3-07-1708 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1708 Hald

) § 63 lg 3 mõttes, sest seda ei ole andnud pädev haldusorgan.

§ 63lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.

Seega on TÜ Narva Kolledži 04.06.2007 korraldus nr 161 NC on kehtetu algusest peale ja see toob kaasa ka kõigi teiste selle alusel tehtud aktide ja toimingute tühisuse. Kuna korraldus on tühine, siis ei olnud ka magistrieksamit vastu võtnud komisjonil pädevust ja antud juhul langetas kaebuse esitaja töö suhtes otsuse ja andis hinnangu mittepädev haldusorgan. Seega on ka pedagoogika ja psühholoogia magistrieksami otsus M.A. hinde osas kehtetu algusest peale. Tartu Ülikool vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei esinenud M.A. magistrieksami läbiviimisel selliseid menetlusnõuete rikkumisi, mis oleksid mõjutanud eksamitulemust. Kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei ole magistrieksami läbiviimisel ja eksami vaidlustamise apellatsioonide läbivaatamisel rikutud. Keeleseaduse (KeeleS) § 51 lg 9 p 5 kohaselt ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isikud, kes on omandanud kõrghariduse eesti keeles. Õppekorralduseeskirja p 113 kohaselt kinnitab lõpueksamit vastuvõtva komisjoni koosseisu dekaan. Eraldi kvalifikatsiooninõuded komisjoni liikmetele puuduvad. Kaebuse esitaja magistrieksami eksamikomisjoni koosseisu kinnitamisel ei ole komisjoni moodustamise menetlusnorme rikutud. Õppekorralduseeskirja p 113 kohaselt kehtestab sisulised nõuded, nõuded lõpueksamit vastuvõtva komisjoni koosseisu kohta ja lõpueksami sooritamise korra, teaduskonna või õppeasutuse nõukogu. Nõuded magistrieksamile on kinnitatud Narva kolledži nõukogus 17.02.

1. Kaebuse esitaja apellatsiooni läbivaatamiseks 11.06.2007 moodustatud komisjoni kuulus kolm liiget, kelle on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Kaebuse esitaja töö on eriala tippspetsialistide poolt läbi vaadatud ja hinnatud. Vastavalt Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja p-le 188 on vaidluskomisjon kaheksaliikmeline kogu, koosnedes neljast õppejõudude ja neljast üliõpilaste esindajast. Õppejõududest on vähemalt kaks komisjoni liiget professorid. Üliõpilaste esindajate seas on vähemalt üks üliõpilane igast õppeastmest. Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni pädevuses on eelkõige dekaani, õppeprorektori ja lõpueksami või lõputöö hinde läbivaatamiseks dekaani poolt kokku kutsutud komisjoni otsuste läbivaatamine. Vaidluskomisjon hindab otsuste ja nende vastuvõtmise vastavust õigusaktidele. Vaidluskomisjon ei saa korraldada magistritöö kaitsmist, ei osale töö sisulisel hindamisel ega 3 saa seetõttu muuta lõputöö hinnet. Üliõpilase õppetöö tulemusi saab hinnata ainult selleks piisava pädevusega isik või isikute kogu. Üliõpilase töö vaadatakse apellatsioonikorras eriala ekspertide poolt läbi dekaani moodustatud apellatsioonikomisjonis. Vaidluskomisjoni kodukord näeb ette võimaluse vaidlusasja elektrooniliseks arutamiseks. Nimetatud võimalus ei halvendanud kuidagi kaebuse esitaja olukorda. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
2. märtsi 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on TÜ Narva Kolledži korraldus nr 161 NC, millega moodustati üldpedagoogika magistrieksamit vastuvõttev komisjon, koostatud psühholoogia ja pedagoogika lektoraadi juhataja Anna Džalalova 31.05.2007 esildise alusel. J. Tondi seletuse kohaselt vormistas ta üldosakonna juhatajana 01.06.2007 korralduse nr 161C ja sellel päeval allkirjastas selle Narva Kolledži direktorina K. Raik. Korraldus kannab tõepoolest kuupäeva 04.06.2007, kuid vastustaja väitel tähendab see kuupäev mitte dokumendi allkirjastamise, vaid dokumendihalduse infosüsteemis registreerimise kuupäeva. Kuna 01.06.2007 oli reedene päev, siis on tõenäoline, et dokument on allkirjastatud 01.06.2007 ning sekretär registreeris dokumendi TÜ dokumendihalduse infosüsteemis esmaspäeval 04.06.
