§-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kuidas kaasomand lõpetada. Hageja on soovinud ja kostja on nõusoleku andnud selleks, et kaasomandis olev korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja ja kostja on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriossa number XXXXXXX kantud korteriomandi asukohaga X 21a korter 57, Tartus kaasomanikud võrdsetes mõttelistes osades (kinnistusraamatu väljatrükk tl-l 6).
lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja esindaja oli kohtuistungil seisukohal, et kuivõrd kostja oli teadlik hageja soovist kaasomand lõpetada, kuid keeldus sellest mõjuva põhjuseta, tuleb hageja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vaidles menetluskulude enda kanda jätmisele vastu. Hagi oli üllatuslik. Kohtuistungil 19.09.2008 antud kinnituse kohaselt sai kostja teada tema ema telefonile 25.03.2008 saadetud SMS-sõnumist, et vaidlusaluse korteriga on probleem. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud. Samas ei ole hageja esitatud SMS-sõnumis juttu kaasomandi lõpetamisest. Hagiavaldus esitati kohtusse juba 15.04.2008, so 20 päeva pärast sõnumi saatmist. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist teatanud kostjale isiklikult, et soovib kaasomandi lõpetamist. Samuti ei ole hageja saanud kostjalt keelduvat vastust seoses kaasomandi lõpetamise taotlusega. 2 Kostja on hagi õigeks võtnud nii kirjalikus vastuses kui kohtuistungil avaldatuga. Samas on kostja keeldunud kohtus kompromissi sõlmimisest, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kompromissi saavutamine kohtuväliselt oleks olnud samuti võimatu ning hagejal oleks tulnud siiski kohtusse pöörduda.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
Arvestades asjaolu, et kostja on kohtuistungil keeldunud kompromissi sõlmimisest ning on nõudnud asjas kohtuotsuse tegemist, millest kohus järeldab, et kohtuvälist lahendust poolte kaasomandi lõpetamise vaidlusele ei oleks saavutatud, tuleb hageja menetluskulud panna kostja kanda. Samuti jääb kostja kanda ka riigilõivu see osa, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel vabastatud menetlusabi andmise korras.
lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.