← Eesti

2-07-24366/16

2-07-24366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.12.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-24366 Tsiviilasi V. A. hagi O. V. vastu ühisvara jagamiseks ning O. V. vastuhagi ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.04.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O. V. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V. A. (ik XXXXXXXXXXX, XXXXXX XX-XX, XXXXXXX XXXXX) ja tema esindaja Valentina Timofejeva; Kostja O. V. (endine perekonnanimi A., ik XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXX XX-XX, XXXXXX, XXXXXXXX XXXXX) ja tema esindaja Denis Piskunov. RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Harju Maakohtu 02.04.2008 otsus V. A. hagis O. V. vastu ühisvara jagamiseks ning O. V. vastuhagis ühisvara jagamiseks osaliselt ühisvarasse kuuluvate esemete jaotuse, rahalise kohustuse suuruse kindlaksmääramise ja V. A.lt O. V. kasuks väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse osas.
  2. Teha tühistatud osas uus otsus.
  3. Jätta V. A. omandisse korteriomand, asukohaga XXXXXXX, XXXXXX XX-XX (kinnistusregistri nr 15135801) - väärtusega 1 300 000 krooni, sõiduauto MercedesBenz, reg.nr XXXXXX – väärtusega 25 000 krooni ja köögimööbli komplekt – väärtusega 24 000 krooni, kokku vara maksumusega 1 349 000 krooni.
  4. Jätta O. V. omandisse, külmik Whirlpool – väärtusega 3 500 krooni ja pesumasin Whirlpool – väärtusega 4 000 krooni, ja elektripliit Whirlpool – väärtusega 8 000 krooni, kokku vara maksumusega 15 500 krooni.
  5. Jätta 19.01.2005 sõlmitud laenulepingu järgi võetud poolte ühine kohustus SEB Pank AS-i (end. AS Eesti Ühispank) ees summas 279 500 krooni V. A. kanda.
  6. Välja mõista V. A.lt O. V. kasuks hüvitis 124 390 (ükssada kakskümmend neli tuhat kolmsada üheksakümmend) krooni.
  7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused
  9. 28.03.2002 sõlmiti poolte vahel abielu, mis lahutati Harju Maakohtu 17.12.2007 otsusega. Pärast abielu sõlmimist 2002 elas perekond ühetoalises korteris asukohaga XXXXXX XX-XXX XXXXXXX. Korteri osak soetati hageja poolt 1998 septembris. 28.09.1998, pärast osamaksete tegemist, võeti hageja vastu EÜ Masti liikmeks.
  10. Pooled võõrandasid XXXXXX tänaval asuva korteri 07.07.
  11. Müügi tehingu tegemise ajaks oli korter kantud kinnistusraamatusse korteriomandina. Korteriomandi müügihinnaks oli 415 000 krooni.
  12. 24.01.2005 omandasid pooled kolmetoalise korteri asukohaga XXXXXX XX-XX XXXXXXX, 670 000 krooni eest. Korteri omandamiseks kulusid XXXXXX tänava korteri müügist saadud 395 000 krooni ning lisaks 300 000 krooni SEB laen. Ülejäänud 25 000 krooni kulus mööbli ja kodutehnika ostmiseks.
  13. Hageja soovib poolte ühisvaraks oleva korteri (hetkel väärtus 1 300 000 krooni) jätta enda omandisse ning kohustub maksma kostjale kompensatsiooni 97 000 krooni. Hageja palub kohtul kalduda kõrvale võrdsuse printsiibist vastavalt PKS § 19 lg 2 p 3, kuna abikaasade poolt omandatud ühisvara oli omandatud ühe abikaasa vallasasja arvelt. Hageja osa korteri maksumusest moodustab 62%, ehk 806 000 krooni. Poolte kohustus panga ees moodustab 300 000 krooni. Hageja nõustub laenukohustuse ise kandma ning seda arvestades on arvutatud ka kostjale makstava kompensatsiooni suurus.