3. Ebakorrektsus dokumendi registreerimisel ei anna alust asuda seisukohale, et TÜ Narva Kolledži korraldus nr 161 NC on tühine. Antud akt on halduse siseakt, mis ei ole ei suunatud haldusvälistele isikutele. Kõnealune akt ei loo kaebuse esitajale õigusi ega pane kohustusi. Halduse siseakt on haldusvälise isiku poolt vaidlustatav juhul, kui see rikub isiku subjektiivseid õigusi. Samuti ei riku kaebuse esitaja õigusi üldpedagoogika magistrieksamit vastuvõtva komisjoni moodustamine. Kaebuse esitaja huvi selle korralduse tühisuse tuvastamiseks ei saa lugeda põhjendatud huviks. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus teha kindlaks TÜ Narva Kolledži 04.06.2007 korralduse nr 161 NC tühisus. Eksamitel tehtud otsustused kuuluvad piiratud kohtuliku kontrolli alla. Kohus ei ole pädev kontrollima üliõpilase teadmistele ja oskustele antud pedagoogilist hinnangut. Kohus saab anda hinnangu sellele, kas eksam on korraldatud vastavuses eksami korraldamist sätestavate eeskirjadega. Eksami korraldust sätestavate eeskirjade rikkumise korral tühistab kohus eksami tulemuse üksnes siis, kui tuvastatud rikkumised võisid mõjutada eksami tulemust. Kohus on volitatud kontrollima eksami tulemust sisuliselt siis, kui eksami tulemus võib mõjutada kaebuse esitaja edasist elukäiku, kui eksamitulemusest sõltub isiku õigus töötada valitud kutsealal või vastaval ametikohal. Antud juhul tähendas magistrieksami positiivsele tulemusele sooritamine magistrikraadi omistamist ning eksamihinne ei mõjuta võimalust valitud kutsealal või vastaval ametikohal töötada. See, et eksamihinne võib piirata kaebuse esitaja võimalusi tasuta õpingute jätkamiseks, on oletuslik. Kaebuse esitaja väited magistrieksami puuduliku korralduse kohta on põhjendamatud. Vastavalt TÜ õppekorralduseeskirja p-le 113 kehtestab lõpueksami sisulised nõuded ja lõpueksamit vastuvõtva komisjoni koosseisu nõuded lõpueksami sooritamise korra teaduskonna või õppeasutuse nõukogu. Narva Kolledžis on magistriõppe lõpueksami sisulised nõuded kehtestatud kolledži nõukogu 17.02.2006 otsusega. See dokument sisaldab informatsiooni eksami sooritamise korra, eksami sisu kui ka portfoolio koostamise kohta. Dokumendis märgitakse, et vajalikku informatsiooni magistrieksami nõuete ja korra kohta on võimalik saada infotunnis ning üliõpilastele korraldatavatel konsultatsioonidel. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et talle ei võimaldatud saada täiendavat informatsiooni. Juhendis märgitakse, et portfoolio sisu, vormistamist ja kaitsmist hindavad kõik komisjoni liikmed eraldi kümnepallisel skaalal, koondhinne eksami eest pannakse üleüldise keskmise alusel. Kümnepallisüsteemis antud koondhinne kantakse üle tähelisteks hinneteks. Kuna komisjoni 4 töö kohta protokolli ei peeta ega eraldi otsust eksami lõpphinde kujunemise kohta ei vormistata ning eksamitulemus fikseeritakse eksamiprotokollis tähelise hindena, on kohtul raske hinnata, kuidas täpselt hindamine toimus ja kuidas koondhinne kujunes. Komisjoni liikmete käsikirjalistest märkmetest lähtudes võib oletada, et komisjoni liikmed ei hinnanud kaebuse esitaja tööd kümnepallisüsteemis. Kohtul ei ole samas alust asuda seisukohale, et hindamine kümnepallisel skaalal andnuks antud juhul teistsuguse tulemuse. Eksamiprotokollis fikseeritud täheline hinne C – hea, vastab haridusministri 11.02.1999 määrusega nr 10 kinnitatud kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtsele hindamissüsteemile. Antud juhul ei ole viitamine Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määrusele nr 249 asjakohane. Keeleoskuse nõuded kuuluvad arvestamisele ja rakendamisele isikute töölevõtmisel. N. Zorina ja A. Džalalova on võetud Narva Kolledžisse tööle avaliku konkursi korras. Kolledži õppejõududena on nendel nii õigus kui kohustus kuuluda kolledžis moodustatud eksamikomisjoni. Kaebuse esemest lähtudes ei ole kohtul antud juhul vajadust ega ka pädevust hinnata keeleoskuse nõuete täitmist komisjoni liikmete osas. Asjaolud, et komisjoni esimees ei olnud isiklikult tutvunud hindamisalustega ning komisjoni liikmel V. Semenovil ei olnud võimalik töid eksami ajaks läbi lugeda, ei mõjutanud antud juhul eksami tulemust. Lähtudes eeltoodust on M.A. taotlus magistrieksami tulemuse tühistamiseks põhjendamatu. Kuna eelnimetatud nõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka nõue teha Tartu Ülikoolile ettekirjutus uue komisjoni moodustamiseks ja uue magistrieksami korraldamiseks. Samuti ei kuulu rahuldamisele nõue tühistada Tartu Ülikooli Narva kolledži apellatsioonikomisjoni 14.06.2007 otsus ning Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni 02.08.2007 otsus. Nimetatud otsuseid tuleb käsitleda vaidemenetluses tehtud otsustena.

