KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2008, Tallinn Haldusasja num
§ 7lg 1 ja Plan
S § 26 lg 1 alusel. Parkimiskohtadega seonduvalt ei ole ilmselt vaidlust küsimuses, et rohkem parkimiskohti tähendab rohkem mootorsõidukeid kinnistul ning et rohkem mootorsõidukeid tähendab rohkem müra ja vingugaase naabritele, sealhulgas apellandile. Kohus on eksinud, väites, et naaberkinnistu omanikul ei ole võimalik takistada pärast ehitise valmimist kinnistule täiendavate parkimiskohtade rajamist. EhS § 16 lg 1 p 1 järgi on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pindala on 20-60 m². Seega kui elanikud soovivad pärast elamu valmimist ehitada parkimiskohti rohkem kui kahele või kolmele autole (20 m² peale neid ilmselt rohkem ei mahu), on neil selleks vaja Tallinna Linnavalitsuse kirjalikku nõusolekut, mida apellandil on aga võimalik vajaduse korral vaidlustada. Kohus jättis tähelepanuta detailplaneeringu osaks oleva põhijoonise, millelt nähtub, et kinnistul asub ca 15 olemasolevat ja säilitamisele kuuluvat puud, milline asjaolu takistab nn suvalist parkimist krundil. Ka tänaval ei saa suvaliselt parkida, vaid arvestada tuleb liiklusseaduse § 48 lg 1 ja § 50 nõudeid. Soklikorruse ehitamisega rikutakse otseselt detailplaneeringu kehtestamise eelduseks seatud tingimust ja nimelt nähtub planeeringu kooskõlastuste tabelist, et Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas planeeringu üksnes tingimusel, et planeeritavale alale tulevad väikeelamud kõrgusega kuni 11 m (maksimaalselt 3 korrust). Teiseks võimaldab ehitusluba ehitada soklikorrusele mitte üksnes parkimiskohti, vaid ka abiruume. Arendaja otsusest ja korterite müügituru tingimustest sõltuvad korterite ja parkimiskohtade arv, kuid faktiks jääb, et vähem kortereid tähendab vähem elanikke ja vähem elanikke tähendab vähem elutegevusega kaasnevat intensiivsust naabritele. Ebatäpne on kohtu seisukoht, et planeeringuga ei ole kindlaks määratud hoonesse rajatavate korterite arvu. See arv ei ole otseselt välja toodud, kuid on kaudselt tuletatav lubatud korruste arvu
(3), suurima lubatud ehitusaluse pinna (557 m²) ja suletud pinna (1671 m²) tuletisena. EhS § 19 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering. Ehitusluba, mis suurendab parkimiskohtade arvu enam kui poole võrra ja lubab ehitada 3 korruse asemel 4 korrust, on planeeringuga vastuolus ja seetõttu õigusvastane. 4
(7)3-08-279 HMS § 54 kohaselt hinnatakse haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise hetke seisuga. Vastustaja on ehitusloa andmisel lähtunud pärast planeeringu kehtestamist vastu võetud õigusaktidest, sh Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusest nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“. Viidatud arengukava on kehtestatud ilma asjakohase volitusnormita ning on vastuolus PS § 3 lg 1 esimese lause ja § 32 lõike 3 teise lausega. Planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg 4, § 9 lg 7 ja § 24 lõigetest 4 ja 5 tuleneb, detailplaneeringut saab muuta või kehtetuks tunnistada üksnes teise detailplaneeringuga, mitte aga üldplaneeringuga. Seega ei saa kõnealuse arengukavaga, mis hõlmab tervet Tallinna linna territooriumi ja on seega suurema üldistustasemega kui detailplaneering, muuta kehtestatud detailplaneeringut. Ehitusloa väljaandmise ajal kehtis majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrus nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“, mille § 22 lg 1 kohaselt võetakse ehitise korruste arvu määramisel arvesse ehitiste kõikide korruste arv, mis tähendab, et korruselisuse määramisel võetakse arvesse ka soklikorrused. Ehitusloa andmisel oleks pidanud selles määruses sätestatuga arvestama. Halduskohtu seisukoht, et viidatud määrus ei kehtinud detailplaneeringu kehtestamise ajal, on vastuolus HMS §-ga 54, ning sellel seisukohal oleks sisu siis, kui kohus oleks viidanud õigusaktile, millest tuleneks viidatud määruse § 22 lg-s 1 sätestatule vastupidine regulatsioon detailplaneeringu kehtestamise ajal. Tallinna Linnaplaneerimise Amet leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ehitusluba ei saa vaidlustada PlanS § 26 lg-le 1 tuginedes, vaid üksnes subjektiivsete õiguste riive korral. