KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2008.a Tallinn Haldusasja number 3-07-2678 Haldusasi A.S.i (S.) kaebus Murru Vangl

§ 44

lõike 2 sätete kohaldamise, millega arvati 50 protsenti isikuarvel olevatest summadest rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustati vabanemistoetusena — õigusvastasuse tuvastamiseks. RESOLUTSIOON Jätta A.S. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006.a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lõikes 2 sätestatut.) KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 31.12.07.a saabus Tallinna Halduskohtusse A.S.i kaebus Murru Vangla tegevusele. Murru Vangla on alusetult kohaldanud

§ 44lg 2 sätteid kaebaja nimele laekunud rahasumma osas.

Kohtuotsusega määrati temale haldusasjas nr 3-441/2005.a. kompensatsioon kannatuste eest summas 2000 kr, millelt ei saa teha kinnipidamisi. Sellega rikub vangla kaebaja õigusi ning takistab teda ka kohtu poole pöördumast, kuna kaebaja ei saa kaebustelt tasuda riigilõivu. Kaebaja palub Murru Vangla toiming tunnistada õigusvastaseks ning kohustada Murru Vanglat tagastama rahaline summa täies ulatuses, mis „ärastati“ Murru Vangla poolt. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest. Samuti palub kaebaja kohustada Murru Vanglat esitama kõik andmed, kes ja millal arvas maha kaebajalt rahalise summa, mis kohus määras tagastamisele. Lisaks palub kaebaja võrrelda tema poolt 1 esitatatud andmeid § 13 p 1, p 3-7, p 11, § 14, § 15 p 2-6, § 17 p 3 § 32 (RTL 2000, 105, 1632) Vangla kinni peetavate isikute andmekogu põhimäärusega. 2. Kohus jättis kaebuse oma 04.01.2008.a määrusega käiguta. 3. 28.01.08.a saabunud kaebuse täpsustuses märgib A.S., et soovib kohtule esitada kaebuse Murru Vangla toimingu — kaebajale kohtuotsusega väljamõistetud kahju hüvitise summmale 2000 krooni

§ 44

lõike 2 sätete kohaldamise, millega arvati 50 protsenti isikuarvel olevatest summadest rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustati vabanemistoetusena — õigusvastasuse tuvastamiseks. Põhjendatud huvina on kaebaja märkinud talle tekitatud materiaalse kahju hüvitamise soovi tulevikus.

1. 30.01.08.a määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning vabastas kaebaja täielikult riigilõivu tasumise kohustusest kaebaja maksujõuetuse tõttu. KAEBAJA SEISUKOHAD
2. Kohtuistungil jäi A.S. menetlusse võetud kaebuse nõude juurde ja ta taotleb Murru Vangla toimingu — kaebajale kohtuotsusega väljamõistetud kahju hüvitise summmale 2000 krooni

§ 44

lõike 2 sätete kohaldamine, millega arvati 50 protsenti isikuarvel olevatest summadest rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustati vabanemistoetusena —õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajal on preventiivne huvi ning lootus, et kui leiab tuvastamist ebaõige arveldamine, siis vastustaja kõrvaldab vea. 6. Murru Vangla ei saanud teha mahaarvamisi rahasummalt, mis mõisteti kaebajale Tallinna Halduskohtu poolt otsusega nr 3-411/2005, kuna tegemist on kompensatsiooniga. Kaebaja leiab, et kuna summa 2000 krooni mõisteti kaebajale välja vanglalt kahju hüvitisena, siis tuleb kogu see summa kanda kaebaja arvele ning anda kaebajale vabaks kasutamiseks, kuna vastasel juhul ei ole kohtuotsust täidetud kohasel viisil. Samal põhjusel ei tuleks kohaldada ka

§ 44lõiget 2.

Kaebaja jääb seisukohale, et kompensatsioonisummalt ei saa teha mahaarvamisi

§ 44lg 2 alusel.