§ 87

lg 2 p 3 sätestab, et vaidemenetluses tehtud otsuse peale saab esitada kaebuse juhul, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Sellest sättest tulenevalt saab kohus tühistada vaidemenetluses tehtud otsuse samadel asjaoludel. Komisjonid on oma otsuseid piisavalt põhjendatud. Vastavalt Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja p-le 188 on vaidluskomisjon kaheksaliikmeline kogu, koosnedes neljast õppejõudude ja neljast üliõpilaste esindajast. Vastavalt kodukorra p-le 10 on komisjoni otsused kehtivad, kui otsustamisel osaleb vähemalt kuus komisjoni liiget. Komisjoni otsus on kehtiv ka juhul, kui otsustamisel osaleb alla kuue liikme punktides 11 või 12 nimetatud põhjustel. Kodukorra p 11 sätestab, et, kui koosolekul osaleb vähem kui kuus liiget (v.a. punktis 12 nimetatud juhul), kutsutakse koosolek mitte varem kui järgmisel tööpäeval uuesti kokku. Sellisel juhul on komisjoni otsus kehtiv, kui otsustamisel osaleb vähemalt kolm komisjoni liiget. Vaidluskomisjoni kodukord näeb ette võimaluse vaidlusasja elektrooniliseks arutamiseks. Antud juhul toimuski arutelu ja otsustamine elektrooniliselt. 25.07.2007 on otsuse poolt hääletanud kolm komisjoni liiget. Komisjoni esimehe meeldetuletuse peale hääletasid otsuse poolt 03.08.2007 uuesti kolm komisjoni liiget. Kodukorra p-s 11 sätestatust lähtudes on komisjoni otsus kodukorra nõuete kohaselt vastu võetud ja kehtiv. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED M.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

1. märtsi 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada pedagoogika ja psühholoogia magistrieksami protokoll M.A. hinde osas; tühistada Tartu Ülikooli Narva kolledži apellatsioonikomisjoni 14.06.2007 otsus; tühistada Tartu Ülikooli vaidlustuskomisjoni 02.08.2007 otsus; teha ettekirjutus pädeva komisjoni moodustamiseks sõltumatute ja pädevate isikute poolt, kes vaataksid kaebuse esitaja magistritöö läbi ja annaksid sellele sisulise hinnangu või teha ettekirjutus uue komisjoni moodustamiseks, kohustades läbi viima kaebuse esitaja magistritöö uue kaitsmise, sest tühistamise korral tähendab see ka kaebuse esitajalt kraadi ära võtmist, samas on kaebuse esitaja täitnud õppekava; tuvastada 04.06.2007 toimunud magistrieksami 5 protseduurireeglite rikkumine - lõpueksami komisjoni pädevuse puudumine ja teha kindlaks TÜ Narva Kolledži 04.06.2007 korralduse nr 161 NC tühisus. Apellatsioonkaebuse kohaselt:
2. Ei ole halduskohus osutanud küllaldast tähelepanu keelenõuete rikkumisele. Magistrieksami komisjoniliikmed N. Zorina ja A. Džalalova on võetud Narva Kolledžisse tööle õpetama venekeelseid õppeaineid. Nimetatud isikud loevad igapäevaselt loenguid vene keeles, samuti konsulteerivad üliõpilasi ning hindavad eksamitöid vene keeles. Kuna neid ei ole võetud tööle eeldusega osaleda eestikeelsete õppeainete õpetamisel, ei saa lugeda õigustatuks halduskohtu seisukohta, et töölevõtmisest piisab ka eestikeelsete õppeainete õpetamiseks ja komisjonide töös osalemiseks. Samuti ei valda apellatsioonikomisjoni liikmed O. Burdakova ja J. Nõmm üldse eesti keelt.
