KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 12.11.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1518 Haldusasi T.T.e kaebus justiitsministri 27.06.2008 käskkirja nr 27-d tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja T.T., tema lepinguline esindaja adv Taivo Saks ja Justiitsministeeriumi volitatud esindaja Annela Samuel. Resolutsioon Jätta T.T.e kaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Edasikaebamise kord ASJAOLUD Justiitsminister algatas kohtutäitur T. T. suhtes distsiplinaarmenetluse 10.04.2008 käskkirjaga nr 18-d ning kohustas kohtutäiturit esitama seletuse koos tõenditega hiljemalt 02.06.2008. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks oli A.H. O. (võlgnik) kaebus tema suhtes täitemenetluse läbiviimise kohta. Võlgniku kaebuse kohaselt jättis kohtutäitur vastamata tema 17.04.2007 e-kirjale, milles ta kinnitab võlgnevuse tasumist sissenõudjale enne täitemenetluse alustamist (lisatud võlgnevuse tasumist kinnitav väljavõte hanza.
- ee)ning palub täitemenetlus lõpetada. Kohtutäitur jätkas 13.04.2007 algatatud täitemenetlust, sh arestis nõude täitmiseks võlgniku 2007. aasta tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuuluvast summast 4892 krooni. 07.03.2008 saatis võlgnik kohtutäiturile uue e-kirja, milles palus teavet täitemenetluse kohta. Kohtutäitur selgitas oma 07.04.2008 vastuses võlgnikule, et võlgniku täitmisele esitatud rahatrahvi kohta esitas sissenõudja 04.04.2008 kinnituse rahatrahvi laekumise kohta ning taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna aga täitemenetlus võlgniku suhtes on algatatud pärast nõude tasumist võlgniku poolt, tuleb sissenõudjal tasuda alustamise tasu ning pärast seda on võimalik antud täiteasi lõpetada. Elektroonilise täitemenetluse registri Täitis andmetel saatis kohtutäitur sissenõudjale kohtutäituri tasu otsuse 10.06.2008, so pärast järelevalveametniku poolt nimetatud toimingu kohta kohtutäiturile järelepärimise tegemist. Justiitsministri 27.06.2008 käskkirja nr 27-d „Distsiplinaarsüüteo tuvastamine ja distsiplinaarkaristuse määramine“ alusel loeti tuvastatuks, et kohtutäitur T.T.e poolt on toime pandud distsiplinaarsüütegu, mis seisneb justiitsministri 22.12.2005 määruse nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“ § 20 lg 1 ja 3 sätestatud ametikohustuse süülises mittenõuetekohases täitmises ning kaebuse esitajale määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus, mis käskkirja kohaselt vastab süüteo raskusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kohtutäitur T.T. algatas 13.04.2007 Rahandusministeeriumi avalduse alusel A.H. O. suhtes täitemenetluse. Sissenõude sisuks oli kohtunikuabi poolt koostatud trahvimäärus registriasjas nr Ä 39953/M1 summas 3500 krooni. Võlgnikule toimetati täitmisteade kätte 17.04.2007. Samal kuupäeval edastas võlgnik kohtutäiturile elektrooniliselt teate trahvisumma tasumise kohta, millele oli lisatud väidetav Hansapanga (Swedbank) kontoväljavõte. Koopia e-kirjast saadeti ka Harju Maakohtu registrite osakonnale. Sellele tuginedes jäi kohtutäitur ootama, et juhul, kui osundatud kiri sisaldab õiget informatsiooni, siis saadetakse kohtu registriosakonna poolt kohtutäiturile avaldus, milles palutakse tal täitemenetlus lõpetada. Sellist taotlust aga ei esitatud, mistõttu jättis kohtutäitur nimetatud e-kirjale reageerimata ning jätkas täitemenetlust. 16.03.2008 saatis võlgnik nii kohtutäiturile, kohtute registriosakonnale kui ka Justiitsministeeriumile e-kirja, milles palub tekkinud olukorrale selgitust. 