Obsah (12)

§ 113§ 101§ 396§ 76§ 108§ 35§ 42§ 34§ 397§ 41§ 94§ 158

Tsiviilasi nr 2-08-14414 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2008. a Tartu Tsiviilasja

§ 113

lõikes 1 sätestatud määras (

§-s 94 sätestatud intressimäär + 7 % aastas).

1. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 15 % ulatuses A.B. ja 85 % ulatuses AS E. Inkassoteenused kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE (tl 2-5, 7, 12) AS E. Inkassoteenused (hageja) esitas Tartu Maakohtusse hagi A.B. (kostja) vastu 31 701 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 04.09.
2. a interneti vahendusel teenuste kasutamise lepingu nr 17879, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 17.11.
3. a esitas kostja laenutaotluse 3 000 krooni saamiseks 30-neks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks. Laenutaotlus rahuldati, sõlmiti laenuleping ja SMS Laen OÜ kandis 17.11.
4. a kostja kontole 3 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma hiljemalt 17.12.
5. a. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt meeldetuletustele ja võlateatiste esitamisele vaatamata. SMS Laen OÜ loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest, teenuste kasutamise lepingu nr 17879 punktist 12 ja nõude loovutamise raamlepingust nr 061206 tulenevate õigustega. Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste kohustustena kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 3 000 krooni, intress 487 päeva eest summas 11 396 krooni, viivis 457 päeva eest summas 6 855 krooni, leppetrahv summas 1 500 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud summas 8 950 krooni. 18.03.
6. a seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 31 701 krooni, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 2 000 krooni ja kohtukulud. KOSTJA VASTUS (tl 38) Vastuse kohaselt kostja tunnistab hagi, soovides asja lahendamist kokkuleppel hagejaga, et koostada maksegraafik laenu tagasimaksmiseks. KOHTUISTUNG (tl 56-57) Hageja lepingulise esindaja, Aleksei Nikolajenko, selgituse kohaselt jääb hageja hagi juurde, paludes kostjalt välja mõista võlgnevuse ja lisanduva viivise kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, vaid tüüptingimustel laenulepinguga. Kostja on kasutanud sms-laenu teenuseid korduvalt. Seega on ta teadlik nii lepingu tingimustest kui lepingu mittetäitmise tagajärgedest. Kostja on jätnud lepingujärgsed kohustused täitmata. Kõik hageja nõuded tulenevad lepingust. See on kõrge riskiga laenu andmine. Intress on tasu raha kasutamise eest. Viivised ja leppetrahv on sanktsioonid. Kostja on viivitanud oma kohustuse täitmisega peaaega 2 aastat. Kui kostja nägi, et ta ei suuda laenu tagastada, oleks ta pidanud ühendust võtma laenuandjaga. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista laenu põhisumma 3 000 krooni, intressi 11 396 krooni, leppetrahvi 1 500 krooni, viivised laenu sissenõutavaks muutumisest kuni tänaseni 10 230 krooni ja edaspidi arvestada viivist kuni kohase täitmiseni. Hageja vähendab nõudeõiguse loovutamisest tulenevaid kulusid 500 kroonini. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja, A.B., selgituse kohaselt võttis ta laenu 3 000 krooni teadmisega, et peab 3 700 krooni tagasi maksma. Laenu võtmise ajal ei olnud kostjal tööd ega raha. Praegu on kostjal töö, kuid arvelduskonto on külmutatud. Kostja saab teenitavast palgast kasutada vaid ettenähtud miinimumi ja ülejäänu 5 000 krooni läheb kriminaalasjast tulenevate nõuete rahuldamiseks. Kostja ei jää kokkuleppe juurde ja palub kohtul teha antud asjas lahendi. Kostja ei tea oma õigusi tarbijana ega seda, kas leppetrahv sellises summas on õige. Kostja leiab, et hagetavad summad on ülemäära kõrged. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
8. Hageja on esitanud kohtule SMS Laen OÜ ja kostja vahel 04.09.
9. a sõlmitud lepingu nr 17879 (tl 18-25) rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (

) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 3.

§ 396

lõike 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud maksekorraldusest (tl 13) nähtub, et kostja sai 17.11.