1. Vangla tekitas oma tegevusega kaebajale kahju summas 1400 krooni. Sellise tegevusega vangla rikub kaebaja õigust kasutada oma raha vangla poe kaudu, millega rikutakse Põhiseaduse (PS) § 32 märgitud õigust, samuti takistab selline tegevus pöördumist kohtu poole ja kaitsta oma õigusi ehk rikutakse PS § 13 ja §
3. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et Vangla ei täitnud kohtu nõuet nii nagu see on märgitud kohtuotsuses 06.07.2005.a 3-411/
4. Selles otsuses vaadati läbi küsimus kaebajale kahju hüvitamiseks. Kohus otsuses märkis kaebaja rikutud õigused ning kahju tekkimise. Apellatsioonikohus tuvastas samuti, et karistus oli määratud valesti, seega tekkis alus kompensatsiooninõudeks. Riigivastutuse seaduse § 9 alusel ja juhindudes sellest otsusest võiks pöörduda tsiviilkohtusse ja nõuda 27 000 krooni, kuna olid teostatud toimingud, mis olid vastuolus seadustega. Kaebaja ei nõustu sellega, et mahaarvamisele määrati 1400 krooni. Selgituste kaudu teab, et hagist tuleneva võlanõude katteks määrati 1000 kr ja vabanemisfondi 400 kr. Jäägina jäi kasutamiseks 600 krooni, mis kanti isikuarvele. Jääb seisukohale, et kui raha laekus kannatuste kompensatsioonina, siis ei saa võlgasid maha võtta. See summa kujutab endast just nimelt hüvitist tekitatud kahju eest; see ei ole tulu. 2 Juhul kui kohus leiab, et mahaarvamine oli siiski lubatav, siis on mahaarvamine tehtud ebaõigesti. Kaebaja leiab, et arvutusmehhanism on vale. Seadus ütleb, kuidas mahaarvamist saab teha. 1000-dest kroonist 50% on 500 krooni, selle võis võtta hagi katteks; 20% läheb vabanemisfondi ülejäänud summast; 20% viiesajast kroonist on 100 krooni; 100 krooni saab arvata vabanemisfondi ja ülejäänud summa läheb kinnipeetava kasutusse. Sellel juhul oleks saanud 1200 krooni maha arvestada nii, et hagi katteks 1000 kr ja vabanemisfondi 200 krooni. Seega avaldub vastustaja ebaõige tegevus arvestuse tegemisel. Jääb selle juurde, et maarvamisi ei saanud teha kompensatsioonist, need pole töötasu summad jms. Õiguslikuks aluseks on PS § 32 ja oma isiklikke rahalisi vahendeid võib isik kulutada vastavalt oma tahtele.Käesoleva vaidluse nõue ei kattu Tallinna Halduskohtusse esitatud haldusasja nr 3-07-2585 nõudega, kuna seal ta vaidlustab tõlketasu mahaarvamise küsimust. Protokolli täpsustamisena palus kaebaja arvestada selgitava seisukohana (järgneb tekst tõlkest), et ta teatas kohtule kahju hüvitamisest vastavalt RVS § 9, näidates ära summa, st 27000 EEK. Peale seda ta teatas kohtule kohustusest täita vastavalt PS § 113, samuti TsKMS-st tulenevast kohustusest, mis on võrdne 3% avaldatud hagisummast-810 EEK, samuti riigi õigusabi teenuse eest tasumise kohtusse pöördumise eest, mis võrdub 200 EEK. Sellest lähtuvalt õigusabi kulutuste ja seadusesätete täitmise üldine summa võrdub 1010 EEK. Just selline summa oli minu poolt näidatud, kui tasumiseks kohustuslik tsiviilkohtusse pöördumisel . VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5. Vastustaja vaidleb esitatud kaebusele vastu alljärgnevatel põhjustel.

§ 44

lõike 1 järgi kannab vangla kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.

§ 44

lõike 2 järgi kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. 11.

§ 44

lõike 3 järgi hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära täitumiseni.

§ 44

lg 4 kohaselt kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada käeoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas.

