3-07-485/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-485 Haldusasi P.G kaebus Kodakondsusja väljasaatmiskeskuse 01.02.2007 vastuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
2. septembril 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: P.G; Migratsiooniameti nr 15.8-10/3760-1 esindaja adv. Mariann Tusti; Vastustaja: Kodakondsus- ja Migratsiooniameti väljasaatmiskeskus; esindajad Robert Kalm ja Liisa Surva; RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6. P.G taotleb Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (edaspidi KMA) väljasaatmiskeskuse 01.02.2007 kirja nr 15.8-10/3760-1 õigusvastasuse kindlakstegemist.
7. Kaebuse esitaja on pöördunud KMA väljasaatmiskeskuse poole avaldustega, milles palus KMA väljasaatmiskeskust osutada talle abi Viru Maakohtule ja Tallinna Halduskohtule esitatavate venekeelsete dokumentide eesti keelde tõlkimisel.
8. KMA väljasaatmiskeskuse 01.02.2007 kirjaga nr 15.8-10/3760-1 sai kaebuse esitaja oma avaldusele keelduva vastuse.
9. Kaebuse esitaja leiab, et keeldumine on õigusvastane, kuna KMA väljasaatmiskeskuse näol on sisuliselt tegemist vanglaga ning seega lasub väljasaatmiskeskusel kohustus kaebuse esitajat ülal 1 pidada. Kaebuse esitajal puudub väljasaatmisekeskuses viibimise tõttu võimalus teha tööd ja seega puudub tal õiguste ja kohustuste realiseerimiseks vajalik sissetulek. VASTUSTAJA SEISUKOHT
10. Vastustaja ei nõustu P.G kaebuses toodud väidetega ja vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud 01.02.2007 kirjas nr 15.8-10/3760-1 on märgitud, et väljasaatmiskeskuse ametnikud võivad P.G-le tõlkida suuliselt eesti keelest vene keelde teda puudutavaid kirju ja otsuseid vastavalt ametnike keeleoskusele, ent P.G asemel kohtule avalduste tegemine ei ole väljasaatmiskeskuse ametnike ülesanne.
11. Vastustaja märgib, et väljasaatmiskeskus ei ole vangla ning väär on P.G väide, et ta viibib kinnipeetavana KMA vanglas.
12. Vastustaja leiab, et õigus keelduda kaebuse esitajate dokumentide tõlkimisest tuleneb haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 20, mille kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning HMS §-st 21, mille kohaselt kaasatakse haldusmenetlusse vajadusel tõlk, ent tõlgi kaasamise kulud kannab tõlki vajav menetlusosaline. Samuti leiab vastustaja, et kaebuse esitaja tarbeks dokumentide tõlkimise kohustust ei tulene ka ühestki teisest õigusaktist, sealhulgas ka mitte põhiseadusest.
13. Veel märgib vastustaja, et kaebuse esitaja õiguste kaitse väljasaatmiskeskuses on tagatud haldusorgani selgitamiskohustuse ja väljasaadetavale võimaldatavate suhtlusvahendite kaudu. Kaebuse esitajal on tulenevalt VSS §-st 2611 lõigetest 5 ja 6 õigus piiramatule kirjavahetusele riigiasutuste, kaitsja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga. Kirjavahetus ning telefoni ja muude üldkasutatavate sidevahendite kasutamine toimub väljasaadetava kulul. Kirjavahetus Eesti riigiasutuste, kaitsja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga võimaldatakse väljasaadetavale kantseleitarbed ja kaetakse postikulud, kui väljasaadetaval puuduvad rahalised vahendid.
