2-06-2792/11

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-2792 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2008.a. Kohtunik Tiia Mõtsnik Kohtuasi J K hagi A D vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja – J K (IKxxx; elukoht: xx); hageja lepinguline esindaja – V Timofejeva (OÜ Õigusbüroo Legalitas, xxx); kostja – A D (IKxxx; elukoht: viimane teadaolev elukoht xxx, tegelik asukoht teadmata) Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2008.a., avalikul kohtuistungil. Istungil osalenud isikud Hageja J K hageja lepinguline esindaja – V Timofejeva Resolutsioon
3. Hagi rahuldada.
4. Tuvastada, et RK (isikukood xxx, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx.a., sünniakt nr xx) põlvneb A D t (isikukood xxx).
5. Mõista A D välja elatusraha poeg RK (sünd xxx.a.) ülalpidamiseks summas 2175 krooni kuus alates xxx.a. kuni xxx J K kasuks.
6. Poolte poolt kantud menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja tuvastada poolte kooselust 20.01.2005.a. sündinud RK põlvnemise kostjast. Pooled hakkasid koos elama 17.01.
7. Hagejal ja kostjal oli ühine majapidamine ning ühine raha, kostja hoolitses ka hageja eelmisest suhtest tütre eest ning oli talle isa eest. Pooled ei kiirustanud ühise lapse muretsemisega, kuna soovisid kõigepealt saada perekonnale eraldi korteri. Korteri jaoks raha kogumiseks leidis kostja töö, mis oli seotud töölähetustega väljaspool Eestit. Oma äraoleku ajal lubas kostja lahendada kõik eluruumiga seotud küsimused. Selleks kirjutas kostja hagejale 28.05.2003 volikirja, milles nimetas hagejat oma naiseks. 2004 aastal sattus hageja autoavariisse. Ravi käigus avastati hagejal emakas kasvaja. Hiljem selgus, et tegemist ei olnudki kasvajaga vaid hageja ootas last. Raseduse katkestamiseks oli siis hilja. Kui kostja sai teada, et hageja ootab last, muutis ta järsult oma suhtumist hagejasse ja hageja tütresse. Kostja katkestas hagejaga suhted septembris 2004 ning müüs ka senise ühiseks eluasemeks olnud korteri. Hageja oli sunnitud leidma uue elukoha. Hagejat aitab hageja tütre isa. Kostja vanemad tunnistasid lapselast ning hageja suhtleb nendega telefoni teel, rahalist abi nad hagejale ei osuta. Hageja palub tuvastada, et 20.01.2005.a. sündinud RK põlvneb kostjast. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis summas 1500 krooni alates veebruarist 2005 kuni 20.01.2023.a KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Kohus kutsus kostja A D kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 07.07.2008.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohtuistungil jäi hageja põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõude juurde. Hageja selgitas, et elas kostjaga ühise perena 17.01.2000 kuni septembrini
8. Hageja sünnipäeval teatas kostja hagejale, et tal on uus noor naine, kostja arvas, et kuna hagejal on juba üks laps, saab hageja hakkama. Hageja ei teadnud kostja teisest suhtes, hageja ja kostja intiimsuhted kestsid selle ajani, kui hageja sai teada, et ta ootab last. Teiste meestega hagejal intiimsuhteid ei olnud. Hageja viibis palju kodus, kuna kostja oli väga armukade. Septembri 2004 algul andis kostja hagejale 3000 krooni, hageja sünnipäeval helistas ja ütles, et ta enam tagasi ei tule. Hagejale teadaolevalt andis tema eelmine elukaaslane kostjale poja pildi, lootes, et kostja tuleb hageja juurde tagasi. Kostja ja kostja vanemad teavad, millal laps sündis, kuid mitte kordagi ei ole kostja tulnud last vaatama. Kostja vanemad käisid pärast lapse sündi last vaatamas, nende poolt väljendatu kohaselt on laps väga kostja moodi. Kostja vanemad kinkisid alguses lapsele riideid, vahel on ka lapse jaoks raha andnud. Kui pooled koos elasid, soovis kostja ühist last, hageja ei pidanud seda võimalikuks, kuna neil ei olnud oma eluaset ja hageja esimene laps oli väike. Hageja palub elatise välja mõista miinimummääras alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kulutused lapsele on ligikaudu 4000 krooni kuus so lasteaia kulud, toit, ravimid ja riided. Hageja palub hagi rahuldada, kohtukulud panna kostja kanda. Tunnistaja AK andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kostja tutvustas talle hagejat kui oma elukaaslast 17.01.
