ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 29.veebruar 2008.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-07-973 Haldusasi H.K ja T.K kaebus Kadrina Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse tühistamiseks ja Vallavalitsusele nr.xx osaliseks vastustajale Kadrina kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.veebruar 2008.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitajad H.K ja T.K, nende esindaja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, vastustaja Kadrina Vallavalitsuse esindajad Marika Mardõkainen ja Eha Kriks, kolmas isik Jaanus Reisner RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebajate endi kanda Edasikaebamise kord 3-07-973 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD H.K ja T.K esitasid 14.05.2007 halduskohtule kaebuse Kadrina Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr.xx osaliseks tühistamiseks (karjalauda eest kompensatsiooni määramise osas) ja xx.xx.xxxxx korralduse nr.xx tühistamiseks ning vastustajale Kadrina Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks algatada vaidlustatavates korraldustes märgitud õigusvastaselt võõrandatud maa, pindalaga 42,14 ha ja karjalauda tagastamismenetlus H.K-le ja T.K-le. Tartu Halduskohtu 27.09.2007 määrusega haldusasjas nr.3-07-973 luges kohus H.K ja T.K kaebuse Kadrina Vallavalitsuse xx.xx.xxxxx korralduse nr.x osaliseks ja xx.xx.xxxx korralduse nr.xx täielikult tühistamiseks ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks esitatuks pärast selleks seaduses ettenähtud tähtaega. Määruse p-ga 3 lõpetati menetlus H.K ja T.K kaebuses Kadrina Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr.xx osaliseks ja xx.xx.xxxx korralduse nr.xx täielikult tühistamiseks ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks HKMS § 12 lg 3 alusel. Tartu Ringkonnakohtu 10.12.2007 määrusega haldusasjas nr.3-07973 rahuldati H.K ja T.K määruskaebus osaliselt ja tühistati Tartu Halduskohtu 27.09.2007 määrus osas, millega lõpetati menetlus H.K ja T.K kaebuses Kadrina Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr.xx osaliseks tühistamiseks ning otsustati saata kaebus tühistatud osas esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu lahend jõustus 28.12.2007. 08.01.2008 määrusega haldusasjas nr.3-07-973 võttis Tartu Halduskohus menetlusse H.K ja T.K kaebuse Kadrina Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr.xx osaliseks tühistamiseks karjalauda kompenseerimise osas ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks algatada karjalauda tagastamismenetlus H.K-le ja T.K-le. Kaebusest nähtuvalt ei ole H.K ega T.K taotlenud hoonete maksumuse kompenseerimist, vaid on algusest peale taotlenud õigusvastaselt võõrandatud hoonete tagastamist. Jõustunud Viru Maakohtu 15.03.2006 otsusega tsiviilasjas nr.2-04-1053 on kindlaks tehtud, et H.K ja T.K isa A-H.Koli Kadrina Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduses nr.xx nimetatud hoonete omanik. Kaebajate arvates ei ole käesoleval ajal ühtegi asjaolu, mis takistaksid karjalauda tagastamist H.K-le ja T.K-le (teised hooned olid omandireformi alguseks hävinenud). Kaebajad märgivad, et juhul, kui karjalauda tagastamine ei osutu võimalikuks, siis nad soovivad neile tekitatud kahju hüvitamist karjalauda tegelikku väärtust arvestades. Vastustaja Kadrina Vallavalitsus palub 23.01.2008 kirjalikus vastuses jätta H.K ja T.K kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebajate endi kanda. Nimetatud vastusest nähtub, et H.K esitas 10.12.1991 ja T.K 