14. Vastustaja märgib, et juhindudes HMS §-st 36 on KMA väljasaatmiskeskus 01.02.2007 kirjas nr 15.8-10/3760-1 P.G-le selgitatud, et väljasaatmiskeskuse ametnikud võivad vastavalt oma keeleoskusele tõlkida kirju ja otsuseid ning õige pole seega kaebuse esitaja väide, et väljasaatmiskeskuse ametnikud on keeldunud P.G abistamisest tõlkimisel. Kaebuse esitajale on osutatud igakülgset abi venekeelsete õigusaktidega tutvumisel, ankeetide ja avalduste täitmisel, selgitanud tema suhtes läbiviidava haldusmenetluse ja kohtuotsuste peale edasikaebamise korda ning abistanud suulise venekeelse tõlkega. Liiatigi ei ole kirjalike tõlgete puudumine takistanud kaebuse esitajal oma õiguste kaitsmist. Kohtuistungitel halduskohtutes on olnud tagatud P.G-le venekeelne tõlge ning talle on määratud ka riigi õigusabi. Praktikas ei ole asjaolu, et P.G on esitanud kaebuse vene keeles, takistanud kaebuse läbivaatamist. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et kuivõrd ta viibib väljasaatmiskeskuses, siis on väljasaatmiskeskusel kohustus teda ülal pidada ja sellest tulenevalt kohustus tõlkida kaebuse esitaja tarbeks dokumente. Sellist kohustust ei tulene väljasaatmiskeskusele ühestki õigusaktist.
16. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja viibis vaidlusaluse kirja saatmise ajal KMA väljasaatmiskeskuses ega selles, et kirja saatmise ajal oli kaebuse esitaja (ja on jätkuvalt) maksejõuetu. 2
17. Enne pooltevahelise vaidluse sisulist lahendamist (II) peab kohus vajalikuks käsitleda otsuses kohtuistungil kaebuse esitaja poolt esitatud ning kohtu poolt rahuldamata jäetud taotlusi menetluse peatamiseks ning riigi õigusabi osutaja vahetamiseks (I). Nimetatud küsimuste käsitlemine otsuses on otstarbekas seetõttu, et kohtuistungil protokolli kantud kohtu määrused kummagi taotluse rahuldamata jätmise kohta ei ole eraldi vaidlustatavad, küll aga on menetlusosalistel võimalik tugineda neile apellatsioonimenetluses. (I)
18. Mis puutub kaebuse esitaja taotlusesse riigi õigusabi osutaja vahetamiseks, siis leiab kohus, et ilma riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatud alusteta ei ole võimalik ei riigi õigusabi saajal riigi õigusabi osutaja vahetamist taotleda ega ka riigi õigusabi osutajal õigusabi saaja esindamisest loobuda. Riigi õigusabi osutaja vahetamine on esiteks võimalik RÕS § 20 lõike 1 alusel, kus sätestatakse, et riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel võib isikule antud asjas õigusteenust osutama asuda teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi kohustuse ülekandmisega. Käesolevas asjas ei esitanud kaebuse esitaja kohtule teise advokaadi nõusolekut talle riigi õigusabi osutamiseks. Seega ei ole riigi õigusabi osutaja vahetamiseks alust. Isikul ei ole RÕS-ist ega muust õigusaktist tulenevalt õigust nõuda talle riigi õigusabi korras määratud advokaadi vahetamist põhjusel, et määratud riigi õigusabi osutaja talle ei meeldi. Lisaks tasub tähele panna, et käesoleval juhul väljendas kaebuse esitaja kohtuistungil rahulolematust kõigi advokaatide suhtes, kes teda iial riigi õigusabi korras esindanud, mistõttu ei ole põhjust arvata, et ükskõik millise teise advokaadi määramine kaebuse esitajat tegelikult rahuldaks.
19. Samuti ei võimalda RÕS riigi õigusabi osutaval advokaadil loobuda ilma seaduses sätestatud aluseta isiku esindamisest. Vastavad alused tulenevad RÕS §-st 19 ja selles viidatud advokatuuriseaduse § 44 lõikest
20. Viimase sätte kohaselt ei või advokaat õigusteenust osutada, kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada. Selliseid takistusi käesoleval juhul ei esinenud. Samuti ei nähtu, et kaebuse esitajale riigi õigusabi korras määratud advokaadi lähedaste huvid oleksid olnud vastuolus kaebuse esitaja huvidega (RÕS § 19 lg 2). Riigi õigusabi osutaja ja riigi õigusabi saaja vahelised erimeelsused õigusküsimustes ei ole riigi õigusabi osutamisest loobumise aluseks.
