← Eesti

2-08-748/11

Obsah (4)§ 413§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2008.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, Tsiviilasja number 2-08-748 Tsiv

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungile ilmunud hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus pole tuvastanud

§ 413lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 22.04.2006 sõlmitud rendilepingust nr 60700832, millega kostja rentis hagejalt perioodil 22.04.2006 kuni 27.04.2006 maalritöölavasid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja renditud asju hagejale tagastanud. Rentimistingimuste p 6 kohaselt on rentnik kohustatud hüvitama rendisuhte ajal hävinud või kadunud seadmed vastavalt uushanke hinnale. Rentimistingimuste p 15 kohaselt lepingus käsitletud kõigi makstavate summade hilinemise eest on rendile andjal õigus sisse nõuda iga viivitatud kalendripäeva eest 0.5% viivist. 2 Hageja nõuab kahju hüvitamist summas 6 108.07 krooni. Nimetatud otsene varaline kahju on põhjuslikus seoses kostja poolt rendilepingu rikkumisega ja hagejal võla sissenõudmisel kulude tekkimisega. Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 113 lg 1, § 115 lg 1 ja § 127 lg 1.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena: riigilõiv 2 000 krooni ja õigusabikulud 8 850 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära. Taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 10 850 krooni. Kohus selgitab, et hageja ei või kulude hüvitamist

§ 174

lg 1-3 alusel enam nõuda (

§ 174¹ lg 4).

Tulenevalt

§ 178

lg 1 kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Meeli Kaur kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.