1. a SMS Laen OÜ-lt laenu summas 3 000 krooni ja kohustus tagastama laenu 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 17.12.
2. a. Hageja on omandanud SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu 06.12.
3. a hageja ning SMS Laen OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingu alusel (tl 14-16). Kostja ei ole SMS Laen OÜ-lt laenu saamise, laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise ega nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et kostja sai SMS Laen OÜ-ga sõlmitud laenulepingu alusel laenu 3 000 krooni, jättes laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustuse täitmata. Tulenevalt

§ 76

lõikest 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 108

lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja põhivõlgnevus 3 000 krooni. 4.

§ 35

lõike 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja lepingu interneti vahendusel (tl 7). Lepingu punkti 3.3.1 kohaselt laenusaaja tutvub laenulepingu tingimustega ning esitab laenuandjale laenu saamiseks vajalikud andmed, täites kohustuslikud väljad laenuandja interneti kodulehel. Vastavalt lepingu punktidele 3.3.3 ja 3.3.4 väljastab laenuandja laenusaajale kasutajanime ja parooli ning laenu saamiseks saadab laenusaaja laenuandjale mobiiltelefoni lühisõnumi, milles näitab lisaks paroolile ära laenu summa ja tähtaja. Eelnevast saab järeldada, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud lepingutingimusi eraldi läbi ei räägitud. Laenusumma ja tähtaeg on kohtu arvates ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist on kostjal olnud võimalik mõjutada. Seetõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks.

§ 42

lõikes 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust. Asjas ei ole vaidlust selles, et SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlmides tarbijaks

§ 34tähenduses. Tulenevalt 3 Ts

MS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kostja on kohtuistungil leidnud, et hagetavad summad on ülemäära kõrged. Kuna hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. 5.

§ 397

lõike 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu punkti 4.2.3 järgi kohustus kostja maksma 3 000 krooni laenamisel 30-neks päevaks intressi 700 krooni. Laen tuli tagastada hiljemalt 17.12.2006. a. Lepingu tähtaja saabumisega kaotab laenusaaja raha kasutamise õigusliku aluse ja laenatud rahasumma muutub sissenõutavaks. Sellest hetkest kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Kohus on seisukohal, et lepingu punkt 4.3, mis lubab võlausaldajal nõuda intressi laenult ka pärast laenu tähtaja saabumist ja laenu sissenõutavaks muutumist, on tüüptingimus, millega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud ning

§ 42lõike 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi Ts

ÜS) § 84 lõike 1 kohaselt tühisel kokkuleppel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kuna laenu intress oli kokku lepitud 700 krooni 30-neks päevaks ja laenuleping lõppes 17.12.

1. a, on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist vaid lepingu punktis 4.2.3 kokkulepitud ulatuses, s.o summas 700 krooni. Kohus jätab hageja intressinõude 700 krooni ületavas osas rahuldamata.
2. Hageja nõuab kostjalt lepingu punkti 13 alusel viivist 0,5 % kalendripäevas tähtaegselt tagastamata laenu summalt iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, s.o 182,5 % aastas. Hagiavalduse kohaselt moodustab 18.03.
3. a seisuga tasumisele kuuluv viivis 457 päeva eest 6 855 krooni. Kohtuistungil palus hageja mõista kostjalt välja viivis perioodi eest 18.12.
4. a kuni 29.10.
5. a summas 10 230 krooni.

§ 42

lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist.

§ 42lõike 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punkt 13 on tühine 0,5 % suuruse viivise määra tõttu, sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub

§ 41

kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul

§ 113

lõikes 1 toodud viivise seadusjärgne määr.

§ 113

lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lõige 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3 000 kroonilt alates 18.12.
3. a. Viivise määr

§ 113lõike 1 kohaselt alates 18.12.2006.

a kuni 31.12.