3. On halduskohus jätnud hindamata eksamil esinenud rikkumised kogumina. Kaebuse esitaja tulemusele avaldasid mõju järgmised rikkumised: 1) eksamikomisjoni esimees andis eksami alguses väärinformatsiooni toimuva eksami sisu, olemuse ja kaitsmise protseduuride kohta, kirjeldades eksami alguses kaitsmisprotseduuri teistsugusena, kui see tegelikkuses toimus, eksitades sellega eksami sooritajat; 2) komisjoni esimees ei olnud tuttav magistrieksami juhendiga ja tegelike hindamisalustega; 3) komisjoni liikmel V. Semenovil ei olnud objektiivselt võimalik eksami ajaks töid läbi lugeda; 4) eksamikomisjon ei esitanud üliõpilasele ühtegi sisulist küsimust töö kohta, kuigi teistele üliõpilastele samal kaitsmisel neid esitati; 5) eksamikomisjoni liige N. Zorina ei saanud piisavalt tööst aru, kuna oskab eesti keelt vaid kesktasemel; 6) eksamikomisjoni liige A. Džalalova ei saanud tööst aru, sest eesti keelt ei valda; 7) A. Džalalova näitas kaitsmisprotseduuri käigus üles tööga mittekursisolekut; 8) eksamitöö hindamisel ei rakendatud hindamisjuhendis sätestatud hindamisprotseduuri; 9) eksamikomisjon ei toonud kaitsmisel tööst välja mitte ainsatki puudust, ei esitatud küsimust ühegi probleemkoha suhtes, mistõttu kaitsmist sisuliselt ei võimaldatud. Isegi kui pidada üksikrikkumise mõju eraldivõetuna hindamisprotsessile küsitavaks, oli käesoleval juhul tegemist hulgaliste rikkumistega, mis puudutavad suurt osa komisjoni liikmetest ning, mille kogumõju võib pidada oluliseks.
4. Ei ole halduskohus oma otsuses võtnud seisukohta selles, et TÜ vaidluskomisjon ületas vastamiseks ette nähtud tähtaega. Kaebuse esitaja vaidlustas TÜ vaidluskomisjoni 02.08.2007 otsuse. TÜ vaidluskomisjoni kodukorra punkt 23 sätestab, et komisjon teeb otsuse ja teavitab sellest üliõpilast 21 päeva jooksul apellatsiooni esitamisest arvates. Antud juhul tehti otsus 23 päeva pärast apellatsiooni esitamist ning üliõpilasele edastati otsus 24 päeva pärast apellatsiooni esitamist.
5. On ebaõige halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole põhjendatud kaebuse esitaja taotlus TÜ vaidluskomisjoni otsuse tühistamise osas seoses otsuse vastuvõtmisega ilma vajaliku kvoorumita.
6. On TÜ Narva Kolledži 04.06.2007 korraldus nr 161 NC tühine. Haldusakt hakkab kehtima selle andmise hetkest. Korraldusele on märgitud kuupäevaks 04.06.2007, kuid vastustaja väitel tähendab see kuupäev mitte dokumendi allkirjastamise, vaid dokumendihalduse infosüsteemis registreerimise kuupäeva. Kaebuse esitaja jaoks on mõistetamatu halduskohtu seisukoht, et reedene päev on allkirjastamiseks tõenäoline. Tartu Halduskohus on otsuse tegemisel tähelepanuta jätnud olulise tõsiasja, et K. Raikil, kes allkirjastas korralduse nr 16I NC, puudusid selleks volitused nii reedel 01.06.2007 kui ka esmaspäeval 04.06.
7. Kuna korraldus on tühine, siis ei olnud 6 ka magistrieksamit vastu võtnud komisjonil pädevust ja antud juhul langetas kaebuse esitaja töö suhtes otsuse ja andis hinnangu mittepädev haldusorgan. Seega on ka pedagoogika ja psühholoogia magistrieksami protokoll (otsus M.A. tulemuse - hinde) osas kehtetu algusest peale.