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatav ehitis ei vähenda kaebaja kinnistu privaatsust ja väärtust ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Polar Holding OÜ palus samuti jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apelleeritud kohtuotsus muutmata. Kolmas isik jääb oma seisukoha juurde, et ehitusloa väljastamisega pole kaebaja õigusi rikutud, mistõttu puudub kaebajal ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus. Ekslik on apellandi väide, et naaberkinnistu omanikul on võimalus takistada Masti tn 3 kinnistul autode parkimist väljaspool selleks ehitisega koos rajatud parkimiskohti. Sõidukite parkimine kinnistu piires ei eelda parkimiskoha kui rajatise ehitamist; kinnistu omanikul on õigus katta hooviala nt kiviparketiga, mis muudab hoovi sõidukite parkimiseks kõlbulikuks, ja selleks ei pea kohalikult omavalitsuselt nõusolekut küsima, detailplaneeringu muutmist algatama ega ehitusluba taotlema. Seega ehitusloaga ettenähtud parkimiskohtade koguarvu suurenemine planeeringuga võrreldes ei saa kaebaja õigusi kahjustada ega kahjustagi. Masti tn 3 kinnistu asendiplaanil märgitu ei kinnita kaebaja väidet, et säilitamisele kuuluv kõrghaljastus ei võimalda rohkem kui 12 auto parkimist kinnistu piires. Kohus osundas õigesti ka asjaolule, et parkimisvõimaluste põhjendamatu piiramine Masti tn 3 kinnistul viiks sõidukite parkimiseni ümbruskonna tänavatele ning parkimise korraldamine tänavatel ka selleks ettenähtud kohtades häiriks kohalikke elanikke märkimisväärselt enam. Väites, et soklikorruse rajamise tulemusena rikutakse kaebaja privaatsust, mis omakorda vähendavat tema kinnistu väärtust, pole kaebaja esitanud objektiivselt kontrollitavaid põhjendusi. Masti tn 3 kinnistu hoonestatakse väikeelamuga, mille parameetrid vastavad detailplaneeringus ettenähtud ehitusõiguse ulatusele. Ebaselgeks jääb, millisel moel rikub kaebaja õigusi detailplaneeringus toodud parameetreid arvestavale ehitisele soklikorruse rajamine. Soklikorruse ehitamisest loobumine viiks aga selleni, et kogu parkimine korraldatakse Masti tn 3 kinnistul, mis kaebaja privaatsust oluliselt rohkem kahjustaks. 5
(7)3-08-279 Tähendust ei oma apellandi väited soklikorrusele abiruumide rajamise kohta. Apellant on ise nõustunud halduskohtu seisukohaga, et parkimiskohtade, panipaikade või korterite arv üks-üheselt hoones elavate inimeste arvu ei mõjuta. Vaidlusalune ehitusluba on sisuliselt õiguspärane ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatud tingimustega. Apellandi viidatud arengukava kohaldatavus ei oma asjas vähimatki õiguslikku tähendust. Tallinna linna eesmärgiks on minimeerida tänavatel parkivate sõidukite aru ja igati soodustada kinnistu piires parkimise korraldamist. Neid eesmärke ongi soklikorrusele täiendava parkimise võimaluse rajamisel arvestatud. Põhjendatud pole apellandi seisukoht, et ehitusloa alusel ühe maa-aluse ja kolme maapealse korrusega elamu ehitamine on vastuolus detailplaneeringuga. Kaebaja osundatud 24.12.2002 määrus nr 69 on detailplaneeringu kehtestamise otsusest hilisem akt ning 16.11.2000 ei olnud õigusaktidega sätestatud maa-aluste korruste ära märkimise nõuet. Ehitusloa tühistamine oleks vastuolus HMS § 67 lg-ga 2 ning õiguspärase ootuse põhimõttega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna esimese astme kohtu otsuse muutmiseks alust.
