TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-693 Otsuse kuupäev 01. august 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tallinna Vangla toimingu

§ 45

lg 2 ja § 67 p 4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud koristama oma kambrit, kuid kambris puudusid selleks vastavad koristusvahendid. Samuti oli juba kaebaja kambrisse paigutamisel kamber jäänud eelnevatest kinnipeetavatest mustaks ja koristamata ning kaebaja ei olnud kohustatud eelnevate kinnipeetavate järel koristama. Kamber peab vastama Vabariigi Valitsuse 26.01.1999.a. määrusega nr 38 kehtestatud normidele, lähtudes muuhulgas ka tervisekaitse printsiibist. Vangla peab enne kinnipeetava kambrisse paigutamist tegema kindlaks, kas kamber vastab normidele ja oleks puhas. Kaebaja esitas 21.02.2008.a. Tallinna Vanglale kirjalikud taotlused, et vangla kõrvaldaks puudused ja kontaktisik teostaks kambri tehnilise ja sanitaarse seisundi üle vastava kontrolli ning väljastaks kaebajale vastava akti, kuid vastavat akti kambri sanitaarse seisundi kohta ei väljastatud. 2 Eeltoodu alusel leiab kaebaja, et käesoleval juhul esinevad riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 ja VangS § 11 lg 8 sätestatud alused mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks vanglalt, kuna kirjeldatud kambris hoidmine alandas kaebaja inimväärikust.

