← Eesti

2-05-15575/20

2-05-15575 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 02.04.2008, Tallinn Tsiviilasja

§ 5

lg 3 kohaselt ka ettevõtte üleandnud isikud solidaarselt omandajaga.

§ 5

lg 3 ei sea ettevõtte üleandja vastutusele ajalist piiri, vaid näeb ette üleandja solidaarse vastutuse omandajaga juhul, kui kohustus tekkis viie aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut. Seadusega (

§ 5

lg 3) on ette nähtud kostjate solidaarvastutus ning osakohustuse täitmise põhimõtteid ei ole võimalik kohaldada. Kohaldamisele kuuluvad TsK § 448, § 463 lg 1 ja § 464 lg 1 ning ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord (Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määrus nr 172).

  1. Hageja keskmine palk
  2. aastal oli 6 858,18 krooni (kd I, tl 12), mis
  3. aasta tarbijahinnaindeksiga 3% korrigeerituna annab 7 843,35 krooni. Hageja töövõimekaotus on 80%. Hageja on arvel töövõimetuspensionärina ning pensioni suurus on alates 01.06.2005 olnud 1 902 krooni kuus, alates 01.07.2005 2143 krooni kuus ja alates 01.04.2006 2 457 krooni kuus. Kuna hageja nõuab ühekordset hüvitist perioodi eest 01.06.2005 - 31.03.2007, pidas kohus õigeks mõista kostjatelt solidaarselt välja hüvitise järgneva arvutuskäigu järgi: Periood Tarbijahinna indeks Juuni 2005 Juuli 2005 August 2005 September 2005 Oktoober 2005 November 2005 Detsember 2005 Jaanuar 2006 Veebruar 2006 Märts 2006 Aprill 2006 Mai 2006 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 4,1% 4,1% 4,1% Hüvis I Pension Hüvis II 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 274,68 6 531,94 6 531,94 6 531,94 1 902 2 143 2 143 2 143 2 143 2 143 2 143 2 143 2 143 2 143 2 457 2 457 4 372,68 4 131,68 4 131,68 4 131,68 4 131,68 4 131,68 4 131,68 4 131,68 4 131,68 4 388,94 4 074,94 4 074,94 3

(7)Juuni 2006 Juuli 2006 August 2006 September 2006 Oktoober 2006 November 2006 Detsember 2006 Jaanuar 2007 Veebruar 2007 Märts 2007 Kokku hüvis 4,1% 4,1% 4,1% 4,1% 4,1% 4,1% 4,1% 4,1% 4,1% 4,4% 91 001,74 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 531,94 6 819,35 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 2 457 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 074,94 4 362,34
  1. Alates 01.04.2007 mõistis kohus kostjatelt välja solidaarselt igakuiselt hüvitise 4 362,34 krooni. Kohtuotsuse kohaselt kuulub väljamõistetud igakuine tervisekahju hüvitis ja retseptiravimite kulu hüvitis Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määruse nr 172 lg 1 p 4 alusel iga-aastaselt
  2. märtsist indekseerimisele Statistikaameti avaldatava eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Hüvitise suurus kuulub ümberarvutamisele ka kutsehaiguse tõttu hageja töövõime kaotuse protsendi ja hageja töövõimetuspensioni suuruse muutumisel. Otsuse tegemise seisuga luges kohus otsuse täidetuks AS-i Küteks poolt 637,50 krooni ulatuses ning AS-i Energoremont ja Eesti Energia AS-i poolt kummagi osas 11 065,10 krooni ulatuses.
  3. Retseptiravimite vajalikkuse luges kohus tõendatuks perearsti tõendiga (kd II, tl 102) ja hageja ambulatoorse kaardiga, mille järgi määrati hagejale soovitatava ravina mh medikamentoosne ravi (kd II, tl 126). Nimetatud tõendite ja ravimite maksumust kinnitavate tõendite alusel (kd II, tl 101, 103-125 ja 141-144) pidas kohus hageja nõuet retseptiravimite maksumuse hüvitamiseks põhjendatuks ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja perioodil 01.06.2005 - 31.03.2007 hageja poolt ravimitele kulutaud 5 972,80 krooni ja alates 01.04.2007 igakuise hüvitise 437 krooni. Eesti Energia AS-i apellatsioonkaebuse põhjendused
  4. Eesti Energia AS palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada temalt mistahes summade väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi Eesti Energia AS-i vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
  5. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti

