) § 438 sätteid, kui on jätnud kostja poolt esitatud tõendid hindamata. Kohus ei ole keeldunud kostjalt tõendeid vastu võtmast ega ole ka otsuses viidanud
Kostja poolt kohtule esitatud tõenditega on piisavalt tõendatud, et Viimsi vallale on tekitatud Rohuneeme maaüksusele hoonestusõiguse seadmisega varaline kahju, kahju tekitamises on süüdi ka nõukogu liikmena hagejad, mistõttu Viimsi vallal oli õiguslik alus kutsuda SA Rohuneeme Puhkekeskus nõukogu liikmed tagasi ja valida uued nõukogu liikmed. Hagi on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kooskõlas
lg-ga 6 ei korda ringkonnakohus otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks kaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti ega ole rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme. Kohus on käsitlenud kõiki poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid ning põhjendatult leidnud, et hagejad ei ole sihtasutusele tahtlikult kahju tekitanud. Hagejad on vaidlustanud oma tagasikutsumise SA Rohuneeme Puhkekeskus nõukogust. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Kohus on õigesti leidnud, et vaidluse lahendamisel pidid kostjad SAS § 27 ja põhikirja p 3.2.5 kohaselt tõendama, et sihtasutusele on kahju tekitatud, kahju tekitati nõukogu liikmete tegevusega ning tegevus oli tahtlik.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Viimsi vald ei tõendanud, et nõukogu liikmed tekitasid sihtasutusele kahju tahtlikult 23.11.2005 sõlmitud tehinguga, millega koormati sihtasutusele kuuluv maa 120,80 ha ½ suuruses mõttelises osas AS Viimsi Golf ja ½ suuruses mõttelises osas Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi Joosuu kasuks hoonestusõigusega. Hoonestajad kohustusid rajama kolme aasta jooksul hoonestusõiguse alale vähemalt 2,5 km valgustatud suusaradasid, vähemalt 10 km loodusliikumise radasid, tagama nende hoolduse ning võimaldama kõigile isikutele rajatiste tasuta kasutamise. Lepingus määrati hoonestusõiguse tasu (kuni golfiväljakute rajamiseni 2%, alates kasutusloa väljastamisest 4% maa maksustamishinnast aastas, kuid mitte vähem kui 125 000 krooni ja mitte rohkem kui 200 000 krooni. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei tõendanud oma väidet hoonestusõiguse tasu ebapiisava suuruse kohta. Asjakohane on siinjuures maakohtu viide Tallinna linnavolikogu 02.06.2005 määrusele nr 28, mille kohaselt, kui hoonestusõiguse alusel püstitatakse spordiehitis, on hoonestusõiguse aastatasu suurus olenemata kinnistu tegelikust sihtotstarbest 2% kinnistu asukoha hinnatsoonis kehtivast sotsiaalmaa sihtotstarbega maa maksustamishinnast (tl 196-197). Sellega luges kohus 6 põhjendatult tõendatuks, et analoogse suurusega hoonestusõiguse tasu kohaldatakse ka teistes omavalitsustes. Maakohtu hinnang kostja väidetele seoses konkursiga “Väike-Eesti teemapark” on kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Kohus leidis õigesti, et sihtasutusele kahju tekitamine ei ole tõendatud ka kostja poolt kohtule esitatud “Väike-Eesti teemapark” konkursi materjaliga. Tsiviilasjas ei ole tõendatud, et hoonestusõiguse lepingu sõlmimise tõttu ei saanud Viimsi vald nimetatud konkursil osaleda. Seetõttu ei ole õiged apellatsioonkaebuses sisalduvad väited selle kohta, et konkursi “Väike-Eesti teemapark” materjaliga on tõendatud asjaolu, et Viimsi vallalt võeti võimalus arendada vallaelanike huvides puhkeala. Puuduvad tõendid selle kohta, et hoonestusõiguse puudumise korral oleks vald selle konkursi võitnud. Pealegi ei ole maa-ala andmine kasutusse suusa- ja jooksuradade ning golfikeskuse rajamiseks vastuolus põhikirja p-s 2.1 toodud eesmärkidega. Asjas ei ole tõendatud, et hoonestusõiguse seadmisega on vallalt võetud võimalus osutada elanikkonnale puhkamiseks ja tervisespordi harrastamiseks teenuseid ja võimalusi. Suusaja jooksuradade ning golfiväljaku rajamise kavatsus on kooskõlas SA Rohuneeme Puhkekeskus eesmärkidega. Sihtasutuse poolt tehtud toimingud ei kinnita vastupidist. Eeltoodu tõttu ei ole õige ka apellandi väite, mille kohaselt on hoonestusõiguse lepingu olemasolu muutnud Rohuneeme maaüksuse Viimsi valla jaoks kasutuks maatükiks, millega on vald saanud varalise kahju. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vallale ei ole tekitatud varalist kahju: hoonestusõiguse tasu ebamõistlikku suurust ei ole võimalik asja materjalist järeldada. Põhikirja p 2.1 kohaselt oli sihtasutuse eesmärk Rohuneeme puhkekeskuse rajamine ja edasise töö korraldamine. Eesmärgi täitmiseks haldab sihtasutus omandis olevaid maid ja sellel asuvaid hooneid ja rajatisi. Samas on sihtasutus iseseisev õigussubjekt. SA Rohuneeme Puhkekeskus tegutses iseseisva õigussubjektina ning mingeid piiranguid maatüki parimaks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks ei ole seadusega ega lepingutega seatud. Samas on maakohus tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et kostja ei tõendanud, et sihtasutuse nõukogu liikmetele oleks vallavalitsus otseselt teatanud, et ei kiida heaks hoonestusõiguse seadmist ega pea seda sihtasutuse eesmärkidega kooskõlas olevaks. Kohus on õigesti leidnud, et mingit kahjulikku tagajärge sihtasutuse nõukogu liikmete tegevus kaasa ei toonud ning kirjade saatmine Notarite Kojale või artiklite avaldamine Eesti Päevalehes ei tekitanud sihtasutuse nõukogu liikmetele kohustusi. Apellandi väide, et nõukogu liikmed ei tundnud huvi sihtasutuse juhataja tegevuse vastu, on paljasõnaline. Kuna kahju tekitamine ei ole tõendatud, ei pidanud maakohus analüüsima teisi nõukogu liikmete tagasikutsumise eeldusi. Tuvastamist leidis, et Viimsi Vallavalitsuse korraldus on vastuolus sihtasutuste seaduse ning SA Rohuneeme Puhkekeskus põhikirjaga. Seetõttu nõustub kolleegium maakohtu otsusega ka selles osas, milles kohus jättis hindamata rea tõendeid (tl 96-104), kuna need ei olnud vaidlustatud korralduse vastuvõtmise aluseks ega mõjutanud seetõttu korralduse andmist. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
Ü. Jänes U. Loonurm A. Tänav 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.