KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2214 Haldusasi XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 21. septembri 2007 käskkirja nr 1-3.11/825 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11. juuni 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus XXX apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 10. september 2008 Menetlusosalised Apellant XXX, esindaja advokaat Andres Tamm ja Andrus Sepp Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja advokaat Leonid Tolstov RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 11. juuni 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s.o 30. septembrist 2008. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. XXX esitas 23.05.2005 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 285,78 ha maale. PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkirja nr 1-3.11/139 alapunktiga 226 jäeti taotlus 2005. a eest põllu nr 7 osas rahuldamata, kuna kohapealse kontrolli käigus tehti kindlaks pinna erinevus 50% võrreldes taotluses esitatuga. Pinna erinevus tulenes asjaolust, et kohapealse kontrolli käigus tuvastati pinnad, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras. XXX esitas kaebuse halduskohtule. Tartu Halduskohus jättis 22.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-566 kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.11.2006 otsusega XXX apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus tühistas 19.09.2007 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-27-07 ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused ning tegi uue otsuse, millega tühistati PRIA peadirektori 01.12.2005 käskkirja nr 1-3.11/139 alapunkt 226. PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirjaga nr 1-3.11/825 jäeti rahuldamata ühtse pindalatoetuse taotlus 2005. a eest. XXX palus halduskohtule esitatud kaebuses PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 13.11/825 tühistada. Kaebuse kohaselt vastasid pindalatoetuse taotluses märgitud maatükid toetuskõlbulikele, nn heas põllumajanduslikus korras olevatele maadele esitatud nõuetele. PRIA poolt 13.10.2006 ja 13.08.2007 tehtud ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda tõeselt, ekspertiisid on tehtud pisteliselt, ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti, arvamuste andmisel ei ole arvestatud maa-alade kuulumisega poollooduslike kooslustega hoiuala koosseisu; kuigi ekspertarvamused kinnitavad põldude koosseisus ka põllumajanduslikult hooldatavat ala, ei ole PRIA seda ala välja mõõtnud, vaid on kogu ala lugenud toetuskõlbmatuks. 2. PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on selgitanud välja kõik olulised asjaolud, mida tuleb toetustaotluste lahendamisel hinnata ning analüüsinud kõiki Riigikohtu lahendis käsitletud kriteeriume, kuid vaidlusalused põllud viidatud kriteeriumitele ei vastanud. Käskkirja väljaandmisel tugineti 13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertarvamustele. Kaebaja viited ekspertide võimalikele eksimustele on paljasõnalised ja tõendamata. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 11.06.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebus põhjendamata, vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Asjas on vaidlus põldude nr 6-1, 5 ja 7 üle, vaidlust põllu nr 39 osas ei ole, kuna kaebaja on ise 25.06.2007 kontrollaruandes nr 74-53 kinnitanud, et mittetoetuskõlbulikul alal karjatamist pole toimunud. Kuivõrd põldude nr 39 ja 6-1 toetusnõuetele mittevastav pindala (vastavalt 3 ja 4