8. Vaidlustatud haldusakt rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastavalt J. Tondi seletuskirjale asendati viimasel hetkel planeeritud eksamikomisjoni liige J. Nõmm seoses konverentsil viibimisega uue liikmega, kelleks sai V. Semenov. Seega ei olnud 31.05.2007 kell 11.21 veel selge, et komisjoni töös hakkab osalema V. Semenov. V. Semenov sai teada oma komisjoni kuulumisest 01.06.
9. Eksam toimus esmaspäeval, 04.06.2007 kell 8:
10. Seega jäi V. Semenovil tööde lugemiseks aega laupäev ja pühapäev. Eksami ajaks oli komisjoniliikmetel vaja läbi lugeda umbes 3000 lehekülje ulatuses magistrieksami portfoolioid. On võimatu, et keegi suudaks ühe nädalavahetusega läbi lugeda 3000 lehekülge teadusteksti ning seda objektiivselt hinnata. Seega on V. Semenovi lisamisega eksamikomisjoni rikutud kaebuse esitaja subjektiivset õigust kaitsta oma tööd komisjoni ees, kes on tema töö läbi lugenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et TÜ Narva Kolledži korraldus nr 16INC rikub tema õigust kaitsta oma tööd pädeva komisjoni ees, kuna see dokument kinnitab komisjoni liikmeteks N. Zorina, kes valdab eesti keelt vaid kesktasemel ning A. Džalalova, kellel puudub eesti keele pädevustunnistus isegi algtasemel. Komisjoni moodustamine sellises koosseisus, kuhu kuulusid V. Semenov, A. Džalalova ja N. Zorina rikkus kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Tartu Ülikool vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:
11. On halduskohus õigesti leidnud, et kohtul ei ole antud juhul vajadust ega pädevust hinnata keeleoskuse nõuete täitmist komisjoni liikmete osas. Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määrus nr 249 ei oma antud asjas tähendust. Keeleseaduse (KeeleS) § 51 lg 9 kohaselt ei pea tasemeeksamit sooritama isikud, kes on omandanud eesti keeles hariduse ühel haridustasemel. Õppejõud, kelle keeleoskust kaebuse esitaja vaidlustab, on omandanud kõrghariduse eesti keeles. Ülikooli õppejõud võetakse tööle avaliku konkursi korras vastavalt Tartu Ülikoolis kehtivatele eeskirjadele. Õppejõu ametikohale kandideerijatele on kehtestatud tingimused, millele nad peavad vastama. Kaebuse esitaja viide komisjoniliikmete umbkeelsusele on pahatahtlik ja põhjendamata. Antud eksami puhul ei olnud tegemist eksamiga, milles keele hindamine oli eraldi teema. Kaebuse esitaja eksis põhiliselt teadustöö metodoloogia vastu (ebapiisav viitamine, praktika vähene seostamine teooriaga), mis ei ole keelest sõltuv.
12. On ebaõige kaebuse esitaja väide, et halduskohus ei ole hinnanud eksamil esinenud rikkumisi kogumina. Magistrieksami läbiviimisel ei esinenud selliseid menetlusnõuete rikkumisi, mis oleksid mõjutanud eksamitulemust. Samuti ei ole magistrieksami läbiviimisel rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Ka kõik rikkumised kogumis ei mõjutanud kaebuse esitaja tööle pandud hinnet. Hinne tulenes tööst, mis oli nõrk seetõttu, et autor ei seostanud praktikat teooriaga. Halduskohus on õigesti leidnud, et eksami korraldust sätestavate eeskirjade rikkumise korral tühistab kohus eksami tulemuse üksnes siis, kui tuvastatud rikkumised võisid mõjutada eksami tulemust. Antud juhul ei mõjutanud rikkumised eksami tulemust. Hindamine toimub haridusministri 11.02.1999 määrusega nr 10 kinnitatud kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtse hindamissüsteemi ja Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja alusel. Nendes eeskirjades nähakse ette kuuepalline hindamissüsteem. See tähendab, et lõpuks peavad kõik teised meetodid sellega arvestama. Seega tulnuks kümnepallisel skaalal saadud 7 hinne teisendada kuuepalliseks, mistõttu kokkuvõttes oleks tulemus olnud sama. Kolme hindamiskomisjoni liikme märkmetest tulenevalt oli M.A. tööle pakutud hinneteks C, ühel juhul oli hinne C ja D vahel.