04.04.2008 esitas kohtunikuabi M. Soosaar kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise taotluse, milles teatas, et võlgnik on oma trahvi 26.10.2006 tasunud. Justiitsministeerium algatas kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse, kuna leidis, et kohtutäitur on jätnud võlgniku taotlusele vastamata, kuigi tal oli sellekohane kohustus. Kohtutäitur saatis 30.05.2008 vastustajale selgituse, milles teatas, et tal ei olnud võimalik 17.04.2008 e-kirja saatjat tuvastada. Sellest hoolimata asus justiitsminister seisukohale, et kohtutäiturile saadetud e-kiri oli saadetud vormikohaselt ning 2 pidas seetõttu vajalikuks määrata kohtutäiturile avaldusele vastamata jätmise eest distsiplinaarkaristuse. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud, mistõttu on teda karistatud alusetult. Kaebaja hinnangul ei saa kohtutäitur e-posti vahendusel ning senitundmatus formaadis saadetud pangakonto väljavõtte alusel lugeda, et kirja saatja on võlgnik ning võlgnevus on likvideeritud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui ta leiab, et saadetis ei vasta kehtestatud nõuetele, siis puudub tal kohustus sellele vastata. Kaebaja leiab, et kuna ametikohustuste mittenõuetekohase täitmise eest saab määrata distsiplinaarkaristuse üksnes juhul, kui kohtutäitur on käitunud süüliselt, siis tulnuks see asjaolu ka eraldi tuvastada. Kohtutäitur leidis asjaolusid hinnates, et tal ei ole kohustust vastata. Tegemist ei ole õigusnormi kohaldamise ega tõlgendamisega, vaid faktilise asjaolu tõlgendamisega. Vastustaja ei saa aga asjaolude hindamisse sekkuda. Niisiis ei ole kaebaja käitunud ka hooletult, kui hindas asjaolusid vastustajast erinevalt. Seega kaebaja leiab, et puudub antud asjas distsiplinaarsüüteo koosseis, mistõttu tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada. Kaebuse esitaja taotleb vaidlustatud käskkirja tühistamist ja menetluskulude vastustajalt väljamõistmist summas 12 116 krooni (sh riigilõiv 80 krooni). VASTUSTAJA SEISUKOHAD Kohtutäitur T.T. on karistatud menetlusosalise avaldusele mittevastamamise eest ning seega on tegemist seaduses sisalduva ja üheselt mõistetava õigusnormi rikkumisega, mis ei ole käsitletav kohtutäituri valitud õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamisena. Menetlusosaliste avaldustele ja selgitustaotlustele vastamise korda reguleerib Kohtutäiturimäärustiku (KTM) § 20 lg 1, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sh kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga ning isikul on õigus antud täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt vastab täitur nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel selgitustaotluse saamisest. Seega peab kohtutäitur isikule vastama 30 kalendripäeva ulatuses. KTM § 20 lõikes 4 on sätestatud alused, mille esinemisel kohtutäitur võib vastamisest loobuda. Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tuvastamist, et kohtutäituril puudus vastamisest keeldumiseks seaduslik alus. Seega oli justiitsministril õigus kohtutäiturit distsiplinaarkorras karistada. Käesoleval juhul on kohtutäitur vastamisest loobumisega piiranud täitemenetluse täitemenetlusosalise õigusi. Tuvastatud on, et võlgnik saatis avalduse täitemenetluse lõpetamiseks e-postiaadressilt xxxxxxxxxx E-kirjas sisalduvad andmed võlgniku kohta, mis võimaldavad tema tuvastamist. E-kirja sisuks oli isiku nõue (taotlus) täitemenetluse lõpetamiseks ning see on väljendatud üheselt mõistetavas kirjalikus vormis. Kohtutäituri viide kirja deklaratiivsele iseloomule on ilmselgelt meelevaldne ja alusetu. Kaebuse esitajal puudus alus vastamisest keeldumiseks lähtuvalt KTM § 20 lg 4 p.