§-i 5. Kahju hüvitamise kohustus on Eesti Energia AS-ilt läinud üle AS-ile Energoremont ja sealt AS-ile Küteks. Eesti Energia AS-i ja AS-i Energoremont solidaarne vastutus hageja ees on lõppenud. Hagejal tuvastati kutsehaigus ja töövõime kaotus pärast Turba Peakorpuse üleminekut AS-ile Küteks. Tervisekahju eest hüvise maksmine on perioodilise iseloomuga. Sellise kohustuse täitmise tähtpäev saabub kohustatud isiku jaoks uuesti iga kuu (RKTK otsus nr 3-2-1-64-03, TsK § 472). Eesti Energia AS-i või AS-i Energoremont solidaarne vastutus kehtis

§ 5

lg 3 kohaselt üksnes summade osas, mille tasumise tähtpäev saabus 5 aasta jooksul Turba Peakorpuse üleandmisest. Eesti Energia AS andis Turba Peakorpuse AS-ile Energoremont üle 01.04.

  1. Eesti Energia AS-i viie-aastane solidaarne vastutus lõppes 31.03.
  2. AS-ile Küteks läks Turba Peakorpuse valdus AS-ilt Energoremont üle 01.06.
  3. AS-i Energoremont viie-aastane solidaarne vastutus lõppes 31.05.
  4. Eesti Energia AS-il ja AS-il Energoremont ei ole kohustust tasuda hagejale hüvist, mille tasumise tähtpäev saabus pärast nimetatud kuupäevi. Kohus ei selgitanud, miks ta luges eeltoodud arvutuskäiku vääraks.
  5. Ettevõtte üleminek on õigusjärgluse üks vorme, kus vahetub ettevõtte moodustavate õiguste ja kohustuste omanik.

§ 5lg-s 3 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist õigusjärglase kõrval ka õiguseelnejalt üksnes juhul, kui kohustus tekkis 4

(7)enne ettevõtte üleminekut ja kohustuse täitmise tähtpäev saabus kuni viie aasta jooksul pärast üleminekut. Kui kumbki eeldustest on täitmata, puudub võlausaldajal õiguseelneja vastu nõue. Maakohus jättis tähelepanuta, et

§ 5lg-s 3 eristatakse kohustuse tekkimist ja kohustuse täitmise tähtpäeva.

Hageja nõuded puudutavad summasid, mille tasumise tähtpäev saabus pärast viie aasta möödumist Turba Peakorpuse üleminekust AS-ile Küteks. Seega on vähemalt üks

§ 5lg-s 3 sätestatud solidaarvastutuse eeldustest täitmata.

  1. Hagejal tuvastati kutsehaigus alles ca pool aastat pärast Turba Peakorpuse AS-ile Küteks üleminekut ja hageja töötas AS-is Küteks
  2. aasta lõpuni. Järelikult tekkis hagejal kahju ja sellele vastav kahju tekitaja hüvituskohustus vähemalt osaliselt alles pärast Turba Peakorpuse üleminekut. Kohus seda ei arvestanud. AS Energoremont apellatsioonkaebuse põhjendused
  3. AS Energoremont palus apellatsioonkaebuses otsuse osaliselt tühistada ja jätta uue otsusega AS-ilt Energoremont mistahes summad välja mõistmata.
  4. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti Turba Peakorpuse üleandmise ajal kehtinud

§ 5ja jättis kohaldamata Ts

ÜS § 6. AS Energoremont maksis hagejale kutsehaigusega tekitatud tervisekahjustuse hüvist töölepingu lõpetamisest kuni 31.05.2005, mil möödus

§ 5

lg-st 3 tulenev ettevõtte üleandja viie-aastane solidaarvastutuse periood hageja ees.