21. Mis puutub kaebuse esitaja taotlust peatada menetlus seetõttu, et kohus ei ole tõlkinud tema jaoks menetlusdokumente vene keelde, siis märgib kohus, et kaebuse esitajal menetlusdokumentide tõlkimist õigus nõuda ei ole. HKMS § 5 lõike 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 32 lõike 1 kohaselt on kohtu töökeel eesti keel. Seega pidigi vastustaja esitama kohtule dokumendid eesti keeles. Kaebuse esitajale oli määratud riigi õigusabi korras esindaja, kes valdab nii eesti kui vene keelt ja võib vajadusel kaebuse esitajale dokumentide sisu tõlkida. Samuti osales kaebuse esitaja isiklikult kohtuistungil, kus oli tagatud suuline tõlge. Kaebuse esitaja sai esitada kohtuistungil küsimusi ja vastuväiteid ning talle tõlgiti tema küsimustele antud vastused. Ka tõlgiti kaebuse esitajale istungi lõpus kohtuistungi protokoll. Sellega on kaebuse esitajale tagatud võimalus kohtumenetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta. Menetlusdokumentide kirjalikku tõlkimist seadus ette ei näe. 3 (II)
22. Kohus leiab, et vastustajal ei olnud kohustust kaebuse esitaja jaoks dokumente tõlkida. Kaebusest nähtuvalt soovis kaebuse esitaja, et KMA väljasaatmiskeskus tõlgiks eesti keelde dokumendid, mida kaebuse esitaja soovis esitada kohtutele. Sellise toimingu haldusorganilt (KMA väljasaatmiskeskuselt) nõudmiseks peaks olema seadusest tulenev alus. Sellist alust seadusest aga ei tulene. Samuti ei saa väljasaatmiskeskuses viibiva isiku tarbeks dokumentide riigikeelde tõlkimist nõuda ainuüksi sellest asjaolust tulenevalt, et väljasaatmiskeskuses viibiva isiku liikumis- ja tegevusvabadus on piiratud. Ka asjaolust, et kohtud on keeldunud vastu võtmast kaebuse esitaja poolt esitatud võõrkeelseid dokumente, ei saa tuleneda nende dokumentide riigikeelde tõlkimise kohustust väljasaatmiskeskusele.
23. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et tema õigus saada vastustajalt tasuta tõlketeenust tuleneb põhiseaduse §-st
24. Viidatud põhiseaduse sätte kohaselt ei välista põhiseaduse põhiõiguste- ja vabaduste peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõttele. Kohus ei leia, et kaebuse esitaja soov, et vastustaja talle tasuta tõlketeenust osutaks, oleks käsitletav põhiõigusena. Diskuteerida võib iseenesest selle üle, mil määral peab isikule tõlke tagama konkreetses haldusvõi kohtumenetluses, ent seadusest ei tulene ühelgi juhul, et kohtumenetluses osalemiseks vajaliku tõlke (kohtule esitatavate dokumentide tõlkimise) peaks isikule tagama väljasaatmiskeskus. Seetõttu ei ole iseenesest asjassepuutuvad ka vastustaja viidatud HMS §-d 20 ja 21, mis käsitlevad keelekasutust haldusmenetluses. Viidatud sätetest peab väljasaatmiskeskus juhinduma suhtlemisel kaebuse esitajaga, ent kaebuse esitaja poolt kohtule dokumentide esitamine väljub kaebuse esitaja ja KMA väljasaatmiskeskuse vahelisest suhtlemisest. Seetõttu ei saaks kaebuse esitaja haldusmenetluse normidele ja põhimõtetele tuginedes nõuda vastustajalt, et viimane tõlgiks kaebuse esitaja poolt kohtule esitatavaid dokumente.
25. Menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei esitatud, seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 4