-dest 1 ja 8, s.o nii selle saatja tuvastamise võimatuse kui ka selle deklaratiivse iseloomu tõttu. Vastustaja on seisukohal, et täitur oli hooletu avaldusele vastamata jätmisega. Eeltoodu oli kohtutäituri poolt avaldusele mittevastamise ainsaks põhjenduseks. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Menetlusosalise avaldusele vastates oleks õigusaktist tulenev selgitamiskohustus täidetud. Justiitsministeerium on seisukohal, et kohtutäituri poolt KTM § 20 lg-tes 1 ja 3 sätestatud kohustuste täitmata jätmise näol on tegemist ametikohustuste süülise täitmata jätmisega. Täitemenetluses menetlusosaliste selgitustele viivitamata vastamine ning menetlusosalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamine on kohtutäituri kohustus ning teenib nii kiire 3 täitemenetluse huve kui ka tagab täitemenetluse kui tugeva omandiõiguse riivega menetlusliigi korrektset ja seaduslikku läbiviimist. Kaebuse esitajat on isikule vastamata jätmise eest 2007. aastal karistatud noomitusega (justiitsministri 22.08.2007 käskkiri nr 309d). Seega ei ole varasem karistus kohtutäituri suhtumist muutnud. Samuti ei ole kaebaja näidanud üles kahetsust toimepandud süüteosse ega mõistnud süüteo tegelikku raskust. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Justiitsminister algatas kohtutäitur T. T. suhtes distsiplinaarmenetluse 10.04.2008 käskkirjaga nr 18-d ning kohustas kohtutäiturit esitama seletuse koos tõenditega hiljemalt 02.06.2008. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks oli A.H. O. (võlgnik) kaebus tema suhtes täitemenetluse läbiviimise kohta. Võlgniku kaebuse kohaselt jättis kohtutäitur vastamata tema 17.04.2007 e-kirjale, milles ta kinnitab võlgnevuse tasumist sissenõudjale enne täitemenetluse alustamist (lisatud võlgnevuse tasumist kinnitav väljavõte hanza.
- ee)ning palub täitemenetlus lõpetada. Kohtutäitur jätkas 13.04.2007 algatatud täitemenetlust, sh arestis nõude täitmiseks võlgniku 2007. aasta tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuuluvast summast 4892 krooni. Justiitsministri 27.06.2008 käskkirja nr 27-d „Distsiplinaarsüüteo tuvastamine ja distsiplinaarkaristuse määramine“ alusel loeti tuvastatuks, et kohtutäitur T.T.e poolt on toime pandud distsiplinaarsüütegu, mis seisneb justiitsministri 22.12.2005 määruse nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“ § 20 lg 1 ja 3 sätestatud ametikohustuse süülises mittenõuetekohases täitmises ning määrati kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuseks noomituse. Käskkirja kohaselt distsiplinaarkaristus vastab süüteo raskusele. Kohtutäiturimäärustiku (KTM) §-s 20 on sätestatud menetlusosalise avaldustele ja selgitustaotlustele vastamine, mille lõike 1 kohaselt kohtutäitur on kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga ning isikul on õigus antud täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtutäitur eeldab, et avalduse või selgitustaotluse esitanud isik on tuvastatud, kui isik edastab digitaalallkirjaga dokumendi või on avaldusele lisanud asjakohaseid dokumente või andmeid. Lõikes 3 on öeldud, et kohtutäitur vastab nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Erilise vajaduse korral, lähtuvalt vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Lõikes 4 antakse kohtutäiturile õigus vastamisest loobuda, kui: 1) isikut ei ole võimalik tuvastad 2) puuduvad isiku kontaktandmed; 3) isikul puudub õigus nõutavat teavet saada; 4) isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta; 4 5) isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi pöördumisele vastust; 6) pöördumine ei ole esitatud eesti keeles ja «Keeleseaduse» § 8 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama; 