9. Septembris 2004 sai tunnistaja teada, et hageja ja kostja suhted on halvenenud. Varem elasid hageja ja kostja ühise perena, nad käisid koos poes ja jalutamas ning kostja tegeles hageja lapsega, samuti tasus korterimakseid hageja. Kostja nimetas hagejat vestlustes oma vabaabielunaiseks. Tunnistaja arvates oli hageja hea ja korralik naine ning hea perenaine. Teisi mehi tunnistaja hageja juures ei näinud. Tunnistaja J G ütluste kohaselt elasid pooled ühise perena jaanuarist 2000 kuni 2004 aasta sügiseni. Tunnistaja suhtles pooltega tihti, tunnistaja käis tihti poolte juures külas. Poolte omavahelised suhted olid head, kuid siis, kui hageja sai teada hageja rasedusest, poolte suhted halvenesid. Alguses arvati, et hagejal on müoom, kuid uuringute käigus selgus, et hageja ootas last. Tunnistaja käis koos pooltega ultraheliuuringutel kaasas. Tunnistaja mäletab, et ultraheliuuringul kostja ei öelnud 2 midagi, ta ei öelnud ka, et see laps ei ole tema oma. Kui selgus, et tegemist on rasedusega, sõitis kotja ära Sankt - Peterburgi. Kohus, ära kuulanud hageja seletuse ning tunnistajate ütlused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja tunnistajate ütlusi kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 2 järgi tuvastab kohus isiku põlvnemise isast, kes ei ole lapse emaga abielus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 38 lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Kohtu poolt määratud DNA ekspertiisi kui kõige usaldusväärsemat kinnitust lapse põlvnemise tuvastamiseks ei olnud võimalik läbi viia, kuna kostja viibimiskoht on nii hagejale kui kohtule teadmata. Samas leiab kohus, et hageja seletuse ja tunnistaja ütlustega on tõendatud lapse RKu põlvnemine kostjast. Kohtul puudub alus kahelda hageja poolt antud seletuse ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Hageja seletuse ja tunnistajate ütluste kohaselt elasid pooled kostjale kuuluvas eluasemes vabaabielus alates 17.01.2000 kuni septembrini 2004, seega ka lapse võimaliku eostamise ajal. Kostja 28.05.2003.a. kirjaliku avaldusega ( tl 6-7) on tõendatud, et kostja ise on nimetanud hagejat oma vabaabielu abikaasaks, volitades teda Korteriühistus xxx arutama kostja korteri kommunaalküsimusi. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et poolte lähisuhted oleksid katkenud enne võimalikku lapse eostamise aega. Kostja viibis ka hagejale tehtud ultraheliuuringu juures, kus tuvastati hageja rasedus. Hageja seletuse kohaselt katkesid pooltevahelised intiimsuhted pärast seda, kui kostja sai teada hageja rasedusest. Kohus leiab, et kohtu käsutuses ei ole tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja poolt esitatud tõendid, mistõttu asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud lapse põlvnemine kostjast. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest. Kohus on seisukohal, et lapse huvid ei pea kannatama seetõttu, et tema vanemad elavad lahus ja ei saavuta kokkulepet last puudutavates küsimustes. Kohus on seisukohal, et lapse huvides on kindlaks teha tema põlvnemine tema bioloogilisest vanemast ja saada elatusraha tema ülalpidamiseks vanemalt, kellest ta põlvneb. PKS § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud oma last ülal pidama, § 61 lg 2 alusel määratakse igakuise elatusraha suurus kindlaks lähtudes lapse vajadusest ja mõlema vanema maksevõimest. Sama seaduse § 61 lg 4 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse huvides on saada oma vanematelt piisaval määral ülalpidamist, et tagada lapse normaalne ja täisväärtuslik areng ning kasvamine. Hageja palus kostjalt välja mõista elatusraha minimaalmääras alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 94 lg 1 alusel ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldiselt teadaolevaks. Kohus leiab, et riigi poolt lapse ülalpidamiseks elatusraha minimaalmäära kehtestamisest tulenevalt on lapse vajadused nimetatud summas tavalise elustandardiga kaasnevad vajadused, mis on üldteada asjaolu, mille tõendamiseks ei pea hageja tõendeid kohtule esitama. Põhjendatud on kulutused toidule, vaba aja veetmisele, lapse osale maksetes eluruumi eest, hobidega tegelemisele, et tagada lapse igakülgne areng. Kuna tegemist on kasvueas lapsega, on vaja tihemini muretseda riideid ja jalanõusid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Seega loeb kohus tõendatuks lapse vajadused hageja poolt nõutud elatusraha minimaalmääras, millele lisanduvad hageja tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks samas määras. Poolte materiaalse seisundi ja lapse vajaduste muutumisel võib kohus edaspidi elatusraha suurust huvitatud isiku nõudel muuta. 3 Vastavalt Perekonnaseaduse § 70 mõistab kohus elatusraha välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt hageja taotlusele seoses käesoleva otsusega lapse põlvnemise tuvastamisega kostjast tuleb elatusraha välja mõista alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte poolt kantud menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Tiia Mõtsnik Kohtunik 4