1. Samuti vaidlustab kaebaja 25.02.2008.a. teostatud läbiotsimist, kus otsiti läbi kaebaja isiklikud asjad ilma tema juuresolekuta. Kaebaja märgib, et ükski Eestis kehtiv seadus ei anna vanglaametnikule õigust eemaldada kinnipeetavat tema asjadest, kui neid läbi otsitakse ning Euroopa Vanglareeglistiku punkti 54.8 alusel võib vangi asju läbi otsida üksnes vangi juuresolekul. Samuti ei koostatud korrektset läbiotsimise akti, mis vastaks Vangla sisekorraeeskirjade §-s 71 lg 1 p 1 ja p 3 toodud nõuetele.
2. Tulenevalt eeltoodust palub kaebaja tunnistada järgnevad Tallinna Vangla toimingud (tegevus ja tegevusetus) õigusvastaseks: 1) Paigutamine kambrisse nr 226, mis oli antisanitaarne ning tehniliselt mitte vastav, 2) Kambri koristamiseks vajalike esemete mitte väljastamine, 3) Kinnipidamine üksikuna ajavahemikul 20.02.2008.a - 05.03.2008.a kambris nr 226 ja vanglasse vastuvõtmisel dušši mitte võimaldamine. 4) Kambri sanitaarset ja tehnilist seisukorda kajastava tõendi mitte väljastamine. 5) 25.02.2008.a läbiviidud läbiotsimine ilma kaebaja juuresolekuta. 6). Läbiotsimisakti mitte korrektne koostamine.
3. Ühtlasi leiab kaebaja, et punktides 1, 2 ja 3 välja toodud toimingutega on Tallinna Vangla tekitanud temale mittevaralise kahju, mistõttu nõuab kaebaja 5000 (viis tuhat) krooni suurust rahalist hüvitist. Kaebaja märgib, et kuna otseselt moraalset kahju mõõta ei ole võimalik, siis lähtus ta summa määramisel erinevatest kriteeriumitest: kohtupraktikast, enda staatusest, vangla süüst ja enese austamisest. Kaebaja leiab, et 5000 krooni ei ole kõrgendatud ja on proportsionaalne rikkumise raskusega. Kaebuse punktides 4, 5 ja 6 nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks omab kaebaja preventiivset eesmärki. Vastustaja vastuväited
4. Tallinna Vangla peab esitatud kaebust põhjendamatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Vangla selgitab, et Aleksandr Dorožko taotlus WC-sse valgusti paigaldamise kohta sai lahendatud 21.02.2008, antud asjaolu kinnitab ka kaebaja oma 27.02.2008.a esitatud vaides. Parandustööde käigus kõrvaldati ka WC torus olev ummistus ning parandati kraanikausi toru. Kinnipeetava kaebus, et kambri põrand oli must ja tolmune on asjakohatu, kuna tulenevalt Vangistusseaduse §-st 45 lg 2 on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Väide, et puuduvad vastavad vahendid kambri puhastamiseks ei vasta samuti tõele, kuna kinnipeetaval on kambris hari ja kühvel ning vajalikud pesemisvahendid saab kinni peetav isik inspektor-kontaktisikult küsides, vahetult enne koristamist. Seega olid puudused kõrvaldatud ja kaebuse esitaja väide, et kambris viibimine riivas tema inimväärikust on põhjendamatu ning alusetu. 3
5. Tallinna Vangla ei nõustu kaebaja väitega, et talle ei ole väljastatud kambri koristamiseks vajalikke vahendeid. Kinnipeetaval on kambris hari ja kühvel ning vajalikud pesemisvahendid saab kinnipeetav isik inspektor-kontaktisikult küsides, vahetult enne koristamist. Kaebaja poolt 21.02.2008.a esitatud märgukirjas on kinnipeetav taotlenud esemete väljastamist koristamiseks, mis kambrist puuduvad. Kui taotletakse aga esemete väljastamist kambrisse, peab vastav taotlus olema tehtud kirjalikult ja sätestatud korrale. Kinnipeetav on kohustatud esitama taotluse ning välja tooma missuguseid esemeid soovib, et talle kambrisse väljastataks ning missugustel põhjustel. Antud juhul A.Dorožko sellist taotlust esitanud ei ole. Nagu kaebaja ise oma märgukirjas kirjutab, soovis ta, et talle väljastataks koristamiseks vajalikud esemed, mis kambrist puuduvad. Siinkohal on mõistlik eeldada, et kinnipeetav esitab vastava kirjaliku taotluse, mida ta taotleb, kuna kambrites igapäevaseks kasutamiseks on olemas kinni peetavatele isikutele lubatud esemed. A.Dorožko väide, et 25.02.2008 läbiotsimise käigus ära võetud vana lina tükk oli vajalik kambri korrashoiuks, on põhjendamatu. Läbiotsimiste käigus kuulub äravõtmisele kõik kambris leitud keelatud esemed. 