12.12.1991 Lääne-Viru Maavalitsusele avalduse xx talu vara kompenseerimiseks. Kaebajad ei ole oma soovi muutnud, samuti pole nende edasine käitumine andnud alust vastupidist arvata. Kooskõlas omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) § 16 lg-ga 4 oli H.K-l ja T.K-l kui õigustatud subjektidel õigus avalduses märgitud taotlust muuta ühe kuu jooksul pärast omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist, kuid kaebajad sellist sooviavaldust ei esitanud. Xx.xx.xxxx korraldusega nr.xx algatas Kadrina Vallavalitsus vara kompenseerimise menetluse H.K-le ja T.K-le. Kaebajate soovi vara kompenseerimiseks kinnitab 03.10.2006 kaebajate poolt vastustajale esitatud avaldus, milles nad nõustusid taluhoonete kompenseerimisega ja taotlesid ühtlasi ekspertiisi teostamist hävinud ehitiste võõrandamisaegse maksumuse hindamiseks. Käesolevaks ajaks on ekspertkomisjoni töö lõpetatud ja antud eksperthinnang xx xx vallas endisel xx maaüksusel paiknenud õigusvastaselt võõrandatud vara võõrandamisaegse maksumuse kohta. Kaebuse esitajad on nõustunud eksperthinnanguga ning tasunud ekspertiisi 2
(5)3-07-973 eest. Vastustaja peab ekslikuks kaebajate arvamust, mille kohaselt puuduvad takistused karjalauda tagastamiseks, sest hoonete kompleksi, mille koosseisu kuulub ka nimetatud karjalaut, omandas 31.07.1997 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel AS-lt Koltek J.R. AS Koltek omandas hoone 1990 aastal L.Pärna nimeliselt kolhoosilt, mida tõendavad vastusele lisatud Lääne-Viru Maa-arhiivi poolt väljastatud ja kinnitatud koopiad Lääne-Virumaa Hooneregistri arhiivifondi toimikus nr.11993 (xx, xx, J.R) asuvatest juriidilistest ja tehnilistest dokumentidest. Hoonete kompleksi omanikuna oli J.R-l õigus hoonete juurde maad erastada. Kadrina Vallavalitsus andis nõusoleku kooskõlas maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 22 lg-ga 1 J.R-le kuuluvate hoonete juurde maa erastamiseks xx.xx.xxxx aasta korraldusega nr.xx. Vastustaja viitab oma vastuses kaebusele ORAS § 12 lg 3 p-le 1, mille kohaselt ei tagastata vara, kui õigustatud subjekt soovib vara kompenseerimist ja sama paragrahvi lg 3 ple 3, mille kohaselt ei tagastata vara, mis on füüsilise isiku heauskses omandis. Seega vaidlusalune karjalaut koos ühise katuse all asuva karjaköögi ja vihtlemissaunaga tagastamisele ei kuulu. Kadrina Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korraldus nr.xxx on õiguspärane ja sellega ei ole rikutud H.K ja T.K õigusi. Kohtuistungil jäid Kadrina Vallavalitsuse esindajad Marika Mardõkainen ja Eha Priks vastuses toodu juurde ja palusid jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik J.R palus kohtuistungil jätta kaebus rahuldamata, sest kõneallolev karjalaut on tema heauskses omandis alates 1997 aastast. KOHTU PÕHJENDUSED 10.12.1991 esitas H.K ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjonile avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise kohta, milles taotles xx maa tagastamist ja hoonete kompenseerimist. 12.12.1991 esitas T.K ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjonile samasisulise avalduse. Nii H.K kui ka T.K avalduste lisades on lauda osas märgitud lahtris „vara seisukord käesoleval ajal - lagunemiseelne seisund“ ja lahtris „taotleja soovkompenseerida“ (t.lk.39, 42). ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni xx.xx.xxxx otsusega nr.xx jäeti H.K ja T.K taotlused rahuldamata xx maa suhtes, kuna komisjon tuvastas, et kooskõlas ORAS §-ga 8 ja MaaRS §-ga 5 ei ole taotlejad omandireformi õigustatud subjektid ning kinnistusandmete kohaselt oli xx omanikuks O-V.H, mitte A-H.K. Otsuses on märge jätta taotlused rahuldamata 1945 aastal konfiskeeritud vara suhtes kuni võõrandatud vara koosseisu tuvastamiseni kohtu korras, kuna arhiivides sellekohased andmed puuduvad. Eeltoodud põhjusel jäeti ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni xx.xx.xxxx otsusega nr.xx kaebajate taotlused rahuldamata ja tehti neile ettepanek tuvastada võõrandatud vara koosseis kohtu korras. Viru Maakohus oma 15.03.2006 otsusega tsiviilasjas nr.2-04-1053 rahuldas kaebajate hagi. Xx.xx.xxxx ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni otsuse nr.xx punktiga 1 tunnistati kehtetuks maakonnakomisjoni otsused 30.10.1996 ja 03.09.1997 ning punktiga 2 loeti kindlaks tehtuks järgmine õigusvastaselt võõrandatud vara, mis on omandireformi objektiks: a) xx talumaa pindalaga 42,14 ha kinnistu nr.xx b) muu vara vastavalt Viru Maakohtu 15.03.2006 kohtotsusele tsiviilasjas nr.2-04-1053 1.elumaja punane mõis, 2.karjalaut koos karjaköögiga ja vihtlemissaunaga, 3.viljaait xx.xx.xxxxx andis Kadrina Vallavalitsus korralduse nr.xx. Korralduse p-ga 1 otsustati alustada A-H.K-lt õigusvastaselt võõrandatud xx talu kinnistu nr.xx ehitiste (elumaja punane mõis, karjalaut koos karjaköögiga ja vihtlemissaunaga, viljaait) ja muu vara kompenseerimise menetlust. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas H.K 22.08.2006 Kadrina Vallavalitsusele avalduse kompensatsiooni väljaandmiseks (vorm R1) ja 03.10.2006 esitas T.K Kadrina 3
(5)3-07-973 Vallavalitsusele avalduse kompensatsiooni väljaandmiseks (vorm R1). 06.10.2006 laekus Kadrina Vallavalitsusele H.K ja T.K 03.10.2006 avaldus, milles nad paluvad xx taluhoonete kompenseerimishinna määramiseks läbi viia ekspertiis. Avalduses on märgitud avaldajate poolt soovitud eksperdi nimi ning teave selle kohta, et hindamiskulud tasuvad kaebajad ise (t.lk.32,77,78). Kooskõlas ORAS § 16 lg-ga 4 on õigustatud subjektil õigus avalduses märgutud taotlust muuta ühe kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. Xx.xx.xxxx ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni otsus nr.xx saadeti H.K-le ja T.K-le tähitud kirjadena 26.05.2006 (t.lk.163). Kaebajad oma avaldustes märgitud taotlust kuu aja jooksul pärast subjektideks tunnistamise otsuse kättesaamist ei muutnud. Haldusasja materjalidest nähtub, et L.Pärna nimelise kolhoosi 19.12.1990 volinike koosoleku protokolli nr.3 p-ga 1 otsustati anda üle A/S „Koltek“ bilanssi Kolu mõisahooned (t.lk.129). 31.07.1997 aastal sõlmisid AS Koltek (müüja) ja J.R(ostja) ehitiste ostu-müügilepingu, mille p 2 kohaselt müüja müüb ja ostja ostab ühekorruselise mõisahoone, milles on kasulikku pinda 302,1 m2 ja netopinda 629,7 m2; lauda, milles on kasulikku pinda 366,5 m2 ja netopinda 409,0 m2; kuivati, milles on kasulikku pinda 274,7 m2 ja netopinda 274,7 m2; lauda, milles on kasulikku pinda 199,9 m2 ja netopinda 233,3 m2 ja vare, mis asuvad xx maakonnas, xx vallas xx külas ja paiknevad õiguslikul alusel kasutataval 10 000 m2 suurusel maal. Vastavalt Lääne-Viru Hooneregistri xx.xx.xxxx tõendile nr.xx kuuluvad eelnimetatud hooned ja rajatised J.R-le (t.lk.136). Hoonete kompleksi omanikuna oli J.R-l õigus hoonete juurde maad erastada ja Kadrina Vallavalitsus andis nõusoleku xx.xx.xxxx aasta korraldusega nr.xx maa ostueesõigusega erastamiseks J.R-le kuuluvate hoonete juurde MaaRS § 22 lg 1 alusel. Kooskõlas ORAS § 12 lg 3 p-ga 1 ei tagastata vara, kui õigustatud subjekt soovib vara kompenseerimist ja