13. Vaidluskomisjon ületas apellatsiooni arutamise tähtaega, kuid teavitas apellatsiooni esitajat läbivaatamise tähtaja pikendamisest. Kui vaidluskomisjon vaadanuks M.A. apellatsiooni läbi tähtaegselt, olnuks sisuline otsus siiski sama. Komisjoni otsus on kodukorra nõuete kohaselt vastu võetud ja kehtiv. Esimesel elektroonilisel hääletamisel tõepoolest ei saadud kvoorumit kokku. Kuna kahe hääletamise vahepeal otsust ei muudetud, siis leidis kohus õigesti, et esimese hääletuse hääled lähevad arvesse.
14. On halduskohus õigesti leidnud, et ebakorrektsus dokumendi registreerimisel ei anna alust asuda seisukohale, et TÜ Narva Kolledži korraldus nr 161 NC on tühine. Kaebuse esitaja huvi selle korralduse tühisuse tuvastamiseks ei saa lugeda põhjendatud huviks. Kaebuse esitaja põhjendused oma subjektiivsete õiguste rikkumise kohta on oletuslikud ning neid ei saa käsitleda subjektiivsete õiguste rikkumisena.
15. On õige halduskohtu seisukoht, et kohus ei ole pädev kontrollima eksami tulemust sisuliselt. Kohus on volitatud kontrollima eksami tulemust sisuliselt siis, kui eksami tulemus võib mõjutada kaebuse esitaja edasist elukäiku, kui eksamitulemusest sõltub isiku õigus töötada valitud kutsealal või vastaval ametikohal. Antud juhul tähendas magistrieksami positiivsele tulemusele sooritamine magistrikraadi omistamist ning eksamihinne ei mõjuta võimalust valitud kutsealal või vastaval ametikohal töötada. See, et eksamihinne võib piirata kaebuse esitaja võimalusi tasuta õpingute jätkamiseks, on oletuslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
16. märtsi 2008 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus ei ole pööranud küllaldast tähelepanu väidetavatele keelenõuete rikkumistele eksamil ning apellatsiooni menetlemisel tulenevalt Vabariigi Valitsuse 16.09.1999 määrusest nr
17. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et antud juhul ei ole viitamine Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määrusele nr 249 asjakohane, sest keeleoskuse nõuded kuuluvad arvestamisele ja rakendamisele isikute töölevõtmisel ning N. Zorina ja A. Džalalova on võetud Narva Kolledžisse tööle avaliku konkursi korras. Kolledži õppejõududena on neil seega nii õigus kui kohustus kuuluda kolledžis moodustatud eksamikomisjoni. Selle vaidlusküsimusega seoses on samuti vastustaja viidanud õigesti Keeleseaduse §-le 51 lg 9, mille kohaselt ei pea tasemeeksamit sooritama isikud, kes on omandanud eesti keeles hariduse ühel haridustasemel. Asja materjalidest nähtuvalt (halduskohtu toimik, lk 41-42) on õppejõud, kelle keeleoskust kaebuse esitaja vaidlustab, 8 omandanud kõrghariduse eesti keeles. Toimiku materjalid, s. h eksamikomisjoni liikmete N. Zorina ja A. Džalalova käsikirjalised märkused apellandi magistrieksami kohta, ei anna ka sisulist alust nõustuda apellandi väitega, et N. Zorina ja A. Džalalova ei saanud väidetavalt kesise eesti keele oskuse tõttu aru apellandi tööst ja tema poolt magistritöö kaitsmisel esitatud väidetest, mis avaldas otsest mõju apellandi magistrieksami hindele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjenduste ja järeldusega (kohtuotsuse lk-d 8-10) selle kohta, et ükski M.A. poolt esiletoodud väidetavatest rikkumistest ei anna alust asuda seisukohale, et need oleksid mõjutanud apellandi magistrieksami hinnet. Seetõttu on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata M.A. kaebuse nõuete osas, mis puudutasid magistrieksami tulemuse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist uue eksamikomisjoni moodustamiseks ning uue magistrieksami korraldamiseks. Kuna asja materjalidega ei ole tõendamist leidnud kõigi M.A. kaebuses ja ka apellatsioonkaebuses märgitud väidetavate rikkumiste esinemine või nende otsene mõju apellandi magistrieksami hindele, siis ei ole põhjendatud ka apellandi väide, et kõiki rikkumisi