  1. 07.07.2000 ettevõtte osa ostu-müügilepingu alusel müüsid Eesti Energia AS ja AS Energoremont Turba Peakorpuse AS-ile Küteks. Turba Peakorpus oli endise AS-i Energoremont organisatsiooniliselt iseseisev struktuuriüksus, mis jätkas AS-ina Küteks. Turba Peakorpuse ja RE Eesti Energoremont saamisega 17.03.1998 Eesti Energia AS-i kontserni osaks, läksid Eesti Energia AS-ile üle kõik Turba Peakorpusega seotud õigused ja kohustused. Alates 01.04.2000, kui Turba Peakorpus anti AS-i Energoremont operatiivsesse haldusse, saab tehingu osapoolte suhtes kohaldada solidaarvastutust kuni 01.06.
  2. Nimetatud kuupäevast läksid AS-ile Küteks üle kõik Turba Peakorpusega seotud õigused ja kohustused.
  3. Kohus jättis andmata õigusliku hinnangu AS-i Energoremont väitele õigusjärgluse kohta TsÜS § 6 lg 1 ja lg 3 kohaselt. Kuna õigusjärglus on universaalne õiguste ja kohustuste üleminek ning 07.07.2000 müügitehingu sõlmimisel ei tehtud selles eristusi, läksid kõik ettevõtte kohustused üle seaduse alusel vastavalt

§ 5lg-le 2.

Kohustuste üleminekul piirnes üleandja vastutus

§ 5lg 3 kohaselt viie aastaga.

AS Energoremont on oma kohustused hageja ees täitnud ja nõue tuleb pöörata täies ulatuses AS-i Küteks kui Turba Peakorpuse omaniku ja õigusjärglase vastu.

  1. Kui kohus tuvastas, et hagejal on õigus saada igakuist hüvist, mis vastab 80%-le tema töövõime kaotusest, on apellandil võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt õigus tagasi saada detsembrist 2003 maini 2005 enammakstu kogusummas 27 492 krooni. AS Energoremont esitas vastava nõude korduvalt, kohus seda ei arvestanud. Apellant pidi hagejale tasuma 4 415 krooni, kuid tasus ekslikult 5 918 krooni, mis vastas 100% töövõimetusele. AS Energoremont palus vähendada detsembrist 2003 maini 2005 hagejale ettenähtust rohkem tasutud hüvise 27 492 krooni võrra AS-ile Energoremont määratava hüvitamiskohustuse osa juhul, kui kohus kohaldab solidaarvastutust. Kuna kohus mõistis kõigilt kostjatelt solidaarselt välja ühekordse tervisekahju hüvise 91 001,74 krooni perioodi 01.06.2005 - 31.03.3007 eest, oleks iga solidaarvõlgniku kohustus 30 333,91 krooni. Seega peaks AS-i Energoremont osa suuruseks jääma 30 333,91-27 492 = 2841,91 krooni.
  2. Lisaks palus kostja anda kohtul õiguslik hinnang ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuste või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutisele korrale, mille p 8 välistas retseptiravimite kompenseerimise 5

(7)nõude hüvitamiskohustuse, kui ravimite vajadus ei ole tõestatud arstliku ekspertiisiga. Riigikohus on leidnud, et ajutine kord kaotas seoses VÕS-i jõustumisega kehtivuse (RK nr 2-2-272-05). Kostja palus hinnata, kas retseptiravimite hüvitamise küsimuses peaks kohaldama ajutise korra p 8 asemel TsK § 463 lg 1 või selle koosmõjus VÕS §
  1. Vastused apellatsioonkaebustele
  2. N. M. ja AS Küteks ei nõustunud apellatsioonkaebuste väidetega ja palusid jätta kaebused rahuldamata. AS Energoremont nõustus Eesti Energia AS-i apellatsioonkaebusega ja Eesti Energia AS nõustus AS-i Energoremont apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohtu põhjendused
  3. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.
  4. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus, et kolleegium nõustub maakohtu poolse

§ 5lg 3 tõlgendusega ega jaga kostjate käsitlust.

Maakohus on õigesti leidnud, et

§ 5

lg 3 ei sea ettevõtte üleandja vastutusele ajalist piiri, vaid näeb ette üleandja solidaarse vastutuse omandajaga juhul, kui kohustus on tekkinud viie aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut. Sisuliselt jaotab kõnealune säte nõuded viie-aastase perioodi alusel sellisteks, mille eest vastutab ettevõtte üleandja omandajaga solidaarselt, ning nõueteks, mille eest vastutab omandaja ainuisikuliselt. Viie-aastane ajaline piirang ei tähenda seejuures, et selle aja jooksul tekkinud õigus nõuda kohustuse täitmist solidaarselt kaotab viie aasta möödumisel kehtivuse. Kohustus muutub sissenõutavaks siis, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja pidi jääma kutsehaiguse tõttu töölt kõrvale ja hakkama tarvitama ravimeid ajal, kui kostjad olid ettevõtte kohustuste eest

§ 5lg 3 kohaselt solidaarselt vastutavad.

