3-08-2118/17

3-08-2118 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus, 22.detsembril 2008.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaatas kirjalikus menetluses läbi K. T’i tühistamiskaebuse Pärnu pensionikomisjoni 09.10.2008 otsusele nr 1.1-8.P38/

1. Pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse kohaselt Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.
2. a. määrusega 206 kinnitatud Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 (edaspidi loetelu nr 2 või nimekiri nr 2) osa VII Metalli töötlemine punkt 8 naelatootmine kood 10038 all toodud külmjämendaja, külmjämendusautomaadi tööline ametikohal. Samas esitatud dokumentide alusel ei leidnud tõendamist taotlejale soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik staaž 12 aastat ja 6 kuud töötamisega tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirjas nr 2 toodud erialadel. Tööraamatu kande nr 11 järgi on K. T tootmiskoondise V tsehhis 01.10.1969 üle viidud III järgu külmsepistusautomaadi seadistajaks, 17.
3. 1975 seoses tööde ja tööliste kutsealade ühtse tariifi-kvalifikatsiooniteatmiku rakendamisega kehtestatud automaadi töölise IV järk (kanne nr 12), 01.06.1987 seoses uute töötasustamise tariifimäärade rakendamisega kehtestatud külmjämendusautomaadi töölise 4 järk (kanne nr 13). Pensionikomisjoni arvates saab K. Ti soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka lugeda ainult töötamise külmjämendusautomaadi töölisena 01.06.1987 kuni 30.07.1995, s.o. 8 aastat ja 2 kuud. Töötamist automaadi töölisena 17.11.1975 kuni 31.05.1987 soodusstaaži hulka arvestada ei saa kuna esitatud dokumentide alusel ei ole tõestatud, et töötamine toimus nimekirjas nr 2 toodud erialal. Tööraamatu kannetest nähtub, et asutuses olid automaadi töölised ja külmjämendusautomaadi töölised. Kaebuse kohaselt on avaldaja TK V tsehhi selles üksuses, kus valmistati kruvisid, neete, naelu, polte ja mutreid olnud ametis alates 02.02.
4. Jaoskonnas olidki ainult külmjämendusautomaadid milledel kaebaja töötas ning valmistas nimetatud toodangut vajadusel automaate ka seadistades. Külmsepistusautomaat ei erine külmjämendusautomaadist. Vastustaja annab kaebuse kohta järgmise seisukoha. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lõike 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile 63-aastasel mehel, seega õigus soodustingimustel vanaduspensionile nimekirja nr 2 alusel on 58-aastasel mehel. K. Ti sünniaeg on 21.03.
5. a, seega oleks temal tekkinud õigus soodustingimustel vanaduspensionile 21.03.
6. a. SVPS § 2 kohaselt võivad isikud, kellel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, pensioni taotleda mis tahes ajal pärast pensioniõiguse tekkimist ning olenemata viimasest töökohast. Soodustingimustel vanaduspension määratakse pensioni taotlemise päevast, kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast. Pension määratakse pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, kui pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellesse vanusesse jõudmise päevast. K. T esitas Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonnale avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks 11.06.