- ha)on võrreldes põldudega nr 5 ja 7 väga väike, vaatles PRIA neid maatükke summaarselt ning põllud nr 39 ja 6-1 ei mõjuta oma väiksuse tõttu vaidlustatud käskkirja toetuse mittemääramise osas. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-27-07 asunud seisukohale, et kontrollimisel, kas XXX vastab toetuse saajatele kehtestatud nõuetele, tuleb lähtuda EL õigusaktidest, eelkõige on asjassepuutuv Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, mis on Eestis vahetult kohaldatav 2 ning mille art 8 p 1 kohaselt loetakse puudega kaetud maatükk toetuskõlbulikuks juhul, kui seal on võimalik samamoodi toota nagu sama piirkonna puudeta maatükil. Lisaks tuleb arvesse võtta Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 vastavaid tõlgendusi, mille kohaselt tuleb põllumajanduslik maatükk, kus ühel hektaril on rohkem kui 50 puud, üldreeglina lugeda mittetoetuskõlbulikuks. Veel on Riigikohus viidanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik ala tervikuna siis, kui seda kasutatakse tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi igapäevase standardi kohaselt. Vastasel juhul tuleb toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel arvesse võtta tegelikult kasutatav ala. Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et siseriiklikust õigusest lähtuvalt tuleb tugineda põllumajandusministri 06.04.2004 määrusele nr 39, mille § 2 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda heas põllumajanduslikus korras oleva põllumaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta; sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud; hiljemalt 31. juuliks peab niide olema ära veetud või hekseldatud. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid visuaalselt tuvastada. Riigikohus rõhutab, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele põllumajandusministri 30.03.2006 määrusega nr 41 lisatud täiendus eelnimetatud sättele, mille kohaselt Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5, sest vastav määrus jõustus peale kaebaja poolt taotluse esitamist 2004. ja 2005. a kohta toetuste saamiseks. Eesti õigusaktid ei täpsusta, millistele konkreetsetele nõuetele peab vastama heas põllumajanduslikus korras olev maa. PRIA on 19.09.2005 visuaalse kontrolli tulemuste kontrollimiseks tellinud Eesti Maaülikoolilt täiendava ekspertiisi vaidlusalustel maatükkidel (põllud nr 5 ja 7) asuvate lammialade kohta, mille kohta on maaülikooli õppejõud Rein Lillak, Argaadi Parol ja Endla Reintam koostanud 13.10.2006 ekspertarvamuse. Täiendavalt on samad eksperdid koostanud 13.08.2007 ekspertarvamuse puudega kaetud alade kohta. Nimetatud ekspertarvamusi on kaebajale tutvustatud, samuti viibis kaebaja ekspertide vaatlustoimingute juures. Kohtul puudub alus kahelda ekspertide ekspertarvamustes. 13.10.2006 põldude nr 5 ja 7 kohta antud ekspertarvamuse kohaselt näitavad kasvav pajuvõsa ja rohustu koosseis selgelt, et inimtegevus on nendel aladel olnud ebapiisav ja kaootiline ning ei vasta heale põllumajandustavale, samuti ei ole mullaoludest lähtuvalt reaalne, et neid alasid oleks võimalik hooldada. 13.08.2007 ekspertarvamuse kohaselt põldude nr 5 ja 7 puudega kaetud alade kohta leiti, et ala ei ole praktikas karjatatav. Puude ja põõsaste tiheda esinemise tõttu ei ole ala võimalik niita ega teostada teisi põllumajanduslikke hooldustöid. Ka jõeäärsed lammialad ei võimalda selle põllumajanduslikku kasutamist, kuna on võsastunud, üleujutatud ja kaetud kõrgete mätastega. Kohus leidis, et vaidlustatud käskkirja väljaandmisel on PRIA tuginenud ekspertarvamustele ja välja selgitanud kõik olulised asjaolud, mida tuleb toetustaotluse lahendamisel hinnata – mõlemal vaidlusalusel põllul ei ole võimalik loomade karjatamist teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel, kuna nendel maadel puudub loomade jaoks söögikõlbulik alustaimestik. Kumbki põld ei ole heas põllumajanduslikus korras, sest viimase 3-4 aasta jooksul on seal asuvaid lammialasid maksimaalselt üks kord osaliselt niidetud, mis ei ole kooskõlas hea põllumajandustavaga (metsaalasid pole aga üldse hooldatud). Lammialad on liigniisked, mis ei võimalda nende alade korrapärast hooldamist ja karjatamist. Kultuurtaimede asemel kasvavad peamiselt loomade jaoks mittesöödavad või koguni 3 mürgised taimed, mistõttu maad ei ole karjatamiseks kõlbulikud. Mõlemal põllul on enamus metsaalast kaetud tihedalt hariliku tamme ja hariliku