lg 1,3,4,5 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega ja kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpaeva enne üldkoosolekut. Kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse.
Üldkoosolekul osalenud võlausaldajad ei vaidlustanud halduri poolt Korteriühistule Kai, Maksu- ja Tolliametile, G. le, K. K. ile, V. P. , V. V. le, A. N. le ja D. P. ile määratud häälte arvu. Seega tuleb kohtunikul lahendada nende osas tulenevalt
Kohtunik tutvunud halduri poolt esitatud dokumentidega, loeb tuvastatuks, et haldur on määranud üldkoosolekul võlausaldajate Korteriühistu Kai, Maksu- ja Tolliameti, G. , K. K. i, V. P. , V. V. , A. N. ja D. P. i häälte arvu võrdeliselt nende nõuete suurusega ja nõuete suuruse määramine on toimunud halduril olnud dokumentide alusel. Kohtunik leiab, et haldur on määranud häälte arvu, arvestades
Seega tuleb kinnitada halduri poolt määratud võlausaldajate häälte arv järgmiselt: Korteriühistu Kai 68 287 häält, Maksu- ja Tolliamet 3944 häält, G. 16 000 häält, K. K. 20 000 häält, V. P. 16 000 häält, V. V. 20 000 häält, A. N. 20 000 häält ja D. P. 14 000 häält. AS Reval Credit vaidlustas võlausaldajate üldkoosolekul AS ERA LIISING, ERA Liising Grupp AS ja Nelik Varahalduse OÜ halduri poolt määratud hääled. OÜ Balafon vaidlustas Era Liising Grupp AS ja Nelik Varahalduse OÜ määratud hääled. Era Liising Grupp AS vaidlustas AS Reval Credit ja OÜ Balafon määratud hääled. OÜ Altafor ei olnud nõus halduriga, et talle pankrotihaldur ei määranud hääli. Pankrotihalduri poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on AS ERA LIISING esitanud 07.01.2008.a. nõude summas 4 497 534 krooni. Nõude aluseks on 13.juunil 2007.a. sõlmitud laenuleping ja nõude sisuks on laenusumma 3 000 000 krooni, intressinõue summas 897 534 krooni, leppetrahv summas 450 000 krooni ja viivisenõue summas 150 000 krooni. AS ERA LIISING ei ole esitanud intresside arvestust. Pankrotihaldur leidis, et laenulepingu kohaselt on laenusummalt arvestatavaks intressiks 60 % aastas s.o. 0,16438 % päevas s.o. 4931 krooni päevas; laenuperioodiks oli antud lepingu puhul 170 päeva; seega on intressinõude suuruseks pankrotihalduri arvutuste kohaselt 170 x 4931 = 838 270 krooni ning pankrotihaldur vähendas intressinõuet 838 270 kroonini. AS ERA LIISING ei esitanud selles osas võlausaldajate üldkoosolekul vastuväiteid. Seetõttu leiab ka kohus, et häälte määramisel tuleb aluseks võtta AS ERA LIISING nõue 4 438 270 krooni ja AS ERA LIISING tuleb määrata 4 438 270 häält. Pankrotihalduri poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt esitas Era Liising Grupp AS 07.01.2008.a. nõude summas 22 393 451 krooni. Nõude aluseks on 25.oktoobril 2007.a. sõlmitud laenuleping ja nõude sisuks on laenusumma 19 000 000 krooni, intressinõue 231 123 krooni (12 % aastas 19 000 000 kroonilt 25.oktoobrist 2007.a. kuni 01.12.2007.a.), intressinõue 312 328 krooni (60 % aastas 19 000 000 kroonilt alates 02.12.2007.a.12.12.2007.a.), leppetrahv 1 900 000 krooni ja viivisenõue 950 000 krooni. Laenulepingu p 2