25.02.2008 teostatud läbiotsimise käigus võeti kambrist nr 226 ära vana katkine Tallinna Vangla voodilina, mis oli kambrisse jäänud eelnevatest kambris olnud kinni peetavatest isikutest. Kinnipeetav on asunud vastuolulistele seisukohtadele leides, et kamber oli must ja rämpsu täis, kuid samas leiab, et teatud asju oli tal neist vaja ning heidab ette nende ära viimist kambrist.
6. A.Dorožko viibis ajavahemikul 20.02.2008 kuni 05.03.2008 üksinda kambris nr
7. Kinnipeetav paigutati vastavsse kambrisse arvestades Tallinna Vangla paigutamise võimalusi ning asjaolu, et A.Dorožko on korduvalt esitanud pöördumisi Tallinna Vangla administratsiooni poole seoses suitsetajatega ühes kambris viibimisega/paigutamisega. Arvestades vangla tehnilisi paigutamisvõimalusi ning olmetingimusi ning võttes arvesse kinnipeetava eripära (mittesuitsetaja), tagas vastustaja kõige sobilikuma ning nõuetele vastava paigutamise.
8. VangS § 50 lg 2 kohaselt vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. Kaebuse esitaja saabus Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse kohtuistungi ajaks 23.01.2008.a kella 13.00 paiku. Tallinna Vangla on seisukohal, et antud olukorras, millal kinnipeetav saabus Tallinna Vanglasse kohtuistungi ajaks on igati mõistlik eeldada, et saabudes vanglasse 13.00 paiku ning tagamaks kinnipeetava jõudmine kohtuistungile kella 13.30 ajaks, ei ole kinnipeetaval võimalust kasutada dušši eelpool mainitud ajaperioodi jooksul. Kinnipeetava konvoeerimise eesmärgiks Tallinna Vanglasse oli kohtuistungil osalemine, mitte aga esmajärjekorras pesemisvõimaluste kasutamine. Dušši alla oleks A.Dorožko saanud minna samal päeval umbes kella 18.00 paiku, st peale seda, kui kõik samal päeval vanglasse saabujad on vastu võetud, läbi otsitud jne.
9. Kinni peetavatele isikutele ei väljastata mingisuguseid akte kambrite seisukorra kohta, kuna Tallinna Vanglale ei tulene ühestki rakendusaktidest sellist kohustust. Kinnipeetaval isikul on võimalus võimalikest tekkinud probleemidest Tallinna Vanglale teada anda oma pöördumiste näol. Antud situatsioonis kaebaja seda ka tegi. Tallinna Vangla reageeris esitatud pöördumisele ning asetleidnud probleemid lahendati. Seega ei 4 väljastata kinni peetavatele isikutele mingisuguseid tõendeid/akte kambri seisundi või heakorra kohta, välja arvatud kontrollaktid, mille on välja andnud teised institutsioonid.
10. Kambris nr 226, milles viibis A.Dorožko üksinda, viidi 25.02.2008 läbi läbiotsimine võimalike keelatud esemete avastamiseks ning ühtlasi kontrollimaks kambri olukorda, peale eelnevatel päevadel läbi viidud parandustööde tegemist (WC valgusti paigaldamine, kraanikausi toru vahetus ning WC ummistuse kõrvaldamine). Läbi viidud läbiotsimise kohta on koostatud akt, milles on välja toodud esemed, mis kambrist nr. 226 läbiotsimise käigus avastati ning ära võeti. Läbiotsimise puhul ei ole nõutav kinni peetava isiku juuresviibimine. Tallinna Vangla nõustub Tallinna Halduskohtu 09.08.2007.a. määrusega haldusasjas nr. 3-07-1533 selles osas, et vanglale võimalike tulevaste läbiotsimiste läbiviimiseks tingimuste kehtestamine on välistatud tulenevalt asjaolust, et läbiotsimine on lahutamatult seotud vangla julgeolekuga ja seeläbi avaliku huvi tagamisega ning iga individuaalse läbiotsimise ajal peab arvestama konkreetsete asjaoludega, mida ei ole võimalik ette prognoosida. Kuna läbiotsimise regulatsioon on kooskõlas õigusnormidega, sh EV Põhiseadusega, siis ei ole vajalik muuta kehtivat regulatsiooni.