saare puistuga, mille liituvus ületab 60%, ulatudes kohati 90%, mida Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 kohaselt ei tohiks esineda rohkem kui 50 puud hektari kohta. Mõlema põllu metsaaladel kasvavad puud ja põõsad nii tihedalt, et loomadele söödav alustaimestik puudub, mistõttu kumbki põld ei vasta kohalikele karjatamistavadele, kuna söödataimede puudumise tõttu ei ole seal karjatamine reaalselt võimalik. Eksperdid on järeldanud, et ühtegi vaidlusalust põldu ei ole võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta tervikuna, kuna neid ei kasutata tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi igapäevase standardi kohaselt, küll on aga toetuskõlbulikuna pindala kontrollimisel arvesse võetud tegelikult kasutatavad alad (põld nr 39 – 6,91 ha, põld nr 6-1 – 2,07 ha, põld nr 5 – 11,5 ha). Kaebaja poolt lisatud Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi 07.09.2007 ja Taimetoodangu Inspektsiooni 23.04.2007 kirjad ei lükka ümber eelnimetatud ekspertarvamuste järeldusi. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õiguspärase ootuse printsiipi, kuna ei ole käskkirja väljaandmisel enam lähtunud põllumajandusministri 30.03.2006 määruse nr 41 lisatud täiendusest, mille kohaselt Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5, sest määrus jõustus peale kaebaja poolt taotluste esitamist 2004. ja 2005. a toetuste saamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. XXX taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti leitud, et põldude nr 39 ja 6-1 pindala on võrreldes põldudega nr 5 ja 7 väga väike ning jäetud nimetatud põllud hindamata. Põllul nr 39 on toimunud niitmine, mitte karjatamine. 25.06.2007 kohapealses kontrollis on kaebaja kinnitanud, et on maa-ala niitnud – tegu on niidumaaga. Et niitmine on lähtuvalt põllumajandusministri 20.04.2004 määrusest nr 51 tollases redaktsioonis võrdväärne karjatamisega põllu toetuskõlbulikkuse määramisel, siis on ka põld 39 toetuskõlbulik. Kohus on jätnud ebaõigesti hindamata käskkirja punktid 1 ja 2. Kaebaja on vaidlustanud algusest peale PRIA 16.-19.09.2005 kohapealse kontrolli akti, millega vähendati nii põldu nr 39 kui ka põldu nr 6-1. PRIA ei ole selgitanud, kust ta on saanud andmed, millel toetusest ilmajätmise käskkiri põhineb. Kohus ei saa neid alasid käsitleda koos põldudega nr 5 ja 7, sest need on erinevad põllud. Kontrollaruande nr 050108-74-03 5 järgi ei ole põldude nr 39 ja 6-1 puhul avastatud puudusi, kuid samas on oluliselt vähendatud põldude pindalasid, täitmata sellekohaseid kontrollakte. Kohus on kaebaja ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmisega rikkunud oluliselt menetlusseadust, rajades otsuse üksnes ebaõigetele ekspertarvamustele. Kaebaja taotles komisjonilise põllumajandusliku botaanilis-loomakasvatusliku ekspertiisi tegemist, mis uuriks, kas vaidlusalustel maatükkidel esineb rohurinne, mis on söödav XXX kasvatatavale 100 Herefordi tõugu lihaloomale. Kohus märgib ebaõigesti, et ekspertarvamusi on kaebajale tutvustatud. PRIA ei ole kaebajale ekspertiisi tulemusi tutvustanud. 13.10.2006 ja 13.08.2007 tehtud ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda tõeselt, ekspertiisid on tehtud pisteliselt, ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti, arvamuste andmisel ei ole arvestatud maa-alade kuulumisega poollooduslike kooslustega hoiuala koosseisu. Kuigi ekspertarvamused kinnitavad põldude koosseisus ka põllumajanduslikult hooldatavat ala, ei ole PRIA seda ala välja mõõtnud, vaid on kogu ala lugenud toetuskõlbmatuks. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja vastuväited teostatud ekspertiisidele ka selles osas, mis puudutavad 2003-2004 loomade karjatamist. Ekspertiisiaktidest ei nähtu üheselt, kas ja miks 4 eksperdid arvavad, et kaebaja ei ole 2003-2004 vaidlusalustel aladel loomi karjatanud või neid alasid niitnud, kuigi kohapealse kontrolli aktid 2005. ja 2007. aastast kinnitavad, et kaebaja on kogu nendel aladel loomi karjatanud. Seega on ekspertiisiaktid vastuolus PRIA teostatud kohapealse kontrolli tulemustega. Eesti Maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi vanemteadur Marek Sammul on andnud 13.11.2007 arvamuse, et ekspertiisides lähtutakse intensiivse põllumajanduse põhimõtetest, mis XXX maadel ei ole rakendamiseks kohane nende maade kuulumise tõttu Natura alade – Põduste Upa hoiuala hulka; samuti ei märgi eksperdid, missuguste loomaliikide seisukohalt nad hindavad alal levivate taimede söödavust. Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi 09.10.2007 kirja kohaselt on XXX alates 2001. a loetletud poollooduslikel kooslustel teostanud taastamis- ja hooldustöid koduloomade karjatamise abil. 2001-2005. a toimus nende tööde korraldamine, juhendamine ja vastuvõtmine Saaremaa Keskkonnateenistuse kaudu. Kõik nimetatud aastatel teostatud hooldustööd on kontrollitud ja akteeritud ning tunnistatud vastavateks töödele esitatud nõuetele ja poollooduslike koosluste hooldamise traditsioonilistele tavadele. 01.08.2006 hindas põldude nr 5 ja 7 lammialasid PRIA konsulent Mai Vaher, kes andis arvamuse, et tegemist on loodusliku karjamaaga, mis tuleb võtta põllumassiivide registrisse ning on toetuskõlbulik. XXX poolt põllumajanduslikus kasutuses olevad maad on täies ulatuses saanud mahepõllumajandusliku tunnustuse, puuduvad ettekirjutused põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavate nõuete rikkumise kohta. 2004., 2005., 2006. a on XXX mahepõllumajanduse aspektist kontrollinud Taimetoodangu Inspektsioon, kes on kontrollinud ka põldude nr 5, 6-1, 7 ja 39 osas mahepõllumajanduslikult peetud loomi ning leidnud, et kogu põllumajanduslikul maal tegeletakse mahepõllumajandusliku loomakasvatusega. XXX põlluraamatutest aastatest 2004-2006 on näha kõikidel vaidlusalustel põldudel tehtud tööd, sh loomade karjatamine. PRIA ametnikud ei ole tundnud huvi põlluraamatute vastu, küll aga on Taimetoodangu Inspektsioon fikseerinud nende olemasolu ja nõuetele vastavuse kõigis oma kontrollaktides. Kohus ei põhista millegagi, miks kaebaja esitatud dokumentaalsed tõendid ei lükka ümber ekspertarvamuste järeldusi. Kohus leiab ebaõigesti, et PRIA ei ole rikkunud õiguspärase ootuse printsiipi ega lähtunud käskkirja väljaandmisel enam põllumajandusministri määruse lisatud täiendusest, mille kohaselt on põld heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate puude ja põõsaste liituvus on vähem kui 0,5. Käskkirja punktides 1, 2, 3 on ühe taotluse rahuldamata jätmise põhjusena toodud puude võrade liituvus üle 0,5. Puude liituvuse tingimust põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 tollases redaktsioonis ei olnud, mistõttu selle arvestamine toetuse mittemääramisel on taotleja õiguspärase ootuse printsiibi rikkumine. Samuti on PRIA oluliselt eiranud hea halduse tava, jättes järgimata põllumajandustootjate võrdse kohtlemise printsiibi. Vaidlus põhineb suuresti Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI/60363/2005 tõlgendusel PRIA poolt, mille tulemusena muutusid 403 Lääne-Eesti ja saarte põllumajandustootjate karjatamiseks kasutatavad looduslikud rohumaad mittetoetuskõlbulikeks püsirohumaadeks. 2007. a kevadel otsustati, et teostatakse täiendav kontroll ja tootjad, kes on probleemseid püsirohumaid karjatanud, saavad kätte 2005. a toetused ning loobutakse sanktsioonidest varasemate aastate osas, kuna PRIA ja põllumajandusministeerium ei olnud piisavalt teavitanud tootjat, millised maad on toetuskõlbulikud. Nii viis PRIA 2007. a juunis läbi täiendava kontrolli, hindamaks maade karjamaana kasutamist ning alustaimestiku olemasolu vaidlusalustel pindadel. Tänaseks on eranditult kõigile loomakasvatajatele 2005. a toetus välja makstud ning neile ei ole rakendatud sanktsioone eelmiste väljamakstud toetuste tagasinõudmiseks. Üksnes XXX osas 5 ei ole PRIA oma seisukohadest taganenud, kuigi 2007. a täiendav kontroll tuvastas nii loomade karjatamise kui ka rohurinde olemasolu vaidlusalustel põldudel. 5. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on apellant tõendeid meelevaldselt enda kasuks tõlgendanud ning loonud apellatsioonkaebuses faktilistest asjaoludest väära ettekujutuse. Väide, et põldu nr 39 on igal aastal niidetud, on paljasõnaline. PRIA kontrollaruandes kasutatud mõiste “niidumaa” ei tähenda automaatselt, et seda maa-ala on niidetud. PRIA 19.09.2005 kohapealse kontrolli aktis on põllule nr 39 lisatud märkus: “välja mõõdetud 5 niitmata ala (pajud, kraav kõrkjatega)”. Sellest tulenevalt on põllu nr 39 toetuskõlbulikku pindala vähendatud ca 3 ha võrra. Ülejäänud 6,91 ha osas on põld loetud toetuskõlbulikuks. Ühtlasi tunnistab kaebaja ka ise, et seda põldu ei ole karjatatud, millele ka kohus on õigesti viidanud. Põllu nr 6-1 kohta on kontrollaktis märgitud, et seda põldu on karjatatud, kuid see märkus kehtib vaid selle põllu osa suhtes, mis on loetud toetuskõlbulikuks (2,07 ha). Põldude toetuskõlbuliku pindala vähendamise ulatusele ega sellega kaasnenud protseduuridele pole kaebaja varem vastu vaielnud, mistõttu tuleb see väide jätta tähelepanuta. Kohus on õigesti märkinud, et isegi kui põllud nr 39 ja 6-1 tuleks lugeda täies ulatuses toetuskõlbulikuks, ei mõjutaks see toetustaotluse rahuldamist, kuna kõnesolevate põldude PRIA poolt tunnustamata pindala (kokku 7,14
- ha)on kogu toetustaotlusega hõlmatud põllumaaga võrreldes kaduvväike. Apellant märgib ekslikult, et põlde nr 39 ja 6-1 tuleb käsitleda põldudest nr 5 ja 7 lahus, kuna tegemist on erinevate põldudega. Õigusregulatsioon eristab mõistetena “põllumajanduslikus kasutuses olevat maad” ja “põlde”. Vastavalt põllumajandusministri 20.04.2004 määrusega nr 51 kinnitatud korra § 46 lg 1 võetakse toetusaluse pindala arvutamisel aluseks kogu taotluses märgitud põllumajandusmaa, mitte üksikud põllud eraldivõetuna. Seega on PRIA õigesti lähtunud kaebaja põldude summaarsest arvestusest. Kohus jättis õigesti ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata. Kaebaja küsimus – kas vaidlusalused põllud olid 2004. a kaetud herefordi tõugu veiste jaoks söödava alustaimestikuga – ei ole vaidluse lahendamise seisukohast asjakohane. Ükski Euroopa komisjoni ega põllumajandusministri määrus ei näe ette, et toetustaotluste objektiks olevate põllumaade hindamisel peaks tuvastama, millist tõugu veiseid seal karjatatakse. 13.10.2006 ekspertarvamus vaidlusalustel maatükkidel asuvate lammialade kohta ning 13.08.2007 ekspertarvamus puudega kaetud alade kohta on õiged, usaldusväärsed ja annavad ammendavad vastused vaidlust puudutavatele küsimustele. Etteheide, justkui ekspertiisid oleks tehtud pisteliselt, on alusetu. Ekspertiisiülesanne püstitati lähtudes eelmises kohtuvaidluses Riigikohtu antud juhistest. Eksperdid on tõdenud 13.10.2006 ekspertarvamuses, et kasvav pajuvõsa ja rohustu koosseis näitavad selgelt, et inimtegevus on nendel aladel olnud ebapiisav ja kaootiline (viimase kolme-nelja aasta jooksul on neid alasid niidetud maksimaalselt üks kord) ning ei ole vastanud heale põllumajandustavale. Mullaoludest lähtuvalt ei ole ka reaalne, et neid alasid oleks võimalik hooldada. 13.08.2007 ekspertarvamus on leitud, et ala ei ole praktikas karjatatav. Puude ja põõsaste tiheda esinemise tõttu ei ole ala võimalik niita ega teostada teisi põllumajanduslikke hooldustöid. Ka jõeäärsed lammialad ei võimalda selle põllumajanduslikku kasutamist, kuna on võsastunud, üleujutatud ja kaetud kõrgete mätastega. M. Sammuli arvamus on ilmselt tendentslik ega lähtu vaidlusaluse toetuse eesmärgist ja maksmise kriteeriumitest. Toetustaotluse esemeks oleva maatüki hindamise seisukohast ei oma tähtsust, millist konkreetset tõugu loomi seal karjatatakse. Samuti on ekslik M. Sammuli arvamus, justkui peaks kaebaja suhtes rakendama leebemaid hindamiskriteeriume ainuüksi 6 põhjusel, et tema maatükid asuvad poollooduslikel aladel. Ka T. Talvi on asunud oma kirjas ekslikult hindama kaebaja põldudel esinevaid poollooduslikke