7) pöördumise sisu ei ole loetav või arusaadav; 8) pöördumine on deklaratiivse tähendusega; 9) vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu kohtutäituri töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Kohtutäitur T.T. algatas võlgnik A.H. O. suhtes täitemenetluse 13.04.2007. Võlgnik A.H. O. sai täitmisteate kätte 17.04.2007. Samal päeval, so 17.04.2007, võlgnik A.H. O. edastas kohtutäitur T.T.ele e-kirja, milles võlgnik kinnitab, et sai kätte kirja täiteasjas 029/2007/105 13.04.2007. Samas A.H. O. teatas, et on täitmisele pööratud rahatrahvi tasunud 26.10.2006 Rahandusministeeriumi pangakontole 221023778606. Võlgnik lisas väljavõtte hanza.ee trahvi tasumise kohta käesolevale e-kirjale. Ühtlasi A.H. O. taotles lõpetada täitemenetlus ning saata sellekohane kiri temale elektrooniliselt aadressil xxxxxxxx ja lihtkirjana posti teel aadressile xxxxxxxxx. Käesolev e-kiri oli saadetud ka meiliaadressile yyyyyyyy. Kohtutäitur T.T. jättis eelnimetatud e-kirjale vastamata ega pöördunud ka võlgniku poole täpsustuste või täiendavate selgituste vms nõudes. Kohus nõustub vastustajaga, et täitur jättis oma selgitamiskohustuse täitmata, käitudes hooletult. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohtutäitur on käesoleval juhul jätnud võlgniku avaldusele vastamata, mis ei ole kooskõlas Kohtutäiturimäärustiku § 20 lõigete 1 ja 3 nõuetega. Kohtutäituril on vastamisest loobumiseks õigus üksnes KTM § 20 lõikes 4 toodud alustel. Käesoleval juhul puudus täituril seadusest tulenev alus vastamisest loobumiseks ehk siis võlgniku elektrooniliselt edastatud avaldusele vastamata jätmiseks. E-kirja sisu oli arusaadav ning selles sisaldus konkreetne taotlus. Juhul, kui täiturile jäi midagi selgusetuks või ta soovis kinnitust e-kirjale vms, siis ta oleks pidanud pöörduma võlgniku poole, võlgniku kontaktandmed olid täituril olemas. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et ta ei saanud e-posti vahendusel ning senitundmatus formaadis saadetud pangakonto väljavõtte alusel lugeda, et kirja saatja on võlgnik ning võlgnevus on likvideeritud. Kohus kordab ja rõhutab, et e-kirja saatja oli tuvastatav ning e-kirjale lisatud hanza.ee väljavõttest on näha trahvimääruste numbrid ja kuupäevad ning raha ülekandmise kuupäev. Kui täitur tahtis saada täpsemaid andmeid või täiendavaid tõendeid, oleks pidanud pöörduma võlgniku poole, e-posti aadress oli teada, samuti elukoha aadress. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kui täitur leiab, et saadetis ei vasta kehtestatud nõuetele, siis puudub tal kohustus sellele vastata. Sellisel juhul peab täitur teavitama isikut puudustest ning andma temale võimaluse esitada nõuetekohases vormis saadetis, mitte aga lihtsalt eirata seda ja jätta tähelepanuta. Menetlusosalistesse ei tohi suhtuda hoolimatult ning täitur, viies läbi täitemenetlustoiminguid, ei saa oma teenistuskohustustesse suhtuda pealiskaudselt ja hooletult. Vaatamata asjaolule, et võlgnik tasus temale määratud trahvi juba 26.10.2006, so ammu enne täitemenetluse algatamist 13.04.2007, millest võlgnik teavitas täiturit 17.04.2007 e-kirjaga, jätkas kohtutäitur täitemenetlust, mille käigus arestis nõude täitmiseks võlgniku 2007. aasta tuludeklaratsiooni alusel Maksu-ja Tolliameti poolt võlgnikule tagastamisele kuuluvast summast 4892 krooni. Käesolevas asjas on faktipõhiselt tõendatud, et A.H. O. tasus temale määratud trahvi 26.10.2006, mida lisaks võlgnikule (17.04.2007 e-kiri) kinnitas ka Harju Maakohtu kohtunikuabi M. Soosaar oma 04.04.2008 e-kirjas täitur T.T.ele, ühtlasi taotledes täitemenetluse lõpetamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui võlgnik teavitas täiturit trahvi tasumisest ja täitur sai teada 17.04.2007 võla tasumisest 26.10.2006, oleks kohtutäitur pidanud viivitamatult kontrollima võla tasumise fakti ning seda igal juhul enne rahasumma arestimist, mis on isiku omandiõiguse oluline piirang. Kohus nõustub vastustajaga, et riik on delegeerinud avalik-õigusliku ülesande täitmise sõltumatule ametipidajale, mille riik 5 väljendab oma usaldust kohtutäituri suhtes, kelle ülesandeks on täita oma ülesandeid tsiviilkäibes vajaliku hoole ja täpsusega. Täitemenetluses menetlusosaliste selgitustele (sh avaldustele, taotlustele jms) viivituseta (seaduses ettenähtud tähtaegu järgides) vastamine ning menetlusosaliste nende õigustest ja kohustustest teavitamine on kohtutäituri kohustus, mis teenib kiire täitemenetluse huve ja tagab täitemenetluse kui intensiivse omandiõiguse riivega menetlusliigi korrektset ja õiguspärast läbiviimist. Kohtutäituri seaduse (KTS) §-s 32 on loetletud kohtutäituri distsiplinaarsüüteod, milleks on: 1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine omakasu ajendil; 2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime ametikohustusi täites. Kohtutäitur T.T.t süüdistatakse oma ametikohustuste süülises täitmata jätmises, mis vaieldava käskkirja kohaselt seisneb Kohtutäiturimäärustiku § 20 lõigetes 1 ja 3 sätestatu järgimata jätmises. Esimene neist näeb ette, et kohtutäitur on kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga ning isikul on õigus antud täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Neist teises on öeldud, et kohtutäitur vastab nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Erilise vajaduse korral, lähtuvalt vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Kohus nõustub vastustajaga, et kohtutäitur T.T. on eiranud neid nõudeid, jättes temale õigusaktiga pandud kohustused täitmata. Vastavalt KTS §-le 33 kohtutäiturile määratavad karistused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv; 3) ametist tagandamine. Kohtutäiturile määratavatest distsiplinaarkaristustest on vastustaja valinud neist kõige kergema- noomituse. Vaidlustatud käskkirjas vastustaja põhjendab karistuse valikut. KTS § 35 lg 1 kohaselt justiitsminister võib algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister kohtutäiturilt kirjalikku seletust. KTS § 36 lg 1 alusel justiitsminister annab käskkirja distsiplinaarsüüteo tuvastamise kohta ja määrab distsiplinaarkaristuse või annab käskkirja distsiplinaarsüüteo puudumise tuvastamise kohta ning lõpetab distsiplinaarmenetluse. Vastustaja on distsiplinaarmenetluse algatamisel ja läbiviimisel nimetatud nõuded täitnud. Vaidlustatud käskkiri on oma sisult motiveeritud ja üheselt mõistetav, selles sisalduvad faktilised asjaolud ja õiguslikud põhjendused, käskkiri on kontrollitav, mis võimaldab selle sisulist vaidlustamist kohtus. Käskkirjas on toodud ka vastustaja kaalutlused distsiplinaarkaristuse kohaldamisel (valikul). Distsiplinaarkaristust määrates teostab justiitsminister temale seadusega antud diskretsiooni ehk kaalutlusõigust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 4 lg 2 tulenevalt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Kohus käesolevas asjas ei ole tuvastanud vastustaja poolt teostatud diskretsiooni piiride ületamist ning leiab, et vastustaja on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel teostanud oma kaalutlusõigust kooskõlas kehtivate õigusnormidega. 6 Kohus on ülaltoodu põhjal jõudnud järeldusele, et vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks puudub alus. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 7