1. Kaebaja on juba esitanud 20.12.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebuse (3-07-2585) Murru Vangla tegevuse, mis seisnes tema isikuarvelt rahaliste vahendite mahaarvamises ilma A.S.i nõusolekuta, õigusvastaseks tunnistamiseks ning kohustamiseks Murru Vanglat tagastama võetud rahalised vahendid. Vastav kaebuses on Tallinna Halduskohtu menetluses. Halduskohtumenetluse seaduse § 11 lg 31 punkti 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
2. Kaebajal on hagi tasumise kohustused, sellest tulenevalt teostati 02.07.2007.a kaebaja isikuarvelt ülekanne hagi nõude eest Ida-Viru Maakohtu 14.02.2000.a otsuse nr 1-116 alusel 660 krooni. Teise hagi tasumise kohustus on määratud 12.01.2001.a rahalise nõude arestimise akti kohaselt 3134 krooni, mis on esitatud Ida-Viru Maakohtu 14.02.2000.a kriminaalasja nõudes nr 1-116, mille alusel teostati 3 02.07.2007.a kaebaja isikuarvelt ülekanne summas 340 kooni ning järgnev ülekanne 09.11.2007.a summas 37 krooni. Seega lasub kaebajal nimetatud hagi tasumise nõue summas 2757 krooni.
3. Kinnipeetav A.S. antud hetkel Murru Vanglas ei tööta, sellest tulenevalt ei laeku tema arvele töö eest saadud summasid. Raamatupidamise poolt tehtud väljatrükist 01.07.2007–12.02.2008.a perioodi suhtes nähtub, millised ülekanded on Murru Vangla poolt teostatud, millised summad on kaebaja isikuarvele laekunud ning kaebaja poolt tehtud kulutused vangla kaupluses. Hetkel on kinnipeetav A.S.i kontojääk 10 senti.
4. Riigivastutuse seaduse § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. § 9 lõike 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
5. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et on järginud seadusest tulenevaid nõudeid ning ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Kohtuistungil jäi vastustaja seisukohale, et tegutses seaduse alusel. Seaduses ei ole märgitud, missugustest summadest ei tohi hagi ja vabanemisfondi makseid teha; kohtuotsus näeb ette kinnipidamised kõikidest rahalistest laekumistest. Arvutatakse täissummast nii, et 50 % 2000 kroonist ja 20% 2000 kroonist, see tuleneb seadusest

§ 44lõikest 2.

Vastustaja meenutas kaebajale, et kohus oli 2000 kr väljamõistmisel muuhulgas selgitanud kaebajale, et ta saab oma olukorda leevendada, kui saab kompensatsiooni. Kaebajal oli võimalus kasutada vaba raha oma äranägemise järgi, sh tasuda riigilõive, kui soovis esitada kohtukaebusi. Menetluse lõpetamise küsimus langeb ära, kuna kaebaja märkis, et teise kaebuse nõue puudutab tõlketasu küsimusi. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus selgitab kaebajale, et A.S. on valesti mõistnud Tallinna Halduskohtu otsuse nr 3-441/2005 06.07.05.a. põhistusi. Tallinna Halduskohus mõistis otsusega 06.07.05.a. välja Murru vanglalt 2000 EEK A.S.ile tekitatud moraalse kahju eest. Kohus ei teinud selles otsuses kohustuslikku ettekirjutust, millest tulenevalt peaks kaebaja kasutama temale määratud kompensatsioonisummat kaebuste esitamise vajadusel riigilõivu tasumiseks või vastustaja arvestama, et kaebajale peab jääma märgitud summa kasutamiseks, et tasuda riigilõivu. Kohus märkis ära, et kaebaja kannatas moraalset kahju, mille hüvitamiseks mõistab kohus välja 2000 krooni ja kaebaja saab olukorda leevendada, vajadusel kasutada seda raha omal äranägemisel muuhulgas ka riigilõivude tasumiseks. Sellest kohtu toodud moraalse kahju rahalise hüvitamise põhjendusest ei tekkinud olukorda, mille tulemusel oleks kaebaja arvele laekunud rahasummalt keelatud kohustuslike maksete tasumine. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et tema arvele laekunud summast ei saa teha mahaarvestusi, mis on ette nähtud seadusega. Tegemist ei ole nn tagastumisele kuuluva rahaga ning sellise hüvitise summaga, millele ei laiene

§ 44nõuded.

Kohus viitas kaebaja võimalustele kasutada väljamõistetud rahasummat näiteks riigilõivu tasumiseks, kui ta soovib 4 esitada kohtukaebusi, kuid ei ole märkinud ega saagi märkida, et rahasumma laekumisel kaebaja isikuarvele ei kohaldata Vangistusseaduse sätteid.

§ 44

lõike 1 järgi kannab vangla kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja isikuarvele ei ole üle kantud kohtuotsusega väljamõistetud summat, so 2000 krooni. Kaebaja kinnitab, et märgitud rahasumma laekus.

§ 44

lõike 2 järgi kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Vaidlust ei ole ka küsimuses, et kaebajal on hagi tagamiseks kohustused. A.S.il on hagi tasumise kohustused ja sellest tulenevalt teostati 02.07.2007.a kaebaja isikuarvelt ülekanne hagi nõude eest Ida-Viru Maakohtu 14.02.2000.a otsuse nr 1-116 alusel 660 krooni. Teise hagi tasumise kohustus on määratud 12.01.2001.a rahalise nõude arestimise akti kohaselt 3134 krooni, mis on esitatud Ida-Viru Maakohtu 14.02.2000.a kriminaalasja nõudes nr 1-116, mille alusel teostati 02.07.2007.a kaebaja isikuarvelt ülekanne summas 340 kooni ning järgnev ülekanne 09.11.2007.a summas 37 krooni. Kaebajal on nimetatud hagi tasumise nõue summas 2757 krooni. Kinnipeetav A.S. kaebuse arutamise ajal Murru Vanglas ei töötanud, tema arvele töö eest saadud summasid ei laekunud. Raamatupidamise väljatrükist 01.07.2007–12.02.2008.a. perioodi osas nähtub, millised ülekanded on Murru Vangla poolt teostatud, millised summad on kaebaja isikuarvele laekunud ning kaebaja poolt tehtud kulutused vangla kaupluses.

