Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (
esitas OÜ S hagi J K ja OÜ A vastu solidaarselt võlgnevuse kokku summas 250 000 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus 125 336,54 krooni, tasumata intress 3 678,98 krooni, leppetrahv 20 000 krooni ja viivis 100 984,48 krooni. OÜ Fja kostja OÜ A sõlmisid 14.01.2007.a laenulepingu laenusummaga 200 000 krooni. Kostja J K andis eraisikuna laenulepingu p 5.2 käenduse laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks kuni summas 300 000 krooni. 15.10.2007.a sõlmitud kokkuleppega loovutas laenuandja OÜ F laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostja OÜ A täitis enda maksekohustusi kuni 15.11.2007.a, kuid jättis maksmata 15.12.2007.a ja sellele järgnevad maksed. Viidates laenulepingu p 7.3 nõudis hageja kostjalt OÜ A lisaks viiviste intressivõla ja laenu põhiosa tasumisele leppetrahvi 10% kogu laenusummast. Laenulepingu p 4.1 sätestab, et kui laenusaaja ei tasu laenumakseid vastavalt laenulepingus sätestatule, maksab laenusaaja viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 08.04.2008.a allkirjastas kostja J K enda nimel ja kostja OÜ A seadusliku esindajana võlakinnituse, millega tunnistas laenu põhivõla summas 125 336,54 krooni, leppetrahvi summas 20 000 krooni ja võlakinnituse hetkeks kogunenud viivist summas 35 953,87 krooni. 1
) § 318 lg 1 ja § 322 lg 1 alusel.
lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kui käesolevas osas sätestatud kättetoimetamise muid viise järgides ei ole võimalik seaduslikule esindajale menetlusdokumenti kätte toimetada, toimetatakse dokument kätte avalikult käesoleva seadustiku §-s 317 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Antud juhul on kostjale OÜ A toimetatud menetlusdokumendid kätte viimase juhatuse liikmele M Rätsepale 28.08.2008.a isiklikult allkirja vastu. Kostjale J K menetlusdokumendid on vastuvõtnud viimase õde K R 24.09.2008.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostjad kohtule kirjalikku vastust nende vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 2 kohaselt kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista kokku 250 000 krooni, millest põhivõlg 125 336,54 krooni, tasumata intress 3 678,98 krooni, leppetrahv 20 000 krooni ja viivis 100 984,48 krooni. Menetluskulud Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt välja riigilõiv summas 12 750 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud riigilõivu maksekorralduse (t lk 29), millest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 12 750 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa välja mõistmine solidaarselt kostjatelt hageja kasuks on põhjendatud. 2
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et kaja peab vastama
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ele Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.