KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-814 Haldusasi K

„Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja Ameti toetuse maksmise täpsem kord“ (Määrus nr 51) § 48 p 9 alusel 66 613.93 krooni ulatuses seoses asjaoluga, et majandusüksuses kasvatatavaid loomi ei ole ajavahemikus 17.05.-01.09. väljas karjatatud. Külmsoo Talu esitas eeltoodud käskkirja peale vaide, mis jäeti PRIA peadirektori 02.04.2008 vaideotsusega nr 13-25/47 rahuldamata. 28.04.2008 esitas Külmsoo Talu kaebuse halduskohtusse, taotledes PRIA peadirektori 25.01.2008 käskkirja nr 1-3.13-4/34 tühistamist osas, millega vähendati kaebaja toetust 66 613.93 krooni ulatuses. Kaebuse kohaselt on PRIA vääralt kohaldanud materiaalõigust. Kõnealuse toetuse puhul on tegemist pindalapõhise toetusega. Tartu Ringkonnakohus leidis analoogses vaidluses oma 14.01.2008 otsuses haldusasjas nr 3-07-1186, tuginedes Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 1257/1999/EÜ ja Euroopa Komisjoni määrusele nr 817/2004, et

§ 48p 9 koostoimes § 4 lg 1 p 10 ei hõlma kõiki majandusüksuses kasvatatavaid loomi.

2. PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et kui keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, peab neid

§ 4lg 1 p 10 kohaselt ajavahemikus 17.

maist kuni

1. septembrini karjatama väljas, kuid 03.08.2007 läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja ei karjatanud nimetatud ajavahemikus lüpsis olevaid lehmi väljas, vaid vabapidamislaudas, mistõttu kaebaja toetust vähendati 20%, s.o 66 613.93 krooni ulatuses õigesti. HALDUSKOHTU LAHEND
2. Tartu Halduskohus rahuldas 26.06.2008 otsusega kaebuse ning tühistas PRIA peadirektori 25.01.2008 käskkirja nr 1-3.13-4/34 punkti 732 ja 02.04.2008 vaideotsuse nr 13-25/47 ning mõistis välja PRIA-lt Külmsoo Talu menetluskulude katteks 2696.15 krooni. Otsuse kohaselt esitas Külasoo Talu analoogse kaebuse seoses
3. a toetusega. Tartu Halduskohus jättis haldusasjas nr 3-07-1186 Külmsoo Talu kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14.01.2008 otsusega Külmsoo Talu kaebuse ja tühistas PRIA peadirektori vaidlustatud käskkirja. 12.05.2008 leidis Riigikohus, et PRIA kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu ja jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, seega on analoogses asjas olemas jõustunud kohtulahend. Määrus nr 51 on kehtestatud Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ning kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määrusega 1257/1999/EÜ ja selle alusel heaks kiidetud Eesti maaelu arengukavaga 2004-
4. Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ artikli 2 järgi on selle üheks eesmärgiks keskkonnasõbraliku ja säästva põllumajanduse säilitamine ja edendamine keskkonnanõudeid silmas pidades. Artikli 5 kohaselt antakse investeeringutoetust põllumajandusettevõtetele, mis täidavad keskkonna-, hügieenitingimuste ja loomade heaolu standarditega seotud miinimumnõudeid. Artikli 22 alusel keskkonna kaitsmiseks ja paikkonna säilitamiseks kavandatud põllumajanduslike tootmismeetodite toetus soodustab ühenduse põllumajandus- ja keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamist. Selline toetus edendab keskkonnasõbraliku põllumajanduse laiendamist ning ekstensiivset karjamajandust. Toetust antakse igal aastal ning see arvutatakse järgmiste näitajate alusel: saamata jäänud tulu, kohustusest tulenevad lisakulud ja ajendi pakkumise vajadus. Seega tuleneb eeltoodud määruse sisust, et tegemist on pindalapõhise toetusega.

§ 4

lg 1 p 10 alusel keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja järgib nõuet, et kui majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe 2 kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, tuleb neid ajavahemikus

1. maist kuni
2. septembrini karjatada väljas. Vastustaja on vääralt leidnud, et sellest sättest tulenevalt on toetuse saaja kohustatud kõiki tema majandusüksuses kasvavaid loomi karjatama nimetatud ajavahemikus väljas ja kuna osa kaebaja lehmadest asus vabapidamislaudas, siis on ta rikkunud nimetatud sätte nõudeid. Euroopa Komisjoni määrus nr 817/2004 kehtestas üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse 1257/1999/EÜ kohaldamiseks. Selle
3. jagu käsitleb põllumajanduse keskkonnapoliitikat ja loomade heaolu. Artikkel 13 näeb muuhulgas ette, et kari jaotatakse põllumajandusettevõttes nii, et säilib kogu karjatatav ala, vältides sellega ülekarjatamist ja alakasutust. Seega on antud toetuse saajale võimalus organiseerida oma karjakasvatust selliselt, et oleks säilitatud karjatatav ala ja selle säilimine heas keskkonnaseisundis. Kaebaja on ka selliselt toiminud. Karjatades osa loomi väljas ja hoides osa loomi vabapidamislaudas, on välistatud ülekarjatamine. Samuti ei ole kohapeal läbiviidud kontrolli käigus tuvastatud, et osa karjamaad oleks karjatamata. Seega on kaebaja toiminud

§ 4lg 10 nõudeid järgides.

Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et tegemist on pindalapõhise toetusega ja selle toetuse saamine või mittesaamine ei sõltu sellest, mitut looma on karjatatud toetust taotletavatel pindadel Määruses nr 51 määratud ajavahemikus.

§ 48

p 9 sätestab, et kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud loomi, aga neid ei ole ajavahemikus

1. maist kuni
2. septembrini karjatatud väljas, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra. Sellest sättest ei nähtu, et see hõlmaks kõiki majandusüksuses olevaid loomi. Kohus leidis, et selle sätte eesmärgiks on vähendada toetust sellistel taotlejatel, kes üldse ei karjata oma loomi väljas või ei tee seda kogu sätestatud ajavahemiku vältel, kuid antud juhul ei tule

§ 48p 9 kohaldamine arvesse.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta Külmsoo Talu kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt saab

§ 4

lg 1 p 10 sättest üheselt välja lugeda, et kui majandusüksuses peetakse loetletud loomi, tuleb kõiki loetletud loomi ehk kogu karja ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini karjatada väljas.

§ 4

lg 1 p 10 toodud nõude rikkumisel vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta keskkonnasõbraliku tootmise toetust 20% võrra (

§ 48p 9).

PRIA on jätkuvalt seisukohal, et

kehtestamisel on võetud aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 43 lg 2 ja § 44 lg 2, samuti Eesti maaelu arengukava 2004-2006. Eesti maaelu arengukavas 2004-2006, mis on olnud maaelu arengukava toetuste alaste õigusaktide koostamise põhialuseks, on samuti toodud välja, et keskkonnasõbraliku tootmise toetuse saaja peab täitma muuhulgas järgmist nõuet: põllumajandusloomi (lambad, kitsed, hobused, lehmad, härjad, vähemalt kahe kuu vanused lehmvasikad ja mullikad) peab suveperioodil karjatama väljas. Isegi kui lähtuda järeldusest, et tegemist on pindalapõhise toetusega, on Eesti maaelu arengukavas 2004-2006 karjatamise nõue antud toetuse saamiseks sätestatud. Halduskohtu otsusest jääb arusaamatuks, millisel hulgal loomi taotleja peab siis väljas karjatama. Kohus viitab Euroopa Komisjoni õigusaktidele, mis ütlevad, et tuleb vältida ülekarjatamist ja alakasutust. Antud viited on asjakohatud.

§ 4lg 1 p 101 ütleb, et taotleja peab vähemalt üks kord enne 31.

juulit poollooduslikud kooslused niitma või seal 3 loomi karjatama. Kui taotleja hoiab kõiki oma loomi vabapidamislaudas ja hoopis niidab poollooduslikud kooslused, kas ka siis on Eesti maaelu arengukavas 2004-2006 välja toodud ja Määruses nr 51 sätestatud karjatamise nõue täidetud? Keskkonnasõbraliku tootmise toetust makstakse täiendavate nõuete eest, mida tootja keskkonnaseisundi või loomade heaolu parandamiseks täidab. Toetusega hüvitatakse täiendavate nõuete järgimisest tekkinud kulud ja saamata jäänud tulu. Põllumajandusminister on

§-s 4 lg 1 p 10 ette näinud, et loomade heaolu ja keskkonnasõbralik tootmine on tagatud just loomade väljas karjatamisega, mistõttu on see nõue ka keskkonnasõbraliku tootmise toetuse nõudena kehtestatud. Toetuse maksmine toimub pindalapõhiselt, kuid toetuse saamiseks esitatud nõuded ei ole ainult pindalapõhised. Lisaks loomade karjatamise nõudele on

§-s 4 lg 1 p 6 nõue, et taotleja peab korraldama mullaproovide saatmise akrediteeritud laborisse, ja §-s 4 lg 1 p 8 nõue, et taotleja peab osalema keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel. Nimetatud nõudeid ei saa kuidagi seostada ainult pindalaga, kuid ka nende nõuete mittetäitmisel rakendatakse

§ 48alusel taotleja suhtes sanktsioone ehk toetuse vähendamist.

