3.Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda (
MS § 376 lg-le 6 esitama kohtule hiljemalt 14.märtsiks 2008 kaebuse uue tervikteksti, kuna esialgselt esitatud kaebus oli selle korduva muutmise, täpsustamise ja täiendamise tõttu muutunud ebaülevaatlikuks ning selles esitatud nõuded ebaselgeks ja raskesti arusaadavaks. Kohtumääruses rõhutati, et kaebuse tervikteksti esitamisel tuleb selles selgelt märkida kaebust põhjendavad asjaolud ja kaebaja taotlused vastavalt
§-le 6 (
lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebusel puudub esitatud kujul täielikult eduväljavaade. Kohus põhjendab kaebuse läbi vaatamata jätmist
lg 3 p 1 alusel järgmiselt: 1) kaebuse sisust võib järeldada, et kaebaja eesmärgiks on vaidlustada maa erastamist OÜ-le Twin Trade ja saavutada olukord, et kaebaja ja teiste xxx pst xx elanike korteriomandite seadmisel arvestataks ka xxx pst xx asuva raamatukogu alust maad. Eelmenetluses on halduskohus korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu vajadusele täpsustada kaebuse eset ning esitada kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohased nõuded. 20.02.2008 kohtumääruses kohus rõhutas, et kaebuse tervikteksti esitamisel tuleb selles selgelt märkida kaebust põhjendavad asjaolud ja kaebaja taotlused vastavalt
§-le 6 (
Eeltoodule vaatamata ei ole kaebuses esitatud taotlusi, mis võimaldaksid kaebajal saavutada kaebuse eesmärki ja mis vastaksid
nõuetele; 2) kaebaja taotleb tagasiulatuvalt kõigi kohaliku omavalitsuse asutuste poolt Tallinnas, xxx pst xx asuva elamu koos raamatukoguga kohta välja antud haldusaktide tühistamist, mis on olnud aluseks korteriomanike ja riigi kaasomandis oleva hoone ja selle juurde kuuluva maa omanike tahtevastasel tükeldamisel kaheks eraldi osaks: elamu ja elamu raamatukogu osaks.
lg-te 2 ja 3 kohaselt võib kohtult taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, kusjuures taotluses tuleb konkreetselt märkida, kelle poolt, millal vastuvõetud ja millise haldusakti tühistamist kaebaja taotleb. Kaebaja taotlusest nimetatud asjaolud ei selgu. Kohus ei saa ise hakata kaebaja nõuet sisustama ja oletama, milliste kohaliku omavalitsuse asutuste milliseid haldusakte kaebaja silmas peab ja vaidlustada soovib; 3) kaebaja on oma taotlustes nimetanud ainult ühte konkreetset haldusakti, mille tühistamist ta taotleb – see on Tallinna Linnavalitsuse 22.11.2000 korraldus nr 4473-k. Nimetatud korralduse vaidlustamise osas on halduskohus juba seisukoha võtnud oma 12.09.2007 määruses, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetati kaebuse menetlus korralduse nr 4473-k tühistamise nõude osas. Tallinna Ringkonnakohus oma 14.12.2007 määrusega haldusasjas nr 3-06-540 jättis halduskohtu 12.09.2007 määruse selles osas muutmata. Seega on halduskohtu määrus menetluse lõpetamise kohta jõustunud ja kohtumenetlus Tallinna Linnavalitsuse 22.11.2000 korralduse nr 4473-k tühistamise nõude osas lõppenud. Kaebaja ei saa sama haldusakti tühistamise nõuet uuesti kohtule esitada, kuna sama asja kohta on olemas jõustunud kohtulahend; 4) Tallinna Linnavalitsuse Arhitektuuribüroo poolt koostatud xxx pst xx elamu krundi plaan (töö nr R-128-97, kaebuse lisa 6), millest kaebaja palub tühistada piiri kulgemine piiripunktide 11 ja 12 vahel, on olnud üheks Tallinna Linnavalitsuse 22.11.2000 korralduse nr 4473-k alusdokumendiks. Nimetatud krundiplaani vaidlustamine oleks olnud mõistlik ainult koos nimetatud korraldusega. Kuna kaebaja korraldust õigeaegselt ei vaidlustanud ja 3 kohus jättis kaebetähtaja ennistamata, siis on menetlus korralduse osas lõppenud. Krundiplaani eraldi vaidlustamine ei viiks kaebajat soovitud tulemuseni, lisaks sellele on nimetatud nõue aegunud. Samuti on möödunud kaebetähtaeg kaebaja poolt vaidlustatud 05.12.2000 piiriprotokolli osas; 5) halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib
. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Antud juhul ei ole kaebaja märkinud, kuidas rikuvad vaidlustatud krundiplaan ja piiriprotokoll tema subjektiivseid õigusi. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt on ilmne, et nimetatud krundiplaan ja piiriprotokoll kaebaja õigusi tegelikult rikkuda ei saa. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit oma kaasomandiõiguse kohta xxx pst xx asuvale ehitisele, seega ei ole võimalik nende nõuete esitamise kaudu kohtule saavutada olukorda, kus xxx pst xx elamus korteriomandite seadmisel arvestataks xxx pst xx asuva raamatukogu alust maad. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kaebajal puuduvad volitused esitada kohtule nõudeid ja taotlusi kõigi xxx pst xx korteriomanike, korteriühistu Tuuleveski ja riigi nimel nende väidetavate õiguste kaitseks; 6) nõudes tühistada AS-i ETRE poolt 11.06.2001 ainuisikuliselt koostatud „Eluruumide mõtteliste osade ümberhindamise akt“ puudub samuti kaebaja selgitus, miks ta peab nimetatud akti õigusvastaseks ning kuidas ja milliseid kaebaja õigusi see rikub. 