Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates.
lg 1 kohaselt hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue 15.07.2008.a. esitas AS S hagi AR vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga lepingu eesmärgiga omandada tulevikus valmiv korter. Hageja tasus kostjale vastavalt lepingus kokkulepitule ette 1 330 000 krooni. Kostja kokkulepitud ajal hagejale korteriomandiõigust üle ei andnud. Hageja esitas kostjale avalduse lepingu alusel saadu tagastamiseks koos sellest tulenevate intressi- ja viivisenõudega hiljemalt 10. märtsiks 2008.a. Käesolevaks ajaks kostja hagejale lepingu alusel saadut tagastanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 330 000 krooni ja intress ja viivis 296 365.04 krooni, kokku 1 626 365.00 krooni. Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks
Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud 19.09.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused 1
lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. VÕS § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu VÕS 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt asjaõigusseaduse § 119 lg-le 1 on tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, allutatud kohustuslikule notariaalsele vorminõudele. Korteriomandiseadusest tulenevalt kohaldatakse korteriomandi suhtes kinnisasja kohta käivaid sätteid. Sellest tulenevalt peab igasugune kinnisasja omandamise või võõrandamise kohustust sisaldav leping olema notariaalselt tõestatud ning sama nõue kehtib ka korteriomandi suhtes. Seaduses sätestatud kohustusliku notariaalse vorminõude järgimata jätmine toob endaga kaasa tehingu tühisuse. Tühise tehingu alusel tagastamine toimub VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul sõlmisid hageja ja kostja viidatud lepingu, mille alusel tasus hageja kostjale 1 330 000 krooni. Eespool toodust tulenevalt võib hageja nõuda kostjalt tühise tehingu alusel tasutud raha tagastamist. Vastavalt VÕS §-dele 94 ja 113 võib rahalise kohustuse võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral viivist vastavalt seaduses sätestatud määrale iga viivitatud päeva eest. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Kohus nõustub hageja poolt esitatud viivisearvestusega, mille kohaselt on hageja nõue kostja suhtes viivise osas summas 296 365 krooni ja 04 senti. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks 1 626 365.00 krooni. Menetluskulud 1 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 174 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas
lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 ja 1 § 174 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni.
lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Kaupo Paal Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.