  14. Hageja ei nõustu kostja vastuhagis oleva nõudega jätta kogu vara hagejale ning maksta kostjale rahalist kompensatsiooni. Taoline vara jagamine on võimalik vaid poolte kokkuleppel. Hageja soovib vastuhagis märgitud varast jätta endale 2 eset: sõiduauto ja elektripliidi, kokku maksumusega 35 000 krooni. Ülejäänud kolm vara eset 29 500 krooni väärtuses jätta kostjale. Kompensatsioon on 2 750 krooni. Kostja vastuväited ja vastuhagi
  15. Kostja esitas vastuhagi, mille kohaselt ta ei soovi abielu kestel soetatud vallasvara reaalosadeks jagamist, vaid soovib temale kuuluva ühise vallasvara osa rahalist hüvitamist hageja poolt. Sõiduauto Mercedes (reg.märk XXXXXX), köögimööbli komplekt, integreeritud elektripliit Whirlpool, külmik Whirlpool ja pesumasin Whirlpool on ühisvara, mis kuulub jagamisele. Selle harilik väärtus on 64 500 krooni, millest kostjale kuuluva vallasvara osa on 32 250 krooni. Ühisvara jagamine peab toimuma võrdsetes 2

(6)osades, arvesse tuleb võtta kostjapoolset lapse kasvatamist ja hooldamist. Samuti tuleb arvestada seda, et kohustus panga ees on poolte solidaarkohustus. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Maakohtu otsuse põhjendused
  1. Harju Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt. Kohus jättis hageja omandisse korteriomandi asukohaga XXXXXX XX-XX XXXXXXX, sõiduauto Mercedes-Benz ja elektripliidi. Kostja omandisse jättis kohus köögimööbli komplekti, külmiku ja pesumasina. 19.01.2005 laenulepingu järgi võetud ühiskohustuse SEB Eesti Ühispank ees summas 300 000 krooni jättis kohus hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise summas 98 890 krooni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
  2. Otsuse põhjenduste kohaselt oli XXXXXX tänaval asuv korter omandatud hageja poolt, mida tõendab akt nr 94/1.1 osamaksu üleandmise kohta ja EK Masti tõend hageja kooperatiivi liikmeks vastuvõtmise ning 28.09.1998 korteri tema kasutusse andmise kohta. Poolte abielu ajal kanti vallasasjana registreeritud XXXXXX korter kinnistusraamatusse. Korteriomand XXXXXX XX-XX omandati osaliselt hageja lahusvara arvelt. Hageja osa ühises omandis moodustab 61,94% (415 000 : 670 000) ning hetke väärtust arvestades 805 220 krooni (61,94% 1 300 000-st). Korteriomandi hinna ja hageja osa vahe moodustab 494 780 krooni, millest ühe abikaasa osa on 247 390 krooni.
  3. Kohus leidis, et kostja vastuhagis esitatud nõue, mitte jagada ühisvara hulka kuuluvaid esemeid, vaid kohustada hagejalt välja maksma kostja osa ühisvaras hüvitisena, ei ole kooskõlas kehtiva perekonnaseaduse mõttega. Kuna kostja ei soovinud endale ühisvara hulka kuuluvaid esemeid, siis arvestas kohus hageja ettepanekuga esemete jaotamisel ning jättis hageja omandisse korteriomandi, sõiduauto Mercedes ja elektripliidi ning kostja omandisse köögimööbli komplekti, külmiku ja pesumasina. Vallasvara osas jättis kohus hageja omandisse vara väärtuses 33 000 krooni ja kostja omandisse 31 500 krooni. Vastavalt laenulepingule on pooltel solidaarkohustus SEB Pank AS-i ees summas 300 000 krooni. Hageja soovis laenukohustuse võtta enda kanda ja kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Lugedes põhjendatuks kõrvalekaldumise osade võrdsusest ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamisel ning jättes kohustuse panga ees hageja kanda, mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitise summas 98 890 krooni (247 390 + 1 500 – 150 000). Apellatsioonkaebuse põhjendused
  4. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis kostja omandisse köögimööbli komplekti, külmiku ja pesumasina ning ühtlasi jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata hüvitise summas 305 360 krooni, või alternatiivselt hüvitise summas 86 500 krooni. Kostja palub teha uus otsus, millega apellatsioonkaebus rahuldada, jätta hageja omandisse köögimööbli komplekt, külmik Whirpool ja pesumasin Whirpool ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis summas 305 360 krooni või alternatiivselt hüvitis summas 86 500 krooni. Kostja ei vaidlusta 98 890 krooni hüvitisena väljamõistmist, tegemist on osaga summast, mis kuulub hagejalt välja mõistmisele. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja kanda.