5.04.2006 avalduses Põhja Politseiprefektuurile (tl 84, p 4.3.) on kaebaja väitnud, et AS ETRE on 11.06.2001 ühepoolselt koostanud erastatud eluruumide mõtteliste osade ümberhindamise akti, mis on puudulikult vormistatud, valede arvnäitajatega ja algusest peale kehtetu. Ehitisregistri avalikult kättesaadavad andmed xxx pst xx elamu kohta kajastavad dokumentide loetelus 18.10.2005 teatist nimetusega „Ehitise ümberhindamisakt“. Sellele asjaolule juhtis kaebaja tähelepanu Tallinna Ringkonnakohus juba oma 26.10.2006 kohtumääruses. Seega pole asjas endiselt selge, kas ja millal on eluruumide erastamise kohustatud subjekt – AS ETRE teinud ümberarvestuse ja kas sellisest ümberarvestusest on korteriomanikke teavitatud. Vaidlused eluruumide ja mitteeluruumide erastamise kohustatud subjektiga alluvad samuti halduskohtule ning selleks tuleb esitada kaebus erastamise kohustatud subjekti haldusaktile või toimingule. Erastamise kohustatud subjektiks oli antud juhul AS ETRE, kelle vastu oleks tulnud vastav kaebus ka esitada. Sellist kaebust esitatud ei ole. Kohalik omavalitsus ei ole antud juhul eluruumide ja mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt; 7) halduskohtu pädevus on sätestatud
§-s 3. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kaebuste lahendamine, mis on esitatud teiste kohtute tegevusele. Seega ei saa halduskohus kohustada Harju Maakohut jätkama kaebaja tsiviilasja nr 2/4/254-3178/00 arutamist, milles on olemas Tallinna Linnakohtu 13.10.2004 jõustunud kohtuotsus, samuti ei saa halduskohus teha Harju Maakohtule mingeid ettekirjutusi seoses kohtu menetluses olnud või seal jätkuvalt olevate kohtuasjadega. Seega on kaebaja nimetatud nõuded asjakohatud ega vasta
Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik ka Harju Maakohtu tunnistamine haldusasjas vastustajaks. Tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtulahendite vaidlustamise kord on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja nimetatud kord on kaebajale teada, kuna ta on oma õigusi selles osas kasutanud, vaidlustades Tallinna Linnakohtu 13.10.2004 otsuse Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus; 8) seoses kaebaja nõuetega kohustada Kultuuriministeeriumi teostama toiminguid xxx pst xx elamu raamatukogu osas asuvate mitteeluruumide hõivamiseks ja riigivarana arvelevõtmiseks ning vastama KÜ Tuuleveski 27.07.2007 kirjale kohus selgitab, et kaebajal puuduvad volitused esitada kohtule nõudeid riigi varaliste õiguste kaitseks. Riik on vajaduse korral võimeline ise oma vara kaitseks vajalikke samme astuma ja toiminguid teostama. Riik ei ole 4 käesolevas haldusasjas ka menetlusosaline, seega ei saa riigile (läbi Kultuuriministeeriumi) nõudeid esitada. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kohtutoimikus olevatest materjalidest nähtuvalt asuvad nimetatud mitteeluruumid ehitises, mille aadressiks on xxx pst xx ja mille omanikuks on OÜ Twin Trade. Seega ei ole tegemist peremehetu varaga, nagu väidab kaebaja. Ühtegi tõendit oma väite kinnitamiseks ei ole kaebaja kohtule esitanud, samuti ei selgu kaebusest, milline on kaebaja puutumus nimetatud mitteeluruumidega ning kuidas oleks võimalik kaitsta kaebaja õigusi nende mitteeluruumide riigivarana arvelevõtmise kaudu. Kaebajal puudub samuti volitus esindada eraõiguslikku juriidilist isikut - KÜ-t Tuuleveski ja esitada kohtule korteriühistu nimel nõudeid. KÜ Tuuleveski omab iseseisvat kaebeõigust ning ta saab vajaduse korral ise oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Sama kehtib ka kaebaja nõude osas kohustada notaribürood Maive Ottas teostama KÜ Tuuleveski 16.01.2008 ja 25.02.2008 kirjades palutud toiminguid. 6. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et E.S-i kaebus esitatud kujul tuleb jätta
lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebuse nõuetest ilmneb, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust ning kaebusel puudub eduväljavaade. Kaebajale on kohus andnud piisavalt võimalusi ja aega oma kaebuse nõuete muutmiseks ja täiendamiseks, et need vastaksid
-s sätestatud nõuetele, et oleks selge kaebuse ese ja et kaebust oleks võimalik menetleda. Ka kaebuse tervikteksti esitamine vastavalt 20.02.2008 kohtumäärusele ei ole selles osas olukorda muutnud. 7. Kohus on kaebajale ka selgitanud, et ta võib kaebuse koostamiseks ja kohtus esindamiseks taotleda riigi õigusabi, kui kaebaja on vastavalt riigiõigusabi seaduses sätestatud tingimustele õigustatud seda saama, ning et riigi õigusabi määramiseks tuleb esitada kohtule sellekohane taotlus koos teatisega kaebaja majandusliku olukorra kohta. Kaebaja ei ole taotlust riigi õigusabi saamiseks kohtule esitanud. Marion Vakker kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.