ei sea piiranguid, missugustest summadest ei tohiks hagi ja vabanemisfondi makseid teha; kohtuotsus näeb ette kinnipidamised kõikidest rahalistest laekumistest. Seega ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei oleks tohtinud hagist tuleneva nõude katteks jätta 1000 krooni ning arvata vabenemisfondi 400 krooni. Kuigi kaebaja kaebusest võis välja lugeda, et kaebajale ei ole vastatud, missugusel alusel ja missuguses summas tehti mahaarvamised, kinnitas kaebaja kohtule, et ta on märgitud selgitused saanud, mida kinnitab muuhulgas ka toimikusse esitatud raamatupidamise õiend (tlk 3), mis oli kaebaja poolt lisatud kohtutoimikusse juba kaebuse esitamisel. Kohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et juhul, kui kaebaja arvele laekunud 2000 kroonist võis teha märgitud mahaarvamisi, et siis on arvutusmehhanism vale. Kaebaja esitas versioonid, kuidas tema teostaks arvutustehted. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et arvutamisel võetakse aluseks laekunud täissumma ehk 2000 krooni, millelt arvutatakse 50 % rahaliste nõuete täitmiseks ehk antud juhul haginõuete katteks ja 20% 2000 kroonist vabanemisfondi ning et see arvutusmehhanism ja loogika tuleneb

§ 44lõikest 2.

Kõik muud kaebaja arutlused siinkohal ei ole asjakohased.

kohaldamisega ei piirata kaebaja poolt nimetatud ja esile toodud õigusi, sh põhiseaduslikke õigusi. Kui kaebaja sai kasutada vabaks jäänud raha kaupluses ning ta ei soovinud kasutada seda summat riigilõivu tasumiseks kaebustelt, mis ta oli esitanud kohtusse, siis ei ole takistatud PS § 32 sätestatud õiguse kasutamine. A.S. omal vabal valikul kasutas raha kaupluse külastamiseks ehk kasutas temale kuuluvat rahasummat nii nagu ta seda soovis. Kuna kaebaja kinnitas kohtus, et ta esitas vastustaja vastu tuvastusnõude ning et kohus määras menetlusse võtmise määruses kaebaja nõude õigesti, siis arutas kohus kaebust märgitud nõude alusel ja piires. Kuna kaebaja kaebus ei ole esitatud kahjunõudes, siis ei ole kohane arutada, kas kaebaja kannatas kahju mingis konkreetses summas, kui ta ei saanud tasuda riigilõivu. Juhul, kui kaebaja 5 soovib esitada tulevikus vastustaja vastu kahjunõude, saab ta seda teha, kui selleks on alused ning kaebaja leiab, et tema õigusi rikuti. A.S. põhjendas tuvastusnõude vajadust algul sooviga esitada kahjunõue, seejärel leidis, et tal on preventiivne huvi ja lootus, et vea avastamisel vastustaja kõrvaldab selle vea ning „tagastab“ temale ülemääraselt või ebaõigesti kinnipeetud summad. Vastavalt selgitas kaebaja oma kaebust ka kohtuistungil ning märkis, et juhul, kui kohus tuvastab, et 2000 EEK –lt ei saanud teha kinnipidamisi või kui 2000 kroonist tegi vastustaja mahaarvamised valesti, siis on tal põhjendatult lootus, et vangla raamatupidamine heastab tehtud vea ning teeb tagasimakse. Märgitud põhjusel ei soostunud kaebaja muuhulgas nõuet muutma ka kohustamisnõudeks. Kohus nõustus kaebaja märgitud põhjendatud huvi olemasoluga ning ka vastustaja ei vaielnud vastu, et juhul, kui mahaarvamine teostati valesti, on võimalik teha tagasimakse. Seega ei saanud kohus välistada põhjendatud huvi olemasolu kaebaja märgitud alustel. Kaebus jääb rahuldamata. Vastustaja kohtukulude nõuet ei esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 6