11. Vangla sisekorraeeskirja § 71 lg-st 1 tulenevalt koostatakse leitud eseme kohta akt, samas on sätestatud ka nõuded selle kohta, milliseid andmeid akt sisaldama peab. Läbiotsimisaktis on kirjas leitud esemete kirjeldus, kuupäev millal läbiotsimine toimus, kes läbiotsimise läbi viisid, millised esemed läbiotsimise käigus leiti, ettepanek esemete suhtes ning ka märkus, et leitud pikendusjuhe kuulus A.Dorožkole kambris nr
13. Kaebaja on leidnud, et Tallinna Vangla tegevuse ja tegevusetuse tõttu on ta kandnud mittevaralist kahju summas 5000 krooni. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tallinna Vangla leiab vastuses esitatud põhjendustest lähtuvalt, et kõikides kaebuse esitaja poolt toodud episoodides, milles väidetavalt rikuti tema õigusi, on Tallinna Vangla tegevus olnud õiguspärane, mistõttu kahjunõue suuruses 5000 krooni tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 palub Tallinna Vangla jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. Kohtu põhjendused ja otsus
14. Tulenevalt kaebaja taotlustest analüüsib kohus esmalt mittevaralise kahju hüvitamise taotlust (I) ja seejärel nende toimingute õigusvastasust, mis on vaidlustatud preventiivsetel eesmärkidel (II). 5 I
15. A.Dorožko taotleb Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju summas 5000 krooni väljamõistmist tulenevalt kaebaja inimväärikuse alandamisest. Toimingud, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb ning millistega kaebaja väitel tekitati talle mittevaralist kahju, on: kaebaja paigutamine kambrisse nr 226, mis oli antisanitaarne ning tehniliselt mitte korras, kambri koristamiseks vajalike esemete mitte väljastamine, kinnipidamine üksikuna ajavahemikul 20.02.2008 kuni 05.03.2008 kambris nr 226 ning dušši mitte võimaldamine vanglasse vastuvõtmisel.
16. A.Dorožko viibis Tallinna Vanglas kambris nr 226 perioodil 20.02.2008 kuni 05.03.2008.a. Kaebaja väitel oli kamber tema sellesse paigutamisel antisanitaarses seisundis – must ja räpane, samuti oli wc valamutoru umbes, wc-s puudus valgusti, kraanikausi toru lasi läbi. VangS § 45 lg 2 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Antud juhul ei ole aga kinnipeetavale etteheidetud, et ta ei hoia kambrit korras, vaid kinnipeetav ise kaebab, et teda paigutati kambrisse, mis oli juba tema sellesse kambrisse paigutamisel must ja koristamata. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kinnipeetava kambrisse paigutamisel peab ja pidi vangla kontrollima, kas kamber vastab nõuetele, seda nii kambri normaalse puhtuse kui tehnilise korrasoleku osas. Vastustaja ei ole millegagi tõendanud, et kaebaja paigutamisel oli kontrollitud kambri korrasolekut ega pole ka vastu vaielnud, et kamber nr 226 võis kaebaja paigutamisel olla olukorras, millisena kaebaja seda kirjeldab. Kambri nõuetele vastavuse kontroll lasub vanglal, mitte kinnipeetaval. Kaebusest ja ka vastusest nähtub, et peale kaebaja märgukirju paigutati kambri WC-sse valgusti ja parandati kraanikausi toru. Seega asus vastustaja tegutsema peale kaebuse esitaja pöördumisi ja nõudmisi. Kaebaja on märkinud õigustatult, et vastustaja oli kohustatud viima kambri, kuhu ta paigutati alates 20.02.2008, vastavusse normidele, tagades normaalsed tingimused koheselt kambrisse paigutamisel. Alates 01.06.2008 kehtiv VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovituses Rec