7. Vastustaja algse seisukoha järgi K. T soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei saa arvestada töötamist automaadi töölisena, kuna dokumentide alusel ei ole tõendatud, et töötamine toimus loetelus nr 2 nimetatud ametikohal. Pärnu Pensioniamet on analoogilisel juhul määranud soodustingimustel vanaduspensioni isikule, kelle tööraamatu kannetest nähtub, et ta töötas sama tööandja juures külmjämendusautomaadi töölisena perioodil 15.08.1977 – 02.04.1990, millest järeldub, et asutuses olid automaadi töölised ja külmjämendusautomaadi töölised. Pärast tunnistajate E.-E. O, A. K ja V. Vi ütlustega tutvumist leidis vastustaja, et külmsepitustusautomaat ja külmjämendusautomaat on kattuvad mõisted mille erinevused tulenevad vene keelest teostatud tõlke kvaliteedist ning K. T töötas ajavahemikult 17.11.1975 – 31.05.1987 külmjämendusautomaadi töölisena, s.o sooduspensionile õigust andval ametikohal. Et sellisel juhul on soodustingimusel vanaduspensionile õigust andva staaži nõue 12 aastat 6 kuut täidetud oli vastustaja leidnud juba esmases vastuses. Kohtu seisukoht Vastavalt SVPS §-le 1 on õigus soodustingimustel vanaduspensionile mehel, kes on töötanud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega töödel Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 .a. määrusega nr 206 kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade või ametikohtade nimekirja nr 2 järgi vähemalt 12 aastat ja kuus kuud vähemalt 25- aastase pensionistaaži korral. Loetelu nr 2 osa VII Metalli töötlemine punkt 8 naelatootmine kood 10038 järgi on soodustingimuste vanaduspensioni andvaks kutsealaks ka külmjämendaja,, külmjämendusautomaadi tööline. 2 RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Kaebuse kohaselt olidki tema töökohaks olevas TK Vasar Risti tsehhi polte, kruvisid ja neete valmistavas üksuses ainult külmjämendusautomaadid milledel töötamine kuulub Loetelu nr 2 järgi soodusstaaži andvate elukutsete hulka. Pensionitoimikus nr 31942 olevast K. Ti seletusest selgub täiendavalt, et tsehhis oli ca 20 automaati millest avaldaja teenindas tavaliselt 5 – 6 seadet korraga. Automaaditöölise töö seisnes seadmetele 150200 kg traadikerade etteandmises, masinate töö jälgimises, toodangu pakkimises 25-30 kg kastidesse. Töö toimus õli-, müra- ja vibratsioonirikkas keskkonnas; ette oli nähtud piim ja sai 6 päeva lisapuhkust. Praeguse AS Lääne Risti juhatuse liige R. S märgib oma pensioniametile adresseeritud seletuskirjas/tõendis (lk 22), et 01.11.1982.a., kui ta ise Risti tsehhi tuli töötas K. T seal juba külmjämendusautomaadil kusjuures jaoskonnas teistsuguseid automaate ei olnudki. 10.12.2008 kirjalikult antud ütlustes (lk 75-76) märgib R. S täiendavalt, et K. T töötas needi- ja kruviautomaatidel AB120, A111, keermestusautomaatidel AB2518, A250, A1916A ning neediautomaatidel AA1218 ja AA1219 Külmjämendusautomaatidel- ja külmsepistus automaatidel valmistati sama toodangut (mutreid, polte, kruvisid, neete ning mitmesuguseid vardaid ja detaile), sest seadmed olid samad, ainult neid nimetati mitut moodi. Töötamine oli tervistkahjustav (müra, gaasid) ning töölistele anti piima ja lisapuhkust. 1987 aastal muudeti küll ametinimetusi kuid töö jäi ikka samaks. Tunnistaja V V’i kirjalike ütluste kohaselt (lk 56-57) töötas ta TK V metallitsehhis alates 01.07.1963 kuni 09.03.2001 nii vanemmeistrina, tsehhijuhataja asetäitja kui freesijana. Tsehhis olid poldi- ja mutrijaoskond, traaditõmbejaoskond traadi kalibreerimiseks ja sirgestamiseks, metiisi- ja instrumentaaljaoskond, kus valmistati kruvisid, neete ja tööriistu ja furnituurijaoskond, kus valmistati lukusüdamikke ja poleeriti ukse käepidemeid. K. T töötas külmjämendusautomaatidel AB-
8. Külmjämendus- ja külmsepistusautomaat on üks ja sama, nimetuste erinevus tuleneb tõlkekvaliteedist (холодновысадочный автомат). K. Ti ametinimetuse muutumisega 1987 ei muutunud tema töökoht tsehhis, teenindatavad seadmed ega tööülesanded. Ta jätkas külmjämendusautomaatidel AB-120 kruvitoorikute ja neetide valmistamist. 01.06.1987 a. võis tööraamatusse uue kande tegemise vajadus olla tingitud Tallinnas asuva kaadriosakonna poolt ette võetud andmete täpsustamisest. 3 E O, olles ise remondilukksepp, töötas Risti tsehhis koos K. T’iga aastatel 17.11.1975 kuni 31.05.
