← Eesti

2-08-54527/2

Obsah (9)§ 468§ 416§ 318§ 407§ 1741§ 175§ 177§ 142§ 149

Tsiviilasi nr: 2-08-54527 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2008.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 19.08.2008.a. esitas AS H hagi OÜ P vastu kahju 42 466 krooni nõudes. 10.09.2007.a. pöördus A A hageja poole seoses 28.08.2007.a tema korteris, Xxx toimunud kahjujuhtumiga. AS H esitatud kodu kahjuteate kohaselt sai veekahju alguse xxx katuse ehitamise käigus ajutise kilematerjalist katusekatte ebakvaliteetsest kinnitusest, mille tulemusena sai võimalikuks sademevee pääs konstruktsiooni. Nimetatud vara oli kindlustatud hageja juures, mille kinnituseks on väljastatud ettevõtte e sertifikaat nr OK

  1. Vastavalt vara omaniku poolt esitatud kodu kahjutaotlusele sai veest kahjustada korteri nr 16 elutoa- ja köögi lagi. Veekahju hindamiseks esitas kannatanu veekahjude likvideerimise kalkulatsiooni. Vastavalt kalkulatsioonile kujunes korteri nr 16 taastustööde hinnaks 51 880 krooni. Kahju hüvitamise otsuse alusel maksti kannatanule 23.10.2007.a välja kindlustushüvitis summas 42 466 krooni. OÜ P juhatuse liige V T esitas hagejale avalduse, milles palub seos xxx korteris toimunud uputustega seotud toimingud lahendada temaga. Hageja palub kostjalt välja mõista 42 466 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu, s.o riigilõiv summas 2
  2. Kohtuotsuse põhjendused Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 318 lg 2.

§ 318

lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Antud juhul on menetlusdokumendid kätte antud kostja OÜ P juhatuse liikmele V T 21.10.2008.a isiklikult allkirja vastu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. 1

(2)Tsiviilasi nr: 2-08-54527 Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 492 lg 1, 1043, 1045 lg 1 p 5. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 42 466 krooni. Menetluskulud Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus

§ 1741

lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja riigilõiv summas 2 500 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud riigilõivu maksekorralduse (t lk 40), millest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 2 500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa välja mõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskuluna 2 500 krooni.

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142

lg 1).

§ 142

lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

§ 149

lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ele Liiv Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.