulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. MENETLUSKULUD Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 3 650 krooni järgmiselt: 200 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 350 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 3 100 krooni. Lisaks on hageja tasunud 200 krooni menetlusdokumentide avaldamise eest.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. 2 Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli OÜ A maksekäsu kiirmenetluse avaldus JŠ vastu 11 361,08 krooni väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-06-42581). Nimetatud avaldus jäeti 24.04.2008 määrusega rahuldamata
Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 30.04.2008, seega ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu mõistab kohus hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 200 krooni osas kostjalt välja. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 3 100 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 5 681,04 krooni.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 3 100 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 3 100 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 750 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 750 krooni ning riigilõivud summas 750 krooni, kokku 1 500 krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.