oleks tulnud vaadata kogumis ja sellisel juhul oleks rikkumistest pidanud järeldama, et magistrandile ei võimaldatud õiglast ja erapooletut magistritöö kaitsmist. Seoses magistrieksami hindamisprotseduuri õigsuse küsimusega on halduskohus samuti õigesti viidanud TÜ õppekorralduseeskirja p-le 113, mille kohaselt kehtestab lõpueksami sisulised nõuded ja lõpueksamit vastuvõtva komisjoni koosseisu nõuded ning lõpueksami sooritamise korra teaduskonna või õppeasutuse nõukogu. Narva Kolledžis on magistriõppe lõpueksami sisulised nõuded kehtestatud kolledži nõukogu 17.02.2006 otsusega, mis sisaldab informatsiooni ka selle kohta, et portfoolio sisu, vormistamist ja kaitsmist hindavad kõik komisjoni liikmed eraldi kümnepallisel skaalal, koondhinne eksami eest pannakse üleüldise keskmise alusel ning, et kümnepallisüsteemis antud koondhinne kantakse üle tähelisteks hinneteks. Komisjoni liikmete käsikirjalistest märkmetest lähtudes on halduskohus põhjendatult järeldanud, et komisjoni liikmed ei hinnanud kaebuse esitaja tööd kümnepallisüsteemis, vaid kasutasid kohe tähelisi hindeid. Iseenesest on tegemist portfoolio hindamise kriteeriumi vormilise rikkumisega, kuid ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kohtul alust arvata, et hindamine kümnepallisel skaalal andnuks antud juhul apellandi magistritöö hinde osas teistsuguse tulemuse kui koheselt täheliste hinnete kasutamine. Eksamiprotokollis fikseeritud täheline hinne C – hea, vastab haridusministri 11.02.1999 määrusega nr 10 kinnitatud kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtsele hindamissüsteemile, samuti tuli kümnepallisel skaalal toodud hinne nagunii teisendada kuuepalliseks e. täheliseks hindeks ja arvestades seda, et M.A. töö hinneteks pakuti C ja ühel juhul ka hinne C või D vahel, on põhjendatud halduskohtu seisukoht, mille kohaselt kohtul puudub alus arvata, et algselt kümnepallise skaala kasutamine hindamisel ja seejärel tulemuse teisendamine täheliseks hindeks andnuks M.A. magistritöö osas eeldatavalt kõrgema hinde kui kohene täheliste hinnete kasutamine. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, et halduskohus jättis ebaõigesti rahuldamata tema kaebuse Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni 02.08.2007 otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb 02.08.2007 otsust käsitleda vaidemenetluses tehtud otsustena.

§ 87

lg 2 p 3 sätestab, et vaidemenetluses tehtud otsuse peale saab esitada kaebuse juhul, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult ning sellest sättest tulenevalt saab kohus seega tühistada vaidemenetluses tehtud otsuse samadel asjaoludel. Halduskohus on samuti põhjendatult leidnud, et vaidluskomisjon on oma otsust piisavalt põhjendanud, käsitledes selles nii väidetavaid menetlusnõuete rikkumisi kui ka magistritöö sisulist poolt. Asjaolu, et vaidluskomisjon tegi otsuse 21 päeva asemel 23 päeva jooksul apellatsiooni esitamisest, ei ole ringkonnakohtu arvates selline viga, millega oleks rikutud M.A. subjektiivseid õigusi ja tehtud seda vaidemenetluse esemest sõltumatult. 9 Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtu seisukohaga, et vaidluskomisjoni otsuse tegemisel oli tulenevalt elektrooniliselt läbiviidud arutamisest ja otsustamisest olemas vajalik kvoorum 02.08.2007 otsuse vastuvõtmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on vastavalt Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja p-le 188 vaidluskomisjon kaheksaliikmeline kogu, koosnedes neljast õppejõudude ja neljast üliõpilaste esindajast. Vastavalt kodukorra p-le 10 on komisjoni otsused kehtivad, kui otsustamisel osaleb vähemalt kuus komisjoni liiget. Komisjoni otsus on kehtiv ka juhul, kui otsustamisel osaleb alla kuue liikme punktides 11 või 12 nimetatud põhjustel. Kodukorra p 11 sätestab, et, kui koosolekul osaleb vähem kui kuus liiget (v.a. punktis 12 nimetatud juhul), kutsutakse koosolek mitte varem kui järgmisel tööpäeval uuesti kokku. Sellisel juhul on komisjoni otsus kehtiv, kui otsustamisel osaleb vähemalt kolm komisjoni liiget. Vaidluskomisjoni kodukord näeb ette võimaluse vaidlusasja elektrooniliseks arutamiseks. 