  5. Kohus kohaldas asjas õigusvastaselt PKS § 19 lg 2 p 3, lugedes XXXXXX tänaval asuva korteri hageja lahusvaraks. Aktist nr 49/1.
  6. ei nähtu, et enne poolte abielu sõlmimist kuulus XXXXXX tänaval asuv korter hagejale vallasasjana. Aktist selgub, et tegemist oli kooperatiivkorteriga, mis kuulus EK-le "Masti" ning korter koos osamaksuga oli antud 3
(6)hageja kasutusse. Ekslik on kohtu järeldus, et XXXXXX tänaval asuv korter oli hageja poolt omandatud enne abielu sõlmimist. Kohus tuvastas, et poolte abielu ajal oli korter EK-lt pooltele vallasasjana üle antud ja seejärel ka kinnistusraamatusse kantud. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 11.04.2006 otsuses asjas nr 3-2-1-164-05, et lahusvaraks saab lugeda ainult sellist abielu ajal kinnistatud korterit, mis kuulus ühele abikaasadest vallasasjana enne abielu sõlmimist. Kuna käesolevas asjas muutus aadressil XXXXXX XX-XXX asuv korter vallasasjaks poolte abielu ajal, oleks maakohus tulenevalt PKS § 14 lg 1 pidanud jõudma järeldusele, et korteri puhul on tegemist ühisvaraga. Seda kinnitab Tallinna notari Ülle Anmanni poolt 07.01.2005 tõestatud korteriomandi müügi- ja hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping, mille p-s 2.1.
  1. kinnitas hageja, et XXXXXX tänaval asuv korter on tema ja kostja ühisomandis. Kostja juhtis kohtu tähelepanu nimetatud asjaoludele, kuid kohus pole selles osas seisukohta võtnud. Kuna XXXXXX tänaval asuva korteri näol oli tegemist poolte ühisvaraga, siis alust PKS § 19 lg 2 p 3 kohaldamiseks ei ole. Seega oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et Mahtra tänaval asuv kolmetoaline korter oli osaliselt omandatud ühisvarasse kuulunud korteri müügist saadud vahendite arvel ja osaliselt SEB Eesti Ühispangalt võetud laenu arvel. Kohus oleks pidanud asjas järgima PKS § 19 lg-s 1 sätestatud osade võrdsuse põhimõtet ja määrama poolte osade vahekorraks 50/
  3. Kui eeldada asjas PKS § 19 lg 2 p 3 õiget kohaldamist, on kostjale väljamõistmisele kuuluv summa ebaõigesti arvutatud. Kohus leidis, et XXXXXX tänaval asuva korteri soetamiseks kasutati täies ulatuses XXXXXX tänaval asuva korteri müügist saadud summat, jättes sealjuures oma järelduse põhjendamata, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendamise nõuet. Kohus oleks pidanud jõudma seisukohale, et XXXXXX tänaval asuva korteri ostmiseks oli täismahus kasutatud SEB Eesti Ühispangast võetud laenu summas 300 000 ja 370 000 krooni summast, mis pooled said XXXXXX tänaval asuva korteri müügist. Laenulepingu nr L05000986 p-st 3.
  4. tulenevalt oli 300 000 krooni näol tegemist sihtotstarbelise laenuga, mis oli mõeldud täismahus uue korteri ostmiseks. Kohus võttis hüvitise arvutamisel aluseks eelduse, et SEB Eesti Ühispangast võetud laenu puhul on mõlema abikaasa osa suuruseks 150 000 krooni, jättes aga õigusvastaselt tähelepanuta tõendina esitatud 26.04.2007 ühisvara jagamise ettepaneku, millest tulenevalt moodustas tol ajal laenujääk 279 500 krooni. Seega moodustas mõlema abikaasa osa SEB Eesti Ühispangast võetud laenust 139 750 krooni.
