Menetluskulude jaotus:
lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasjas esindas kostjat kokkuleppel advokaat Anti Aasmaa. Kostja on esitanud taotluse tema poolt menetluses kantud kulude väljamõistmiseks hagejalt. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulu summas 1180 krooni (s.h käibemaks). Taotlusele on lisatud advokaat Anti Aasmaa poolt esitatud arve nr 19-A (03.11.2008.a.) summas 1180 krooni. Hageja ei nõustu kostja kuluga õigusabile ja leiab, et põhjendatud õigusabi kuluks kostjal võiks olla 500 krooni. Kohus leiab, et kostja poolt kantud õigusabi kulu summas 1180 krooni on põhjendatud ning kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Hageja on loobunud hagist peale seda kui kostja on esitanud enda kirjalikus vastuses hagile asjaolud, et hageja poolt esitatud nõue on aegunud. Seega on hageja kostja seisukohaga nõustunud ning hagejal ei ole õigust kostja poolt kantud menetluskulude hüvitamisest keelduda. Advokaadi poolt kostjale esitatud arvest nähtub, et advokaat on kostja esindajana tsiviilasjas nr 2-07-55889 teinud tööd mille maksumuseks on 1000 krooni (käibemaks 180 krooni), lõplikuks summaks 1180 krooni, millise tasumise kohustus on kostjal. Arve esitamise kuupäevaks on 03.11.2008.a., seega on advokaat osutanud kostjale õigusabi vormistades kostja vastuse hagiavaldusele esitamiseks kohtule. Selleks, et vastust koostada pidi advokaat asjaga tutvuma ning kujundama õigusliku seisukoha hagi suhtes, samuti selle 3 vastavalt seaduses nõutule vormistama. Seega ei ole advokaadi poolt esitatud summa õigusabi osutamiseks suur vaid proportsionaalne tehtud tööle. Arvestades Eesti õigusabi keskmist tunnihinda, milleks on 1500-2500 krooni ei saa väita, et kostjale esitatud arve õigusabi osutamiseks oleks põhjendamatult suur. Hageja pidi arvestama esitades kohtusse teadvalt aegunud nõudega hagi, et sellega võivad tema jaoks kaasneda täiendavad menetluskulud kostja õigusabiteenuste eest. Kohus lisab ka seda, et
lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” alusel ei ületa kostja poolt taotletud kulud määruses esitatud piirmäärasid. Hageja on avalduses hagist loobumiseks taotlenud hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so summas 125 krooni. Hageja poolt on riigilõiv summas 250 krooni tasutud 27.12.2007.a. selgitusega „riigilõiv Aktiva Finants kiirmenetluse avaldustelt“ (t.l 4).
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
Kohtunik /allkiri/ M.Roots Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 29. jaanuaril 2009.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.