25.07.2007 on otsuse poolt hääletanud kolm komisjoni liiget. Komisjoni esimehe meeldetuletuse peale hääletasid otsuse poolt 03.08.2007 uuesti kolm komisjoni liiget. Kodukorra p-s 11 sätestatust lähtudes on komisjoni otsus seega kodukorra nõuete kohaselt vastu võetud ja kehtiv. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus oleks asja materjalide põhjal pidanud kindlaks tegema TÜ Narva Kolledži korralduse nr 161 NC tühisuse, kuna korralduse on allkirjastanud isik, kellel selleks volitus puudus. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on toimiku materjalide põhjal õigesti jätnud ka selle nõude rahuldamata. TÜ Narva Kolledži korraldus nr 161 NC, millega moodustati üldpedagoogika magistrieksamit vastuvõttev komisjon, on koostatud psühholoogia ja pedagoogika lektoraadi juhataja Anna Džalalova 31.05.2007 esildise alusel. J. Tondi seletuse kohaselt vormistas ta üldosakonna juhatajana 01.06.2007 korralduse nr 161 NC ja sellel päeval allkirjastas selle Narva Kolledži direktorina K. Raik. Korraldus kannab kuupäeva 04.06.2007, kuid vastustaja väitel tähendab see kuupäev mitte dokumendi allkirjastamise, vaid dokumendihalduse infosüsteemis registreerimise kuupäeva. Kuna 01.06.2007 oli reedene päev, siis on tõenäoline, et dokument on allkirjastatud 01.06.2007 ning sekretär registreeris dokumendi TÜ dokumendihalduse infosüsteemis esmaspäeval 04.06.

1. Seda vastustaja selgitust, et dokument allkirjastati tegelikult 01.06.2007 toetab ka korralduse sisu, millest nähtub, et lõpueksam, mille vastuvõtmiseks viidatud korraldusega vastav komisjon moodustati, toimus 04.06.2007 algusega kell 08.
2. Seega on vastustaja selgitus tõepärane, kuna eeldatavalt pidi komisjoni liikmetele enne 04.06.2007 kella 08.00 teada olema, et just nemad on korralduse alusel arvatud magistrieksamit vastuvõtva komisjoni koosseisu ja kohtul puudub alus arvata, et vaidlusalune korraldus saadi reaalselt teha veel näiteks ka 04.
3. 2007 enne kella 08.
4. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, et K. Raik`il puudus 01.06.2007 pädevus korraldusele nr 161 NC alla kirjutada. Toimiku materjalidest nähtuvalt on K. Raik`iga tööleping lõpetatud 03.06.2007, mistõttu ta võis 01.06.2007 TÜ Narva Kolledži direktorina korraldusele alla kirjutada. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et oma sisult on antud akt halduse siseakt, mis ei ole ei suunatud haldusvälistele isikutele ja ei loo seega kaebuse esitajale õigusi ega pane talle kohustusi. Halduse siseakt on haldusvälise isiku poolt vaidlustatav juhul, kui see rikub isiku subjektiivseid õigusi, mida käesoleval juhul aga tuvastatud ei ole. Isiku subjektiivsete õiguste rikkumisena korralduse nr 161 NC andmisel ei saa ringkonnakohtu arvates käsitleda neid apellandi väiteid, mille kohaselt on komisjon moodustatud sellises kooseisus kuhu kuuluvad A. Džalalova ja N. Zorina, kes väidetavalt ei valda piisavalt eesti keelt ning V. Semenov, kes väidetavalt ei oleks kuidagi jõudnud enne 04.06.2007 läbi lugeda kaitstavaid magistrieksami töid. Nagu varem juba märgitud, on halduskohus andnud hinnangu M.A. väidetele eksamikomisjoni liikmete pädevuse ja keeleoskuse kohta, leides, et vastavad väited ei ole leidnud tõendamist ning kaebaja poolt väidetu ei oleks ka kuidagi saanud mõjutada M.A. eksami tulemust. 10 Kuna ka muud apellandi väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, siis jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata. Tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt. Viivi Tomson Agu Timmi 11 Maili Lokk