← Eesti

2-08-2911/16

Obsah (6)§ 367§ 162§ 169§ 657§ 654§ 652

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-2911 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ülle Jänes, Ande Tänav Tsiviilas

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kostja on taotlenud tulenevalt

§ 169

lg 1 jätta 26.03.2008 istungi edasilükkamisest tulenevad menetluskulud hageja kanda. 26.03.2008 istungi edasilükkamise põhjustas hageja, kuna ta ei olnud nõus kohtu (vene keele) tõlgiga ning ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt kaasavõetav tõlk haigestus. Kohus on hagi rahuldanud põhiosas täielikult ning kõrvalnõuete suurust muutnud. Kuna kõrvalnõuded ei ole muutnud hagihinda ega asja menetluse raskust, peab kohus põhjendatuks jätta

§ 169lg 1 tulenevalt hageja menetluskuludest 10 % tema enda kanda.

Ülejäänud menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebus

  1. Hageja palub tühistada kohtuotsus osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja ka intress. Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega, et ei kohaldu VÕS § 1035 lg 3 p-s 2 sätestatud saadud raha ees intressi maksmine. Kostja apellatsioonkaebus
  2. Kostja ei nõustu kohtuotsusega osas, milles kohus mõistis välja põhivõla ja viivise. Kohus jõudis väärale seisukohale, nagu oleks vaidlusaluste protokollide näol tegemist kinnisasja võõrandamise eellepingutega, mis oleksid pidanud olema notariaalselt tõestatud. Ekslik on kohtu seisukoht, et tegemist on tühiste tehingutega, kuna pooled pidasid vaid lepingueelseid läbirääkimisi. Lepingud on osadeks jagatavad, sisaldades nii broneerimislepingut kui ka kinnisasja müügi eellepingut. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud ja nõustuda ei saa, et broneerimise ja siseviimistluse kokkulepet ei ole võimalik käsitleda eraldi lepingutena. Broneerimislepingutes kokku lepitud ettemaksu eesmärgiks on usalduskahju hüvitamise garanteerimine. Kostja tegi hagejat usaldades kulutusi korterite väljaehitamiseks. Hagejal ei ole õigust nõuda lepingute alusel tasutud summade tagastamist. Kostja hinnangul on viivise väljamõistmine ebaõige. Kirjalikud vastused apellatsioonkaebustele
  3. Kostja ei pea hageja apellatsioonkaebust õigeks. Hageja ei ole kostja kaebusele vastanud, kuid oma kaebuses on ta pidanud ülejäänud osas otsust õigeks, millest järelduvalt ei nõustu ta kostjaga. Ringkonnakohtu otsus
  4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 4 Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Maakohus leidis õigesti, et vaidlusalused lepingud oleksid pidanud olema VÕS § 33 lg 1 ja AÕS § 119 lg 1 alusel notariaalselt tõestatud ja seega on tegemist tühiste tehingutega. Õige on maakohtu seisukoht, et lepingute näol on tegemist tehinguga, millega kohustatakse hagejat omandama ja kostjat võõrandama kinnisasju ja et pooled on lepinguga saavutanud kokkuleppe nii lepingu objektis, hinnas kui ka lepinguga seotud tasude tasumise korras ning on kohustunud sõlmima lepingu nimetatud tingimustel. Tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel ja 590 000 krooni väljamõistmine kostjalt oli seaduslik. Viivise väljamõistmise osas on kostja tuginenud kaebuses väitele, et kuna põhinõude rahuldamine ei olnud õige, on ebaõige ka kohtuotsus viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus leiab, et viivise väljamõistmine on tuginedes asjaoludele ja juhindudes VÕS §-st 113 seaduslik ja põhjendatud. Hageja apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Kaebuses viidatud asjaolusid on maakohus oma otsuses käsitlenud piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Kohtuotsuses leiti õigesti, et käesoleval juhul ei kohaldu erandina VÕS § 1035 lg 3 p-s 2 sätestatud saadud raha eest intressi maksmine, kuna AÕS § 119 lg 2 kohaselt vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing oleks muutunud kehtivaks, kui tehingu täitmiseks oleks sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisel tuleb apellantide kulud jätta kummagi apellandi enda kanda. U.Loonurm A.Tänav Ü.Jänes 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.