9. Tunnistaja ütluste järgi töötas K. T külmsepistus- ehk külmjämendusautomaatidel, valmistades neil pinkidel mutreid polte, neete, kruvisid, naelu. Tema tööülesannete hulka kuulus pinkide seadistamine, pingi töökäigu jälgimine, traadi etteandmine, toodangu vastuvõtmine, kontrollimine, kaalumine ja pakendamine ning markeerimine ja alusele paigaldamine. Automaate oli tsehhis palju. Töö oli tervistkahjustav, sest kui tsehhis kõik pingid päeval tööle pandi oli vingupilv üleval ja hommikuks maas õlikord, mida saepuruga kokku korjati. Kõik mehed kes automaatidel töötasid said tervistkahjustava töö puhul piima ja lisapuhkust 6 päeva. Kuigi asutuse ja töö nimetusi on korduvalt muudetud jäi töö ikka samaks. (lk 62-63) Tunnistaja A K töötas TK V tsehhis alates 1960 aastast kuni 2007 aastani remondi meistri, remondi inseneri ja mehhaaniku erialal. K. Tiga on koos töötanud aastatel 17.11.1975 – 30.07.
10. Poldi ja mutri jaoskonnas olid kasutusel : poldi külmsepistusautomaatide mudelid A1221; AA1218; P63; A1916A; TPZ6; AB120; A124; A111; keermestusautomaadid AB2522; AB2520; A2416; A251; A2418; AB2518; poldi pealõikeautomaat mudel AB2320, A231; mutri külmsepistusautomaatide mudelid AB1818; AB1819;AS1820;A411;A412; traaditõmbe- ja metallilõikepingid. K. T töötas neetide ja kruvide automaatidel AB120, A111, keermestusautomaatidel AB2518, A250, A1916A ning needi automaatidel AA1218 ja AA1219 Külmjämendus- ja külmsepistusautomaatidel valmistati sama toodangut (mutreid polte puidu- ja metalli kruvisid, neete ning mitmesuguseid vardaid ja detaile), sest seadmed olid samad, kuid nimetati mitut moodi. Töötamine oli tervistkahjustav (müra, gaasid) ning töölistele anti piima ja lisapuhkust. 1987aastal peale ametinimetuse muutumist ei muutunud midagi, töö jäi ikka samaks (lk 68-70). Pensioniameti hinnangul on tunnistajate ütlused korrektsed ja usaldusväärsed. Pensioniamet on seisukohal, et tunnistajad on veenvalt ja üheselt tunnistanud, et külmjämendus- ja külmsepistusautomaat mille K. T töötas on tegelikult üks ja seesama masin. Nimetuse erinevus tuleneb vaid sellest, kuidas seda on vene keelest tõlgitud. Samuti on tunnistajad väitnud, et seadistaja ja tööline on kaaselukutsed, sest iga tööline seadistas Risti tsehhis ise oma pingi ja talle omistati ka seadistaja eriala. Seega võib K. T’i töötamise 17.11.1975 kuni 31.05.1987.a. lugeda töötamiseks külmjämendusautomaadil, s.o. töötamiseks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal (lk 85). Kohtu arvates, kuivõrd tunnistajad on kinnitanud, et K. Ti töö iseloom ei muutunud seoses tööraamatu kande muutmisega 01.06.1987 mil ta nimetati külmjämendus automaadi tööliseks võrreldes töötamisega alates 17.11.1975 kui ta oli vormistatud automaadi töölisena, tuleb K. Ti töötamine periood TK V tsehhis ajavahemikul 17.11.1975 kuni 01.06.1987 kvalifitseerida töötamiseks nimekirjas nr 2 toodud erialal külmjämendusautomaadi tööline (kood 10038). 4 Kaebaja poolt vaidlustatud pensioniameti otsuse tühistamiseks puudub vajadus, kuivõrd see on õiguspärane, sest pensionikomisjonil endal puudub pädevus tunnistajate ülekuulamiseks ning nende abil pensioniõigusliku soodusstaaži tuvastamiseks (RPKS § 33 lg 2, sätestades pensionikomisjoni kompetentsi, kõneleb üksnes staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmisest). K. T kaebust tuleb mõistatõlgendada kui taotlust tuvastada avalik-õiguslik suhe – töötamine TK V tsehhis ajavahemikul 17.11.1975 kuni 01.06.1987 külmjämendusautomaadi töölisena, mille rahuldamisel ongi pensionikomisjonil võimalik määrata K. Tile soodustingimustel vanaduspension. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kohus o t s u s t a s:
11. Tuvastada juriidiline fakt – K. T`i töötamine täistööajaga alates 17.11.1975 kuni 01.06.1987 TK V tsehhis külmjämendusautomaadi töölisena (kood 10038). Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel halduskohtunik 5