  5. Kohus oleks kaalutlusõiguse nõuetekohasel teostamisel pidanud jätma köögimööbli komplekti, külmiku ja pesumasina hageja omandisse, mõistes kostja kasuks välja vastava hüvitise. Otsusest nähtuvalt ei ole toimunud mingit kaalumist, üldpõhimõtete, oluliste asjaolude ja eesmärkidega arvestamist. Kohus piirdus lakoonilise konstateeringuga, et lähtub hageja soovist. Kohtu seisukoht, justkui ei ole kostja vastuhagis esitatud nõue kooskõlas PKS mõttega, on ebaõige. AÕS § 77 lg 2 kohaselt võib kaasomandit muuhulgas lõpetada, andes asja ühele kaasomanikule ning kohustades teist kaasomanikku oma osa rahas välja maksma. Ei ole ühtegi mõistlikku põhjust jätta nimetatud reegel ühisomandi jagamise suhtes kohaldamata. Vallasvara jagamisel ja kaalutlusõiguse teostamisel ei ole kohus arvestanud sellega, et kostja elab 1-toalises üürikorteris ja seal ei ole piisavalt ruumi XXXXXX tänaval asuvast korterist pärit külmiku ja pesumasina mahutamiseks. Köögimööbli komplekt oli tehtud eritellimusel XXXXXX tänaval asuva korteri jaoks ja see ei sobi teise korterisse ning kuna nimetatud korter jäeti hageja lahusvarasse, oleks sama pidanud tegema ka kõnealuse mööblikomplektiga. Külmik ja pesumasin olid samuti XXXXXX korteri päraldised ja TsÜS § 57 seisukohast ei ole käesolevas asjas nende eraldamine XXXXXX tänaval asuvast korterist põhjendatud. Poolte ühise lapse huvides ei ole väikeses 1-toalises üürikorteris pesumasinate ja külmikute ladustamine. Ühtlasi on 4
(6)jäetud kaalumata asjaolu, et suhetes SEB-ga on kostja jätkuvalt kohustatud isikuks lähemaks 17 aastaks, mis tekitab kostjale negatiivseid emotsioone ja mis samuti tuleks otseselt või kaudselt hüvitada. Kohus oleks pidanud vallasvara jagama vastavalt vastuhagis esitatud taotlusele.
  1. Kui ringkonnakohus leiab, et XXXXXX tänaval asuv korter oli poolte ühisvara, siis kinnisvara jagamisest kuulub kostjale hüvitisena väljamõistmisele 370 500 krooni. Kuna otsuses juba mõisteti kostja kasuks välja 97 390 krooni seoses kinnisvara jagamisega, siis õigusvastaselt lisamata jäetud summaks on 273 110 krooni, mis tuleks hagejalt apellatsioonmenetluses välja mõista. Kui ringkonnakohus leiab, et XXXXXX tänaval asuv korter oli hageja lahusvara, siis kuulub kostja kasuks väljamõistmisele 54 250 krooni. Kostja omandisse jäetud köögimööbli komplekt, külmik Whirpool ja pesumasin Whirpool tuleb jätta hageja ainuomandisse ning kostjale tuleb selle eest maksta hüvitist summas 15 750 krooni. Hageja omandisse jäetavast vallasvarast kuulub kostjale hüvitisena 32 250 krooni. Esimese alternatiivnõudena on kostja nõudeks kokku 305 360 krooni. Kostja teine alternatiivnõue koos vallasvara jagamisest tuleneva nõudega on 86 500 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja protsessinormide rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
  4. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohtadega pooltele kuuluvate vallasasjade jaotuse, poolte ühise rahalise laenukohustuse suuruse ja hagejalt kostja kasuks väljamõistetava rahalise hüvituse suuruse kindlaksmääramise osas. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus ei ole kostjapoolset ettepanekut vallasasjade jagamiseks ja selle selgitusi arvestanud ega kostjaga mittenõustumist põhjendanud. Kohus on sellega rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, mis paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidetele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama.
  5. Kostja on hagile esitatud vastuväidetes ja vastuhagis teinud ühisvarasse kuuluvate vallasasjade jagamiseks ettepaneku, mille kohaselt võiksid jagamisele kuuluvad vallasasjad (sõiduauto, elektripliit, köögimööbel, külmik ja pesumasin) jääda hagejale ning hageja peaks maksma kostjale nende eest rahalise hüvitise (tl 41 ja 66). Kostja on mõlemal asjas toimunud istungil selgitanud, et vallasasjade kostjale jätmine ei ole otstarbekas, kuna kostja elab ühetoalises korteris ning seni ühises kasutuses olnud asjad kostja korterisse ei mahu. Köögimööbli kohta on kostja selgitanud, et see on valmistatud eritellimusel kostjale jääva korteri jaoks (tl 105 ja 114). Samuti on kostja 13.12.2007 peetud kohtuistungil märkinud, et jagatavatest asjadest vajaks ta pigem autot ja pliiti (tl 105).