lg 3 tuleneb, et kolm tööpäeva enne võlausaldajate üldkoosolekut peavad olema dokumendid halduri käsutuses. Selle sätte mõtteks on tagada haldurile võimalus ja piisav aeg enne häälte määramist nõudeavaldusega ja sellega seonduvate dokumentidega tutvumiseks. Võlausaldajate üldkoosolek oli määratud 11.jaanuarile 2007.a., seega tuli dokumendid häälte määramiseks võlausaldajatel esitada hiljemalt 7.jaanuaril 2007.a. Pankrotihalduri poolt esitatud faksist nähtuvalt esitati OÜ Altafor nõue faksi teel 8.jaanuaril 2008 kell 17.34, s.o. esimese päeva õhtupoolikul, mil juba kulges kolme tööpäevane tähtaeg. Samuti on faks saadetud kahel lehel, millest nähtuvalt ei ole faksi teel saadetud nõudes märgitud lisatud nõude aluseks olevaid dokumente, mis on posti teel haldurini jõudnud alles 10.jaanuaril 2008.a. Seega on võlausaldaja OÜ Altafor jätnud täitmata häälte määramiseks vajaliku tähtaja järgimise nõude ja talle tuleb hääled jätta määramata. Pankrotihalduri poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt esitas Nelik Varahalduse OÜ 07.01.2008.a. nõude summas 20 000 000 krooni. Nõude aluseks on töövõtulepingud ning nõude sisuks on lepingu mittekohasest täitmisest tulenev leppetrahv, viivised ja intressid. Nelik Varahalduse OÜ nõue koosneb võla põhisummast 15 000 000 krooni, tasumata intressidest 1 500 000 krooni, leppetrahvist 2 000 000 krooni ja viivisvõlgnevusest 1 940 000 krooni. 05.02.2007.a. on sõlmitud Kaimag Invest OÜ ja Floriano Ehitus ja Projekteerimine OÜ vahel koostööleping, mille kohaselt kohustus Floriano Ehitus ja Projekteerimine OÜ Kaimag Invest OÜ koostama ja kooskõlastama J.Köleri 12 ja 12A asuvate kortermajade ning eriosade projektdokumentatsiooni ja teostama renoveerimistöid; lepingu eeldatavaks maksumuseks oli kokku lepitud 13 200 000 krooni (lisandub käibemaks); lepingu p 6 kohaselt kohustus Kaimag Invest OÜ tasuma Floriano Ehitus ja Projekteerimine OÜ leppetrahvi summas 1 320 000 krooni, kui lepingu p-des 1.2, 2 või 5 fikseeritud asjaolusid rikutakse ja/või need ei saabu Kaimag Invest OÜ süül. 12.04.2007.a. on Kaimag Invest OÜ ja Floriano Ehitus ja Projekteerimine OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt teostab Floriano Ehitus ja Projekteerimine OÜ peatöövõtu korras töid asukohaga J.Köleri 12 ja 12A, töövõtu hinnaks on kokku lepitud koos käibemaksuga 15 930 000 krooni; lepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et vähendavad koostöölepingu alusel Kaimag Invest OÜ poolt maksmisele kuuluvat leppetrahvi 1 000 000 kroonini ning selle summa on Kaimag Invest OÜ kohustatud tasuma kahes osas: 500 000 krooni hiljemalt 20.04.2007.a. ning 500 000 krooni hiljemalt 21.05.2007.a.; juhul, kui Kaimag Invest OÜ ei tasu leppetrahvi õigeaegselt ja/või hilineb tööde eest tasumisega, on Floriano Ehitus ja Projekteerimine OÜ õigus nõuda leppetrahvi 4 000 000 krooni; ettemaksu tasumisega viivitamisel arvestatav intress on 1 % päevas tasumata summalt. 18.07.2007.a. on Kaimag Invest OÜ ja Floriano Ehitus ja Projekteerimine OÜ sõlminud kokkuleppe töövõtulepingu lõpetamiseks, võlatunnistuse ja laenulepingu; võlatunnistuse kohaselt Kaimag Invest OÜ kinnitab, et tulenevalt 12.04.2007.a. sõlmitud töövõtulepingust on Kaimag Invest OÜ võlgnevus Floriano Ehitus ja Projekteerimine OÜ ees 18 319 200 krooni; viidatud võlgnevuse kohta sõlmiti laenuleping, mille kohaselt vähendavad pooled võlgnevust 3 319 200 krooni võrra 15 000 000 kroonini ning laenu põhisummalt arvestatav intress on 2 % kuus põhisummalt. 