Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt OÜ C (allüürileandja) ja OÜ D (allüürnik) vahel 27.06.2003 sõlmitud mitteeluruumide allüürilepingust. Vastavalt 01.08.2004 sõlmitud rendilepingu lisale, võttis kõik rendilepingust tulenevad rentniku õigused ja kohustused üle hageja. Vastavalt 01.08.2003 sõlmitud allüürilepingu lisale 1 läksid allüürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kostjale. Seega lasuvad allüürilepingust tulenevad allüürniku õigused ja kohustused kostjal ning allüürileandja õigused ja kohustused hagejal. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, jättes tasumata alates 2007 aasta oktoobrist nii üüritasu kui ka tasu kommunaalteenuste eest. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse 2 2-08-74855 täitmist, lepingu üles öelda ning nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 113 lg 1, § 271, § 292 lg 1 alusel. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 20 500 krooni (hagiavalduselt tasutud riigilõiv). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 20 500 krooni (05.11.2008, maksekorralduse nr 1969). Tulenevalt
Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne (
lg 2).
Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 416 768.84 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt kuni 420 000 kroonise hinnaga hagilt tuleb tasuda riigilõivu 19 750 krooni. Lähtudes
Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 19 750 krooni. Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.