§ 7
lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-03-06 (kus vaidluse esemeks oli ehitise rekonstrueerimiseks antud ehitusluba) märkinud, et kaebaja väide detailplaneeringu nõuete rikkumisest rekonstrueerimisel ei saa iseenesest olla kaebuse rahuldamise aluseks, kui sellega ei kaasne kaebaja õiguste rikkumine. Seega saab isik ehitusloa vaidlustamisel tugineda subjektiivsete õiguste rikkumisele, mitte igaühe kaebeõigust sätestava PlanS § 26 lõikele
- Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise puudumisel jääb kaebus haldusakti tühistamiseks rahuldamata sõltumata sellest, kas vaidlusalune haldusakt on õiguspärane või mitte. E. Pihelgas esitas kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 27.06.2007 väljastatud ehitusloa nr 26206 osaliseks tühistamiseks põhjendusega, et ehitusluba on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga ja EhS § 19 lg 1 punktiga 1 ning rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja seisukoht ehitusloa õigusvastasuse kohta tugineb väitele, et detailplaneering lubab ehitada Masti tn 3 kinnistule kolmekorruselise hoone ja rajada krundile 12 parkimiskohta, ehitusluba seevastu annab õiguse ehitada nelja korruselise hoone ja rajada 23 parkimiskohta, mis rikub kaebaja privaatsust ja vähendab seeläbi tema kinnistu väärtust. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga. Ehitusloa väljastamise aluseks oleva ehitusprojekti järgi on krundile kavandatud üks hoone (korterelamu) kõrgusega 11 m, ehitusaluse pinnaga 540 m², täisehituse protsendiga 24,2 %, korruste arvuga 3 + sokkel, korterite arvuga kolmel korrusel kokku 14 ning parkimiskohtade arvuga
- Asja materjalide juurde võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2000 otsusega nr 377 kehtestatud Masti tn, Purje tn ja Regati pst vahelise maa-ala detailplaneeringu materjalide kohaselt näeb detailplaneering ette 2 230 m² suuruse Masti tn 3 krundi maksimaalseks täisehituse %-ks 25, hoone maksimaalse ehitusaluse pinna suuruseks 557 m², hoonete maksimaalse arvu krundil 2 (elamu + abihoone), hoone maksimaalseks kõrguseks 11 m, hoone maksimaalse täiskorruste arvuks 3 ning parkimiskohti on ette nähtud
- Ekslik on apellandi seisukoht, et Masti tn 3 kinnistule kavandatud hoone ei vasta oma korruseliusselt detailplaneeringu nõuetele. Nagu eespool märgitud, sätestab
- aastal kehtestatud detailplaneering hoone maksimaalse täiskorruste arvuks kolm. Korruste määramisel
- aastal sai juhinduda EV Ehitusministeeriumi 19.06.1991 käskkirjast nr 6
(7)3-08-279 63, mille p 2.5 kohaselt hoone korruselisuseks nimetatakse kõigi maapealsete korruste arvu ning korruseks loetakse ka tehnilised korrused, mansard- ja katusekorrus ning samuti soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt 2 m kõrgusel. Seega ei pidanud detailplaneeringujärgses krundi ehitusõiguses maa-alust korrust nimetama, kui polnud tegemist käskkirjas eraldi nimetatud juhtumiga. Vaidlusaluse ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti järgi on kavandatava hoone sokli maapealne kõrgus alla 2 meetri. Seega ei esine vastuolu ehitusloa ja kehtiva detailplaneeringu vahel hoone korruselisust puudutavas osas. Asjaolu, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusega nr 69 muudeti ehitise korruste arvu määramise põhimõtet, ehitusloa õiguspärasust ei mõjuta, sest kõnealune planeering ei keelanud hoone soklikorruse ehitamist, kui selle lagi jäi ümbritsevast keskmisest maapinnast alla 2 meetri. Põhjendatud pole ka apellandi väide, et ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga asjaolu tõttu, et näeb ette pea kaks korda suurema parkimiskohtade arvu. Detailplaneering ei sätesta parkimiskohtade maksimaalset arvu, nagu teiste krundi ehitusõiguse sisuks olevate parameetrite puhul, mistõttu tuleb õigeks pidada vastustaja, kolmanda isiku ja halduskohtu seisukohta, et detailplaneering näeb ette minimaalse vajaliku parkimiskohtade arvu ega piira parkimiskohtade arvu suurendamist krundi piires. Seetõttu on ekslik kaebaja seisukoht, et detailplaneering keelab rajada Masti tn 3 kinnistule enam kui 12 parkimiskohta. Ringkonnakohus märgib samuti, et planeering räägib krundile ettenähtud parkimiskohtade arvust. Käesoleval juhul näeb ehitusloa aluseks olev projektdokumentatsioon ette vaid ühe parkimiskoha lisamise krundile ning kümne garaažikoha rajamise soklikorrusele. Detailplaneeringust ei tulene soklikorrusele garaažikohtade rajamise keeldu. Kuna vaidlusalune ehitusluba on õiguspärane, ei saa see kaebaja õigusi rikkuda. Naaberkinnistu hoonestamise korral on privaatsuse vähenemine paratamatu. Asjas ei ole tuvastatud kaebajale ehitusloast tulenevaid keelatud mõjutusi. Naaber peab aga taluma mõistlikke piiranguid, mis kaasnevad kehtiva detailplaneeringu järgse ehitise rajamisel. Eeltoodu alusel jääb esimese astme kohtu otsus muutmata. Kuna kaebaja apellatsioonkaebust ei rahuldata, on vastustajal ja tema poolel oleval kolmandal isikul
§ 92lg-te 1 ja 7 alusel õigus menetluskulude hüvitamisele.
Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Kolmanda isiku menetluskulud koosnevad esindaja kulust summas 12 810,32 kr (koos käibemaksuga).
§ 93
lg 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades, et kolmanda isiku kogu sisuline töö on tehtud esimese astme kohtus ning apellatsioonimenetluses pole esitatud uusi argumente, leiab ringkonnakohus kolmanda isiku õigusabikulud põhjendamatult suured olevat. Põhjendatud õigusabikuluks hindab ringkonnakohus 5 000 (viis tuhat) kr. Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 7
(7)