Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1 034 krooni kostjale 09.01.2008.a, 25.02.2008.a ja 11.03.2008.a saadetud meeldetuletuskirjade, 24.03.2008.a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 16.04.2008.a saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista 1 034 krooni. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud
Hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppejärgne intressimäär on 24,58% aastas, mis on suurem kui seadusjärgne viivismäär. 24.09.2008.a seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12 684,22 krooni. Hageja palub TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 24.09.2008.a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24,58% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 164 008 krooni, millest 115 828,02 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 296,16 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 165,60 krooni leppetrahv, 1 034 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 12 684,22 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista 7 300 krooni. Kohtu põhjendused Kostjale on kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja emale 22.10.2008.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (
) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 402 lg 1.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 164 008 krooni, millest 115 828,02 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 296,16 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 165,60 krooni leppetrahv, 1 034 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 12 684,22 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja alates 24.09.2008.a kuni tagastamata krediidisumma, s.o 115 828,02 krooni, täieliku tasumiseni viivis 24,58% tagastamata krediidisummalt aastas. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.