Seega ei saa nõustuda väitega, et pindalapõhise toetuse puhul ei tohiks rakendada muude nõuete rikkumisest, sh karjatamise nõude rikkumisest tulenevaid sanktsioone. 5. Külmsoo Talu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei näe Külmsoo Talu põhjust, miks peaks ringkonnakohus tegema asjas teistsuguse otsuse, kui analoogses asjas 14.01.2008 haldusasjas nr 3-07-1186 (nimetatud otsus on jõustunud, sest Riigikohus ei pidanud vajalikuks PRIA kassatsiooni menetleda). Ringkonnakohtu 14.01.2008 otsuses toodud õiguslikud seisukohad on õiged ja põhjendatud. Ringkonnakohus on vaidlusalust põllumajanduslikku keskkonnatoetust käsitlenud kui pindalapõhist toetust (teinud põhjendatult viited Euroopa Liidu Nõukogu määrusele 1257/1999EÜ ja Euroopa Komisjoni määrusele nr 817/2004) ning eeltoodust tulenevalt leidnud, et

§ 48p 9 koostoimes § 4 lg 1 p 10 ei hõlma kõiki majandusüksuses kasvatatavaid loomi.

Käesolevas asjas on halduskohus viidanud samadele sätetele ning teinud samad järeldused. Seega on halduskohus õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Asjas ei ole vaidlust selles, et karjamaad olid korralikud ning kõigil deklareeritud maadel toimus karjatamine. Halduskohus on nimetatud asjaolust teinud õige järelduse, et Külmsoo Talu on toiminud

§ 4lg 10 nõudeid järgides.

PRIA tõlgendus annaks ebaloogilise tulemuse, sest karjatamine peaks toimuma sõltumata loomade arvust ja karjamaade pindalast. Vaidlusaluse toetuse taotlemine ja maksmine toimub pindalapõhiselt (toetuse saamiseks ei ole vaja esitada andmeid loomade arvu, karjatatava pinna ja loomade suhte kohta). Toetuseks esitatud karjamaadel peab toimuma optimaalne karjatamine, välistatud peab olema nii üle- kui ka alakarjatamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. juuni 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi tõlgendusega Korra §-le 4 lg 1 p
3. 4 Kord on kehtestatud „Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ alusel ning kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 1257/1999/EÜ ja selle alusel heaks kiidetud Eesti maaelu arengukavaga 2004-
4. Euroopa Liidu määruse nr 1257/1999/EÜ artikkel 2 alusel on selle üheks eesmärgiks keskkonnasõbraliku ja säästva põllumajanduse säilitamine ja edendamine keskkonnanõudeid silmas pidades. Artikkel 5 kohaselt antakse investeeringutoetust põllumajandusettevõtetele, kes täidavad keskkonna-, hügieenitingimuste ja loomade heaolu standarditega seotud miinimumnõudeid. Artikkel 22 sätestab, et keskkonna kaitsmiseks ja paikkonna säilitamiseks kavandatud põllumajanduslike tootmismeetodite toetus soodustab ühenduse põllumajandusja keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamist. Selline toetus edendab keskkonnasõbraliku põllumajanduse laiendamist ja ekstensiivset karjamajandust. Toetust antakse igal aastal ning see arvutatakse järgmiste näitajate alusel: saamata jäänud tulu, kohustusest tulenevad lisakulud ja ajendi pakkumise vajadus. Seega tuleneb määruse sisust, et tegemist on pindalapõhise toetusega. Euroopa Komisjoni määrus nr 817/2004 kehtestas üksikasjalikud eeskirjad määruse nr 1257/1999/EÜ kohaldamiseks. Selle seitsmes jagu käsitleb põllumajanduse keskkonnapoliitikat ja loomade heaolu. Sama määruse artikkel 13 kohaselt tuleb kari põllumajandusettevõttes jagada nii, et säilib kogu karjatatav ala, vältides sellega ülekarjatamist ja alakasutust. Asja materjalidest ei nähtu, et kontrolli tulemusel oleks tuvastatud osa karjamaa mittekarjatamine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et toetuse saamine või mittesaamine ei sõltu sellest, mitut looma on karjatatud. Korra § 48 lg 9 alusel kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lõikes 1 punktis 10 loetletud loomi, aga neid pole ettenähtud ajavahemikul karjatatud väljas, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal toetust 20% võrra. Ringkonnakohtu arvates on selle sätte eesmärgiks vähendada toetust taotlejatel kes ei karjata oma loomi väljas või ei tee seda kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et tootja peab väljas karjatama kõiki majandusüksuses olevaid loomi. Sisuliselt peaks siiski järgima nõuet, et ei toimuks üle- kui ka alakarjatamist. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 5 Agu Timmi