nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ult tagatise vastu. Menetluse käik 30.06.2008.a esitas S O kohtule hagi R L vastu 16 235,76 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale alates 29.07.2007.a 4 000,00 krooni eest üürile 1 toalise korteri Tallinnas, xxx. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma ka vee, elektri ning kaabeltelevisiooni eest. Üürilepingu sõlmimisest kostja keeldus, kuid elas antud elamispinnal kuni 22.12.2007.a. Kostja jäi, erinevaid ettekäändeid kasutades, hagejale võlgu mitmete kuude eest üüriraha summas 13 505,00 krooni. Kostja kirjutas võla katteks võlakirja, kuid võlga ikkagi ei tasunud. Kostja lahkus salaja eluruumist ning jättis võlgnevuse tasumata. Vastavalt võlakirjale on pooled kokkuleppel kehtestanud viivisemääraks 0,07% päevas. Kuna kostja lahkus korterist 22.12.2007, kuid jäi elamispinna eest võlgu sisuliselt alates 11.09.2007.a, siis on optimaalne arvestada tema võlga alates 11.09.2007.a. Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist kokku 2 730,76 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 16 235,76 krooni (sh võlgnevus tasumata üüri eest 13 505,00 krooni ja viivis 2 730,76 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud (s.o riigilõiv 1 250,00 krooni ja õigusabikulud 3 900,00 krooni). Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 19.09.2008.a kostja eluruumis, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
VÕS § 30 lg 1 järgi on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 2
Vastavalt
Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
Vastavalt
lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt
1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on hagiavalduses märkinud konkreetselt menetluskulud, mille väljamõistmist ta kostjalt palub. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 5 150,00 krooni (sh hageja lepingulise esindaja kulud 3 900,00 krooni, riigilõiv 1 250,00 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 5 150,00 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.