Solidaarsena tekkinud kohustus jääb kostjate jaoks sellisena püsima ka olenemata sellest, et hageja nõuab kahju iseloomu tõttu selle hüvitamist perioodiliste maksetena, mis ulatuvad ajas kaugemale kui viis aastat ettevõtte üleandmisest. Teiste sõnadega –

§ 5

lg 3 sätestatud ettevõtte üleandmisest algava viie-aastase perioodi jooksul sissenõutavaks muutunud solidaarse kahju hüvitamise kohustuse täitmine ei ole ajaliselt piiratud, kui kahju tuleb selle iseloomu tõttu hüvitada püsivate perioodiliste ning võimalik, et ka elukestvate maksetena.

  1. Maakohus on õigesti leidnud, et kohaldamisele kuuluvad TsK § 463 lg 1, § 464 lg 1 ja § 448 ning Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määrusega nr 172 kehtestatud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord. AS-i Energoremont arvamus, et ajutise korra asemel võiks kaaluda VÕS §-i 130 kohaldamist, ei ole õige, kuna VÕSRakS § 11 kohaselt saab VÕS-i regulatsiooni kohaldada üksnes neile võlasuhetele, mis on tekkinud alates VÕS-i jõustumisest.
  2. Ringkonnakohus ei jaga kostjate seisukohta, et maakohus oleks pidanud mõistma kostjatelt välja retseptiravimitele kuluvast summast 80%. Kostjal on küll kutsehaigusest põhjustatud invaliidsus 80%, kuid kostjad on jätnud tähelepanuta, et hagejale määratud ravimid kuluvad 100% ulatuses kutsehaigusest tingitud kroonilise valu leevenduseks (kd II, tl 126). Kostjate seisukoht, et kulutusi ravimitele ei saaks üldse hüvitada, kuna nende vajadus ei ole tuvastatud Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määruse nr 172 p 8 ettenähtud arstliku ekspertiisiga, on samuti ekslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et retseptiravimite vajadus on nõuetele vastavalt ja piisavalt tõendatud 6

(7)hagejal ülekoormushaiguse diagnoosimisega (kd I, tl 15-18) ning eriala-arsti poolt medikamentidel põhineva ravi soovitusliku määramisega (kd I, tl 21 ja kd II, tl 126), mille tarbeks on retseptid kirjutanud hageja perearst (kd II, tl 102). Hageja on ringkonnakohtu istungil selgitanud, et kõnealuste ravimite näol on tegemist valuvaigistitega, mida ta vajab igapäevase eluga toimetulekuks. 34. Lõpuks ei nõustu ringkonnakohus ka AS-i Energoremont seisukohaga, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt tuleks teha tema poolt hagejale seni makstud summasid silmas pidades käesoleva vaidluse raames kostjate vahel kohustuse kindlaksmääramiseks ümberarvestus või et tal on õigus saada tagasi seni enammakstud summad. Täpne on maakohtu seisukoht, et

§ 5

lg 3 näeb ette kostjate solidaarvastutuse ning osakohustuse täitmise põhimõtteid ei ole seetõttu võimalik kohaldada. Samuti ei ole solidaarvõlgnike omavaheliste suhete ehk solidaarvõlasuhte sisesuhtesse puutuvate kohustuste kindlaksmääramine mõeldav võlausaldaja poolt solidaarvõlgnike vastu ehk solidaarvõlasuhte välissuhtest tulenevate õiguste maksmapanemiseks esitatud hagi raames. Vastuhagi hagejale väidetavalt enammakstud summade tagasisaamiseks ei ole AS Energoremont esitanud. Maakohtupoolne kahju hüvitise arvestus on matemaatiliselt õige ning kostjad ei ole seda apellatsioonkaebustes muus osas vaidlustanud. 35. Apellatsioonimenetluses ei ole hageja apellantidelt menetluskulude välja mõistmist taotlenud. Iko Nõmm Ande Tänav Malle Seppik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.