Tunnistaja J.O ütlustega (tl 111) loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalune auto oli kostja ainule liikumisvahend ja see oli vaja kiiresti korda saada, raha ei olnud probleem. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja AVütlused (tl 113) selle kohta, et auto oli vaja kiiresti korda teha, kuna järgmisel nädalal oli võidusõit, auto oli rängalt kannatada saanud. Tunnistajate ütluste kohaselt arutati parandustööde maksumust kostja juuresolekul, kuid tunnistajad ei osanud öelda, kas ka vaidluse pooled seda omavahel tegid. Hageja väited, et remondi orienteeruvas maksumuses lepiti kokku summas 5’000.- kr, samuti et tegemist oli mittesiduva hinnapakkumisega, ei leidnud tõendamist. Seega soovis kostja hagejalt auto kordategemist või sellele kaasaaitamist, lepingu eesmärk oli auto kordasaamine ja kostja pidi maksma tasu, kuid tõendatud ei ole, et kostja poolt teostavate tööde täpses mahus ja hinnas oleks kokku lepitud. Tõendamist ei leidnud kostja poolt esile toodud asjaolu, et poolte vahel lepiti kokku, et kostja saab enda käsutusse hageja garaaži iseseisvalt remondi teostamiseks. Asjaolu, et kostja ise samuti soovis osaleda ja osales tööde teostamisel, ei välista seejuures töövõtulepingu sõlmimist. Tasu maksmise kohustuse osas tuleb lähtuda
lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Vaidlust ei ole selles, et töö valmis ja võeti kostja poolt vastu, seega on tasunõue muutunud sissenõutavaks (
Asjaolus, et kostja hageja autole remonttöid teostas, ei ole vaidlust. Vaidlus on selles, kas kostja nimetatud tööd tellis ja kas tegemist on mõistliku tasuga tööde eest arvestades tööde mahtu ja selleks kulutatud aega. Hageja on esile toonud, et teostas auto esisilla, šarniiride ja tagasilla vahetuse, tööks kulus tal 4,5 tööpäeva pikkusega 8-9 tundi, kostja on leidnud, et maksimaalselt sai tööks kuluda 13 tundi. Kumbki pool oma väiteid tööde kestuse kohta tõendada ei suutnud ja hageja arvel ei ole ka tööde kestust välja toodud. Tunnistaja J.O ütlustega loeb kohus tõendatuks, et tunnistaja viibis remondi juures ja nägi remonti kahel päeval kokku 4-5 tundi ning sel ajal teostas remonti hageja tagasilla kallal. Arvega (tl 14) loeb kohus tõendatuks, et hageja esitas kostjale 12.03.2006.a arve nimetatud tööde eest ja lisaks ka varuosade ja parkimise eest. Millised varuosad kostja autol vahetas, arvest ei selgu. Tunnistaja A.V ütlustega loeb kohus tõendatuks, et esisilla juures aitas kostja kaasa (tegi selle „suht üksi”), samuti võttis kostja lahti tagasilla; ära vahetati esisilla šarniirid, tagasilla tala, 5 šarniirid ja puksid tulid kõik hagejalt. Siiski ei leidnud tõendamist töö konkreetne kestus ja kostja panus, mistõttu pole võimalik mõistliku tasu määramisel lähtuda töö kestusest ja kostja poolt teostatud tööde mahust ning kestusest. Kuigi kostja ei vaidlusta, et hageja tegeleb oma igapäevases majandustegevuses autode remondiga, on kohtu hinnangul siiski põhjendatud kostja vastuväide, et hageja hindade võrdlemisel ei saa lähtuda XXX esinduste või suuremate autoteeninduste (U M ja Autoekspert) hindadest kui keskmisest kõrgema hinnaklassiga remonditeenuse pakkujate hindadest. Nimetatud põhjusel ei ole usaldusväärseteks tõenditeks vastavate äriühingute hinnapakkumised (tl 42-44). Mõistlikku hinda ei tõenda ka hageja enda arve kolmandale isikule (tl 73). Hageja ei ole tõendanud, et kostja auto vajas ümberehituste tõttu suuremat töömahtu. Hageja pole selgitanud ega tõendanud, mida tähendab parkimise eest tasu küsimine ja millest hagejal endal selline maksekohustus tekkis, seega ei saa hageja arvel näidatud kulutust 80.- kr lugeda mõistliku tasu hulka kuuluvaks. Hageja ei ole esile toonud, millised varuosad sisaldusid arves. Kostja on esile toonud, et esialgsest arvest võttis hageja kostja taotlusel maha seal põhjendamatult kajastunud varuosad. Nimetatust teeb kohus järelduse, et varuosade maksumus kostja arvel on mõistlik tasu. Mis puudutab kostja väiteid kadunud õlivannist, siis nendega kohus arvestada ei saa, kuna kostja omapoolseid väiteid õlivanni kadumisest hageja töökojas ja selle maksumusest ei tõendanud. Seega ei saa kohus järeldada esitatud tõenditest, et kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu, mille arvel hageja nõuet saaks vähendada. Kohus leiab, et mõistlik hind kujuneb järgmiselt: hageja arvel märgitud varuosade hind summas 1’650.- kr + kostja poolt esitatud Eauto kalkulatsioonis esitatud hind (ilma käibemaksuta, kuna hageja pole oma arvele käibemaksu lisanud) 2’600.- kr= 4’250.- kr. Nimetatud osas on hageja põhivõlgnevuse nõue põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele (
Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist võlgnevuse tasumisega viivitamiselt. Kostja vastuväited, et ta viivitas õigustatult, kuna arve oli liiga suur, ei anna alust nimetatud nõude rahuldamata jätmiseks. Kui kostja vaidlustas nõude osaliselt, olnuks tal võimalus maksta võlgnevus vaidlustamata osas ära. Hageja korrigeeritud viiviste matemaatilisele arvestusele kostja vastu ei vaidle, vaidlust ei ole selles, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks arvates 13.03.2006.a. Hageja on taotlenud viivise 314 päeva eest väljamõistmist kostjalt. Kuna võlgnevus on 4’250.- kr ja päevane viivise määr 0,025 %, siis viivise päevamääraks on kohtu arvestuste kohaselt 1,0625 kr ja nimetatu on korrutamisel päevade arvuga 314=370,36) 333,63 kr. Nimetatud osas on hageja viivisenõue kostja vastu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (
MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt esialgses hagis nõutust 48,43% ulatuses. Nimetatust tulenevalt tuleb hageja kohtukulud jätta 48,43 % ulatuses kostja kanda ja kostja kohtukulud 51,57 % ulatuses hageja kanda. Ele Liiv kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.