1. a oli 9,75 % aastas, alates 01.01.
2. a kuni 30.06.
3. a oli 10,5 % aastas ja alates 01.07.
4. a kuni käesoleva ajani on viivise määr 11 % aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 18.12.
5. a kuni 31.12.
6. a summas 11,22 krooni (3 000 krooni x 9,75 % x 14 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.01.
7. a kuni 30.06.
8. a summas 156,21 krooni (3 000 krooni x 10,5 % x 181 päeva / 365 päeva) ning alates 01.07.
9. a kuni 29.10.
10. a, s.o kohtuistungi toimumise päevani, mil laenu ei olnud tasutud, 4 summas 440,30 krooni (3 000 krooni x 11 % x 487 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 18.12.
11. a kuni 29.10.
12. a summas 607,73 krooni (11,22 + 156,21 + 440,30). TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palus 29.10.
13. a kohtuistungil mõista kostjalt välja viivis 10 230 krooni perioodi eest 18.12.
14. a kuni 29.10.
15. a ja edaspidi alates 30.10.
16. a tagastamata laenusummalt kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni määraga 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. Juba eespool toodud põhjendustel kuulub hageja nõue selles osas rahuldamisele seadusjärgse viivisemäära (

§-s 94 sätestatud intressimäär + 7 % aastas) alusel. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata laenusummalt alates 30.10.2008. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni

§ 113lõikes 1 sätestatud määras.

7. Tulenevalt

§ 158

lõikest 1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu punkti 14 kohaselt kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingust või seadusest tulenevat kohustust laenuandja ees, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50 % ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 1 500 krooni, mis on pool tagastamata laenust. Kohus märgib, et leppetrahvi kokkulepete sisu on piiratud tüüptingimusena kindlaksmääratud leppetrahvide puhul. Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi kokkulepe on lepingusse võetud hageja initsiatiivil. Seega on leppetrahvi kokkuleppe tingimus saanud lepingu osaks, mida ei ole eraldi läbi räägitud. Kui ebaproportsionaalselt suur leppetrahvi nõue sisaldub tüüptingimustes, toob see erinevalt

§-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse. Kohus leiab, et tüüptingimusena lepingu punktis 14 ette nähtud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur (kuni 50 % kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust), mistõttu on antud tüüptingimus (leppetrahvi kokkulepe) tarbijat ebamõistlikult kahjustav

§ 42

lõike 3 punkti 5 järgi ja seetõttu tühine

§ 42lõike 1 kohaselt.

Kuna antud juhul puudub hagejal võimalus nõuda leppetrahvi ka seaduses sätestatud eeldustel, jätab kohus hageja nõude leppetrahvi summas 1 500 krooni kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata.

1. Hageja on esitanud kohtule taotluse nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 8 950 krooni kostjalt väljamõistmiseks lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 alusel, mille kohaselt nõudekirja väljastamise tasu on 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamise tasu on 200 krooni ja hagiavalduse kohtusse esitamise tasu on 1 000 krooni.
2. oktoobril
3. a toimunud kohtuistungil vähendas hageja nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude nõuet 500 kroonini. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi koopiat nõudekirjadest kostjale, tõendamaks nimetatud kulude kandmist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt nõudekirjade saatmise kulu summas 500 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohtusse esitamise kulu 1 000 krooni (tulenevalt lepingu punktist 12.2.3) on menetluskulu ja selle sissenõudmine toimub TsMS §-de 173 ja 174 kohaselt kohtulahendi alusel. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda võlaõiguslikus vaidluses kohtumenetluse kulude väljamõistmist kostja võlana selles hagis, mis on kohtusse esitatud põhivõla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. 5
4. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 3 000 krooni, intressi 700 krooni, viivise perioodi eest
5. detsember
6. a kuni
7. oktoober
8. a summas 607,73 krooni ning viivise tagastamata laenusummalt alates
9. oktoobrist
10. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni

§ 113lõikes 1 sätestatud määras. 10. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 2 000 krooni (tl 26). Ts

MS § 139 lõike 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 124 lõikele 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lõike 2 alusel hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Hageja nõuab kostjalt 31 701 krooni väljamõistmist, millest põhinõue moodustab 3 000 krooni. Seetõttu tuleb hagihinna määramisel nõude summast maha arvata kõrvalnõuete summa põhinõude summa ulatuses. Seega on hagihinnaks 28 701 krooni. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hagihinnale 28 701 krooni vastav riigilõiv riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi on 1 750 krooni ja tulenevalt TsMS § 150 lõikest 3 on hagejal õigus taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 alusel. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 4 307,73 / 31 701 x 100 = 15 % ulatuses kostja ning 85 % ulatuses hageja kanda. Kohtunik 6