) § 423 lg 1 p 11 alusel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagis toodud asjaolud ei ole tõendamist leidnud. 3 Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) hageja ja kostja I vahel on 14.12.2007 sõlmitud laenuleping, mille p 1.1.1 kohaselt annab kostja I hagejale laenu summas 522 000 krooni, maksetähtajaga 30.04.2008 (t lk 16); 2) hageja ja kostja II vahel on 14.12.2007 sõlmitud laenuleping, mille p 1.1.1 kohaselt annab kostja II hagejale laenu summas 522 000 krooni, maksetähtajaga 30.04.2008 (t lk 17). 3) Samal päeval pärast laenulepingute sõlmimist sõlmiti notariaalselt tõestatud hüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati kostjate kasuks hageja kinnistuosale hüpoteek, millega on tagatud kostjate ja hageja vahel 14.12.2007 sõlmitud lepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevad nõuded hageja vastu (t lk 2025, 100, hüpoteegilepingu p 2.1, 2.2, 2.3, 2.4); 4) 14.12.2007 hüpoteegilepingu alusel on kohtutäitur alustanud täitemenetlused ja väljastanud hagejale täitmisteated (t lk 26-27); täitemenetluses on kohtutäitur läbi viinud kinnisasja arestimise (t lk 35-38). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja leiab, et sõlmitud laenulepingud on tühised, kuna tegemist on näilike tehingutega. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tulenevalt TsÜS § 89 lg 2 on näilik tehing tühine. Esmalt väidab hageja, et hageja ei ole kostjatelt tegelikult raha saanud ning kostjatel ei olnudki tahet raha üle anda. Laenulepingute punktis 1.1.2 on hageja kinnitanud, et kogu laenusumma, summas 522 000 krooni (mõlema laenulepingu puhul eraldi) on laenusaajale üle antud enne käesoleva lepingu sõlmimist. Laenulepingute punkti 1.1.2 kohaselt kokku 522 000 krooni kättesaamist sularahas kinnitab laenusaaja oma allkirjaga laenulepingul. Laenulepingute punkt 1.1.2 on käsitatav täitmise kviitungina VÕS § 95 järgi. Nimetatud punktiga on muudetud tavalist tõendamiskohustust võlasuhtes.
lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Puudub vaidlus, et laenulepingute täitmist ei ole hageja kostjatelt nõudnud (t lk 100). Kohus leiab, et hageja ühe pangakonto väljavõte (t lk 39-46) ei tõendada raha mittesaamist ning üksnes sellel alusel ei pea kohus võimalikuks lugeda hageja väiteid tõendatuks. Kui hageja leiab, et ta ei ole vaatamata laenulepingute punktis 1.1.2 antud kinnitusele raha kostjatelt saanud, võib tal olla kostjate vastu laenulepingust tulenev kohustuse täitmise nõue. Laenulepingute tühisuse hindamisel ei oma tähendust üksnes asjaolu, et laenulepingute alusel ei ole hagejale laenu antud. Lisaks nimetatud asjaolule tuleb laenulepingute tühisuse hindamisel hagejal tõendada ka kostjate tahet mitte talle laenu anda. Kui kostjad on jätnud laenulepingujärgse kohustuse täitmata, puudutab see lepingu täitmise küsimust. Tehing on näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. Seega pidi hageja tõendama, et hageja ei soovinud laenu saada ja kostjad ei soovinud talle laenu anda. Hageja esitatud asjaolud tehingu näilikkust ei kinnita. Hageja lepinguline esindaja on istungil kinnitanud, et hageja tahe ei olnud suunatud laenulepingu sõlmimisele (t lk 100). Tegemist ei ole tõendiga
Samuti on tõendamata, et kostjatel ei 4 olnud tahet luua laenulepinguga vastavaid õiguslikke tagajärgi. Kohtule esitatud asjaolud ja tõendid viitavad üheselt asjaolule, et poolte tahe oli suunatud laenu andmisele ja võtmisele. Sellele viitavad järgmised vaidlustamata asjaolud: 14.12.2007 sõlmiti laenulepingud, pärast laenulepingute sõlmimist samal päeval sõlmiti notariaalselt tõestatud hüpoteegileping laenulepingutest tulenevate nõuete tagamiseks, sealhulgas kandis hageja kõik hüpoteegilepingu sõlmimisega seotud kulud (hüpoteegileping p 7.1) ning laenulepingute tühisusele hakkas hageja tuginema pärast täitemenetluste alustamist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et TMS § 221 lg 1 alusel on võlgnikul õigus esitada hagi ka põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud. Kuna kohus ei ole tuvastanud laenulepingute tühisust, on kostjatel õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõuete täitmist TMS § 2 lg 1 p 19 tulenevalt, kuna nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega kuulub täitemenetluste lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmisele.
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus on hagi tagamise abinõuna 09.06.2008 peatanud täitemenetlused täiteasjas nr 025/2008/3034 ja täiteasjas nr 025/2008/3035. Otsuse jõustumisel kuulub hagi tagamine tühistamisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud
Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.