kooskõlas sama paragrahvi lg 3 p-ga 3 ei tagastata vara, mis on füüsilise isiku heauskses omandis. Seega ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni xx.xx.xxxx otsuse nr.xx p-s 2.b (muu vara) nimetatud karjalaut koos karjaköögi ja vihtlemissaunaga tagastamisele ei kuulu. Kuna kaebajad pole kunagi taotlenud nimetatud ehitiste tagastamist vaid kompenseerimist ja kõneallolevad ehitised on alates 31.07.1997 J.R-i heauskses omandis, siis käesoleval juhul ei kuulu omandireformi objektiks olev vara tagastamisele ja puudub alus vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks algatada karjalauda kompenseerimise menetlust. Arusaamatu on kaebaja märkus, et juhul, kui mingil põhjusel kas Kadrina Vallavalitsuse või riigi süül ei osutu tagastamine võimalikuks, siis soovivad H.K ja T.K tekkinud kahju hüvitamist hoonete tegelikku väärtust arvestades, sest kaebajad ei ole kunagi avaldanud soovi vara tagastamiseks, vaid selle kompenseerimiseks. Isegi juhul, kui kaebajad oleksid avaldanud soovi karjalauda tagastamiseks, siis ORAS § 12 lg 3 p-st 2 tulenevalt ei oleks olnud see võimalik, sest vara ei ole säilinud käesoleva paragrahvi 8. lõikes sätestatud endisel individualiseeritaval kujul. Asjaolu, et laut ei olnud säilinud, kinnitavad ka kaebajad oma Lääne-Viru Maavalitsusele esitatud avaldustes õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise kohta. Nimelt on T.K 12.12.1991 avalduse lisas märkinud lauda kohta „amortiseerunud“ ja H.K on oma 10.12.1991 samasisulise avalduse lisas lauda kohta märkinud „lagunemiseelne seisund“. 18.02.2008 kaebajad ega nende esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutsed olid kõigil käes (t.lk.150-152). Istungile ilmumine ei olnud kohustuslik. Pärast kohtuistungi lõppemist selgus, et kell 09.30 oli saatnud kaebajate esindaja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva eposti teel teate, et ta on haigestunud, mistõttu palub asja läbivaatamine edasi lükata ja määrata uus kohtuistungi aeg ning vastava tõendi esitab ta koheselt pärast selle saamist. Menetlusosaline ei saa eeldada, et e-posti teel 1,5 tundi enne kohtuistungi algust saadetud taotlus jõuab õigeaegselt kohtunikuni. Vastavalt sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr.85 „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vormi ja väljaandmise korra“ § 2 lg-ga 1 antakse tõend 4
(5)3-07-973 välja juhul, kui terviseseisundist põhjendatud takistus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoimingule. Sama määruse § 4 lg 9 kohaselt tehakse tõendile kanne, millega arst kinnitab, et tõend antakse välja esitamiseks kohtule, tõendamaks takistuse olemasolu, mille tõttu isik ei saa ilmuda menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks. Kuna sellist tõendit ei olnud taotlusele lisatud, siis oleks kohus pidanud taotluse selle õigeaegse saabumise korral jätma rahuldamata. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et H.K ja T.K kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuna kohus kaebust ei rahulda, siis jäävad kohtukulud kaebajate endi kanda. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 19.01.2009 Riigikohtu 19.01.2009 kohtumääruse nr.3-7-1-3-564 alusel, millega jäeti T.K, H.K kassatsioonkaebus menetlusse võtmata Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2008 kohtuotsusega nr.3-07-973 otsustati: 1 jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.02.2008 otsus muutmata 2. apellantide menetluskulud jätta nende endi kanda Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)