  6. Kolleegium leiab, et maakohtu seisukoht, et vastavalt PKS § 19 lg-le 3 tuleb ühisvara jagada eelkõige asjadena, on õige ning kostja ettepanek jätta kogu vallasvara hagejale ei ole põhjendatud. Kõikide ühiselt soetatud ja kasutatud tarbeesemete jätmine ühele pooltest surub sellele poolele peale asjatu rahalise kohustuse teise poole ees. Samuti sunnib tarbeesemete või seadmete selline jaotamine ainult ühte poolt jääma asjade omanikuks, mis võivad aja möödudes olla moraalselt vananenud või ka elumuutuste tõttu oma 5
(6)kasutusaktuaalsuse kaotanud. Pelgalt väitest, et asjad ei mahu uude elukohta, kostja ettepaneku vastuvõtmiseks ei piisa.
  1. Kuna pooled asjade jagamisel üksmeelt ei leidnud, on kohus vallasvara põhjendatult asjadena jaganud. Kolleegium ei nõustu siiski maakohtu poolt asjade jaotamise viisiga. Nõustuda ei saa sellega, et konkreetse korteri tarbeks eritellimusel valmistatud köögimööbel tuleks jätta kostja omandisse. Kolleegiumi arvates on õigem jätta köögimööbel hagejale, kellele jääb ka korter, mille tarbeks köögimööbel on valmistatud ja kuhu see on paigaldatud.
  2. Kuna kostja ei ole sõiduauto jätmist hageja omandisse apellatsioonkaebuses vaidlustanud, ei ole põhjust maakohtu otsust selles osas muuta. Pidades silmas jaotatavate asjade erinevat rahalist väärtust ja seda, et muudest tarbeesemetest on kostja pidanud endale vajalikuks pliiti, peab kolleegium asjade jaotuse tasakaalustamiseks õigeks jätta pliit kostjale.
  3. Korteriomandi jagamise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Kostja väide, et kõnealune korter omandati vallasasjana poolte abielu ajal, on vastuolus hageja poolt oma nõude põhjendamiseks esitatud tõenditega (tl 8 ja 9).
  4. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et korteriomandiga seotud laenukohustuse jagamisel on maakohus jätnud tähelepanuta poolte vahel vaidlustamata asjaolu, et SEB Pank AS-lt võetud laenu jääk oli hageja poolt 26.04.2007 tehtud ühisvara jagamise kokkuleppe seisuga 279 500 krooni (tl 27). Kuna hilisemaid andmeid laenu jäägi kohta ei ole esitatud, tuleb kohustuse jagamisel lähtuda laenujäägi nimetatud summast.
  5. Arvestades seda, et pooled ei ole maakohtu poolt määratud jagatavate asjade väärtusele vastu vaielnud, peab kolleegium eelnevat kokku võttes põhjendatuks jaotada poolte ühisvara selliselt, et hagejale jääb korteriomand väärtusega 1 300 000 krooni, sõiduauto väärtusega 25 000 krooni ja köögimööbel väärtusega 24 000 krooni. Kostjale jääb külmik väärtusega 3 500 krooni, pesumasin väärtusega 4 000 krooni ja pliit väärtusega 8 000 krooni. 19.01.2005 sõlmitud laenulepinguga SEB Pank AS-i ees võetud ühine laenukohustus summas 279 500 krooni tuleb jätta selles osas vaidluse puudumise tõttu hageja kanda. Kuna ühisvara sellisel jagamisel osutub hagejale jääva vara väärtus suuremaks, kui on tema osa ühisvarast, siis tuleb mõista hagejalt kostja kasuks PKS § 19 lg 4 alusel rahalise hüvitisena välja 124 390 krooni (korteriomandi jagatav väärtus 494 780 krooni + hagejale jääva vallasvara väärtus 49 000 + kostajale jääva vallasvara väärtus 15 000 krooni – laenujääk 279 500 krooni = ühisvara koguväärtus 279 780 krooni. Ühisvara koguväärtus 279 780 krooni : 2 = kummalegi kuuluv ühisvara osa 139 890 krooni. Kostjale jääma pidanud ühisvara osa 139 890 krooni – kostjale jääv osa 15 500 krooni = 124 390 krooni).
  6. TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.