lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
kohaselt on kohtuvälised kulud punkti 1 järgi muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja kandnud asja menetlemisel üksnes õigusabikulusid 6 577,60 krooni ulatuses. Õigusabikulud ehk menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud. Seega tulenevalt eeltoodust, on hageja seisukohal, et hagejal ei tule kostja poolt kantud õigusabikulusid kostjale hüvitada. Samuti täpsustab hageja, et hageja poolt esitatud menetluskulude avaldusest nähtub, et hageja on kandnud menetluskulusid kokku 2 000 krooni ulatuses. Menetluskuludeks on hageja poolt tasutud riigilõiv 2 000 krooni. Nagu nähtus eeltoodust, on riigilõiv kohtukulu. Seega on õige kostja 03.11.2008.a. seisukoht osas, mille kohaselt kostja väidab, et kuivõrd kostja on kohustatud hageja menetluskulusid kandma üksnes ¾ ulatuses ja kuna hageja menetluskulude suurus kokku on 2 000 krooni, on kostja kohustatud hagejale menetluskulusid hüvitama 1 500 krooni ulatuses. Järelikult esitas kohus 06.02.2008.a. kohtuotsuses kohtukulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määras kindlaks kohtukulude proportsionaalse jaotuse, kuid kohus ei esitanud menetluskulude jaotust. Seega jättis kohus hageja kohtukulud kolme neljandiku ulatuses kostja ja ühe neljandiku ulatuses hageja kanda ning kostja kohtukulud kolme neljandiku ulatuses kostja ja ühe neljandiku ulatuses hageja kanda. Juhindudes eeltoodust hageja palub jätta kohtul kostja taotlus, mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 1 644,40 krooni, rahuldamata, kuivõrd kostja ei kandnud kohtukulusid ja esitas oma avalduse üksnes menetlusosalise esindaja ja nõustaja kulude kandmise osas, millised on kohtuvälised kulud ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukuludena 1500 krooni, kuivõrd lähtuvalt hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest, tasus hageja riigilõivu 2 000 krooni, so kohtukulu, mistõttu tuleb kostjal hüvitada hagejale kohtukulud summas 1 500 krooni (mis moodustab kolm neljandikku 2 000-st kroonist). Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - AS H ja V L menetluskulude kindlaksmääramise avaldused tuleb läbi vaadata ühes menetluses. - V Lei esita vastuväidet AS-le H kohtukulu 1500 krooni hüvitamise kohta. -
lg 1 järgi on menetluskuludeks kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
V L menetluskulud on vastavalt
Menetluskulusid saab rahaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel. Kohtuotsuses ei ole esitatud menetluskulude jaotust muude kulude osas. - AS H menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada. - V L menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata. 3 2-06-2935 Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Muu määrus jõustub kättetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2008 oli 4,0%. (Ametlikud Teadaanded 01.07.2008, Intressimäära avaldamise teated) Kohaldatud õigusnormid
, § 144, § 173 - § 178, § 466, VÕS § 113 lg 1 Nona Alas kohtunikuabi 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.