§ 50

lg 2 ei näe ette, et kinnipeetavale tuleb vanglasse vastuvõtmisel samal päeval koheselt võimaldada dušši. Samas leiab kohus,

§ 50

lg 2 näeb pesemisvõimaluse kindlustamist vanglasse vastuvõtmisel ehk esmakordsel vanglasse saabumisel. Vanglasse vastuvõtmist reguleerib VangS

1. jagu, millest nähtub, et vanglasse vastuvõtmiseks loetakse kinnipeetava saabumist vanglasse jõustunud kohtuotsuse määruse alusel, ehk esmakordset vanglasse saabumist, mitte kinnipeetava ümberpaigutamist või etapeerimist teise vanglasse teatud ajaks, näiteks kohtuistungiks.
2. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlus – tunnistada õigusvastaseks tema hoidmine üksinda kambris nr 226 perioodil 20.02.
3. kuni 05.03.2008, ei kuulu kohtus läbivaatamisele. Nimelt näeb VangS § 1 lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Antud juhul on A.Dorožko esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude 04.03.2008 (tlk.26-29), kuid selles ei ole sõnagi märgitud kambris üksinda hoidmise kohta ning et kahju nõue oleks sellega olnud seotud. Seega on antud asjaolu vaidemenetluses jäetud vaidlustamata, kaebaja on kasutanud võimalust ja laiendanud kahju tekitamise põhjendusi asjaoludele, mida vaidemenetluses kahju hüvitamise taotluses ei ole välja toodud. Kohus saab kahju hüvitamise taotluse puhul hinnata samu asjaolusid, mis on välja toodud vaidemenetluses.
4. A.Dorožko taotleb Tallinna vanglalt eelpool esitatud õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju summas 5000 krooni ulatuses hüvitamist. Vastavalt HKMS §-le 26 lg 1 p 4 on kaebuse lahendamisel halduskohtul õigus mõista välja hüvitus õigusvastase toiminguga tekitatud kahju eest. RVS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse 7 alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebaja leiab, et tema paigutamisega antisanitaarsetesse tingimustesse alandati tema inimväärikust. Kohus on seisukohal, et antud taotlus ei kuulu rahuldamisele. PS §-st 25 tulenev õigus kahju hüvitamiseks ei tähenda mittevaralise kahju tingimusteta ja ainult rahalist hüvitamist. Väärikuse alandamise puhul saab mittevaralise kahju hüvitamine olla põhjendatud üksnes siis, kui kohtumenetluses leiab kinnitust mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis seisnes tema teadlikus panemises alandavatesse oludesse või muudes tegudes, mille eesmärk on inimese au ja väärikustunde riivamine, tema piinamine, alandamine, kahjustamine või teotamine. Seega on oluline tuvastada see, et kahju põhjustanud tegevus oli teadlik, pahatahtlik, eesmärgipärane ja just sellele isikule suunatud. Käesolevas asjas aga ei ole kohtus leidnus tuvastamist, et Tallinna Vangla ametnike tegevus – kambrisse nr 226 paigutamine, oli teadlikult suunatud kaebaja väärikuse alandamisele. Kaebaja märkustele valgustuse ja torustike mittekorrasolekule reageeriti koheselt, kaebajal endal oli võimalik ka olemasolevate vahenditega hoida kambrit sellises seisundis, mis oleks taganud puhtuse ja kaebaja nõudmistele vastavad inimväärikad tingimused. Arvestades eeltoodut jätab kohus A.Dorožko taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. II
5. A.Dorožko taotleb preventiivsetel eesmärkidel tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla poolt kambri antisanitaarse ja tehnilise seisundi kohta tõendi mitteväljastamist. Samas ei ole kaebuse esitaja ise osundanud, millisest õigusaktist tuleneb vangla kohustus väljastada kinnipeetavale akt kambri sanitaarse olukorra kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust koostada kambrite sanitaarse seisukorra kohta akte, seda enam kohustust nende väljastamiseks kinnipeetavatele. Seega ei ole kinnipeetaval ka seaduslikku õigust nõuda selliste aktide koostamist. Kinnipeetavatel on võimalus pöörduda võimalike probleemidega vangla töötajate poole. Seega ei ole vastustaja toiminud õigusvastaselt, jättes kaebajale vastava akti väljastamata.
6. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks 25.02.2008 läbiviidud kambri läbiotsimine, kuna see teostati tema juuresolekuta. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Vangla sisekorra eeskirjad ei täpsusta läbiotsimise korda, seega ka seda, kas kambri läbiotsimise juures peab kinnipeetav viibima või mitte. Seega saab väita, et kinnipeetava kambri läbiotsimine vanglas on põhimõtteliselt lubatav ka ilma kinnipeetava juuresolekuta. Vanglale võimalike tulevaste läbiotsimiste läbiviimiseks tingimuste kehtestamine preventiivsel eesmärgil on välistatud tulenevalt asjaolust, et läbiotsimine on 8 lahutamatult seotud vangla julgeolekuga ja seeläbi avaliku huvi tagamisega ning iga individuaalse läbiotsimise ajal peab arvestama konkreetsete asjaoludega, mida ei ole võimalik ette prognoosida.
7. A.Dorožko on palunud preventiivsel eesmärgil tunnistada õigusvastaseks ka Tallinna Vangla poolt läbiotsimise akti ebakorrektset koostamist. Samas on kaebuse esitaja jätnud kaebuses välja toomata, milles ebakorrektsus seisnes, või kuidas selline asjaolu kaebaja õigusi rikkus või rikub. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei olnud läbiotsimise aktis välja toodud, kellele äravõetud esemed kuuluvad. Kohus osundab antud punktis uuesti VangS § 1 lõikele 5, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule ainult siis, kui eelnevalt on läbitud vaidemenetlus, ehk siis kui kinnipeetav on eelnevalt vastava toimingu või haldusakti õiguspärasuse vaidlustanud Justiitsministeeriumis. Antud juhul ei ole esitatud ühtegi tõendit, et A.Dorožko oleks vaidemenetluses vaidlustanud Tallinna Vangla 25.02.2008 läbiotsimise akti ebakorrektset ehk mittenõuetekohast täitmist. Kohtuistungil nõustus kaebuse esitaja, et ta ei ole kõiki toiminguid, mida on halduskohtusse esitatud kaebuses vaidlustanud, vaidlustanud eelnevalt vaide korras. Kohus on seisukohal,

§ 1

lg-tes 5 ja 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus kaotab mõtte, kui pärast vaidemenetluse läbimist kinnipeetav laiendab oma kaebust ja vaidlustab ka neid toiminguid, mida Justiitsministeeriumile esitatud vaides ei ole märgitud. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebuse esitaja on taotlenud vastustajalt kaebaja poolt tasutud riigilõivu väljamõistmist. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus kaebust ei rahuldanud, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Eda Muts Kohtunik 9