21.12.2007.a. on Floriano Ehitus ja Projekteerimine OÜ ja Nelik Varahalduse OÜ vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping nr 071221, mille kohaselt Floriano Ehitus ja Projekteerimine OÜ loovutas Nelik Varahalduse OÜ nõudeõiguse Kaimag Invest OÜ vastu summas 20 440 000 krooni. AS Reval Credit on esitanud vastuväite, et Nelik Varahalduse OÜ nõudeavaldus ning nõuet tõendavad dokumendid on ilmselgelt saabunud erinevatel ajahetkedel, kuna nõudeavalduses ei ole loetletud lisasid ning nõuet tõendavatel lepingutel on murdmisjoonte puudumisest 4
lg 3 kohaselt peab võlausaldaja tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Seega on võlausaldaja Nelik Varahalduse OÜ jätnud täitmata häälte määramiseks vajaliku tähtaja järgimise nõude ja talle tuleb hääled jätta määramata. AS Reval Credit leiab, et kuigi AS ERA LIISING nõude aluseks olevas laenulepingus kinnitab Kaimag Invest OÜ (pankrotis) juhatuse liige K. K. laenusumma kättesaamist, aga nõudeavaldusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks laenusumma reaalset üleandmist AS ERA LIISING poolt Kaimag Invest OÜ (pankrotis), on tegemist fiktiivse nõudega. Aktsiaselts Reval Credit on vaidlustanud Era Liising Grupp AS nõude, väites, et 25.oktoobri 2007.a. laenulepingu järgi ei ole Kaimag Invest OÜ (pankrotis) ja AS ERA LIISING vahel tekkinud laenusuhet, sest Kaimag Invest OÜ (pankrotis) ei ole saanud nõudeavalduses kirjeldatud laenu Era Liising Grupp AS, vaid 25.oktoobri 2007.a. laenulepingus on üksnes viidatud saldokinnitusele, millest AS Era Liising Grupp nõue väidetavalt tuleneb. AS Reval Credit leiab, et Nelik Varahalduse OÜ nõue on ilmselgelt põhjendamatu, kuivõrd objektidel Köleri 12 ja 12A ei toimunud reaalset ehitustegevust erinevate takistuste tõttu ning nõue on vastuolus heade kommetega. OÜ Balafon leiab, et Era Liising Grupp AS ja OÜ Nelik Varahaldus nõuded ei ole reaalsed. Era Liising Grupp AS vaidleb vastu AS Reval Credit nõudele ja OÜ Balafon nõudele, leides, et kui AS Reval Credit oleks täitnud oma lepingulisi kohustusi ning oleks võlgniku tegevust ja tema ehitustegevust finantseerinud, poleks võlgnikul tekkinud pankrotiseisu ning AS Reval Credit võimalust saada laenulepingute ülesütlemisega kaasnevaid suuri intresse ja viiviseid.
lg 1 kohaselt tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
lg 6 kohaselt, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega.
lg 3,4 kohaselt määratakse kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arv halduri käsutuses olevate dokumentide alusel. Kohus leiab, et kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning avaldusele on lisatud tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on vaieldav ega jätta sel põhjusel hääli määramata. Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub hagiavalduse alusel kohtus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud (
Seega ei saa AS Reval Credit, OÜ Balafon ja Era Liising Grupp vastuväiteid nõuete vaieldavuse osas esimesel võlausaldajate üldkoosolekul häälte arvu määramisel lahendada ega jätta sel põhjusel hääli määramata. Kohtunik: Tartu Ringkonnakohtu 6.10.2008 kohtumääruse alusel: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.