kooslusi, mis aga iseenesest ei mõjuta õigusaktidega kindlaksmääratud hindamiskriteeriume. Ka M. Vaheri arvamus ei sea PRIA tellitud ekspertarvamusi kahtluse alla. PRIA ei ole rikkunud õiguspärase ootuse printsiipi ega hea halduse tava. PRIA ei ole käskkirja andmisel kohaldanud põllumajandusministri 30.03.2006 määruse nr 41 lisatud täiendust. Puude võrade liituvuse määra 0,5 rakendamisel on PRIA lähtunud kuni 01.01.2007 kehtinud metsaseaduse § 2, mille kohaselt tuleb metsaks lugeda maa-ala, millel kasvavate puude võrade liituvus on vähemalt 0,3. Nimetatud regulatsioon kehtis juba 1999. a. Samuti ei ole kaebajat võrreldes teiste taotlejatega ebavõrdselt koheldud. Kuivõrd kaebaja ei ole vastavaid tõendeid esitanud, pole võimalik anda täpsemaid selgitusi selle kohta, kas ja millistel asjaoludel on ühele taotlejale toetussummad välja makstud ja teise taotlus jäetud rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 11. juuni 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjas on vaidlus põldude nr 6-1, 5 ja 7 üle. Vaidlust põllu nr 39 osas ei ole. Kuivõrd põldude nr 39 ja 6-1 toetusnõuetele mittevastav pindala (3 ja 4
- ha)on võrreldes põldudega nr 5 ja 7 väike, siis on PRIA vaadelnud neid maatükke summaarselt ning põllud nr 39 ja 6-1 ei mõjuta oma väiksuse tõttu vaidlustatud käskkirja toetuse mittemääramise osas. Põllumajandusministri 20. aprilli 2004 määrusega nr 51 kinnitatud korra § 46 lg 1 alusel võetakse toetusaluse pindala arvutamisel aluseks kogu taotluses märgistud põllumajandusmaa, mitte üksikuid põldusid eraldivõetuna. Seega on vastustaja õigesti lähtunud põldude summaarsest arvestamisest. Halduskohus on õigesti otsuse tegemisel toetunud Eesti Maaülikoolilt tellitud ekspertarvamustele. 13. oktoobril 2006 põldude nr 5 ja 7 kohta antud ekspertarvamuse kohaselt näitavad kasvav pajuvõsa ja rohustu koosseis selgelt, et inimtegevus on nendel maadel olnud ebapiisav ja kaootiline ning ei vasta heale põllumajandustavale, samuti ei ole mullaoludest lähtuvalt reaalne, et neid alasid oleks võimalik hooldada. 13. augustil 2007 antud ekspertarvamuse kohaselt põldude nr 5 ja 7 puudega kaetud alade kohta leiti, et ala ei ole praktiliselt karjatatav. Puude ja põõsaste tiheda esinemise tõttu ei ole seal võimalik niita ega teostada teisi põllumajanduslikke hooldustöid. Ka jõeäärsed lammialad ei võimalda põllumajanduslikku kasutamist, kuna on võsastunud, üleujutatud ja kaetud kõrgete mätastega. Nendest ekspertarvamustest on halduskohus teinud õige järelduse, et mõlemal vaidlusalusel põllul (nr 5 ja 7) ei ole võimalik loomade karjatamist läbi viia samamoodi, kui sama piirkonna puudeta maatükkidel. Puudub loomade jaoks söögikõlbulik alustaimestik, kultuurtaimede asemel kasvavad peamiselt loomade jaoks mittesöödavad või koguni mürgised taimed, mistõttu maad on karjatamiseks kõlbmatud. Seega on toetuskõlbulikuna pindala kontrollimisel arvesse võetud tegelikult kasutatavad alad (põld nr 39 – 6,91 ha, põld nr 6-1- 2,07 ha ja põld nr 5 – 11,5 ha). 7 Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, nagu oleks kohus oluliselt rikkunud menetlusseadust, kuna jättis rahuldamata kaebuse esitaja taotluse ekspertiisi määramiseks. Selle käigus oleks saanud vastuse küsimusele, kas vaidlusalustel maatükkidel esineb rohurinne, mis on söödav kaebuse esitaja kasvatatavatele Herefordi tõugu lihaloomadele. Ringkonnakohus leiab, et läbiviidud ekspertiiside tulemusel on juba tuvastatud, et vaidlusalustel põldudel kasvavad loomadele mittesöödavad ja koguni mürgised taimed. Seega puudus vajadus täiendava ekspertiisi määramiseks selle tuvastamiseks, kas põldudel kasvavad taimed sobivad toiduks konkreetsele veisetõule. Seega puudus ka alus M. Sammuli arvamuse arvestamiseks kohtuotsuse tegemisel. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et halduskohus on ebaõigesti jätnud arvestamata Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori T. Talvi 9. oktoobri 2008 kirja (tegemist on ilmselt kirjaga 9. oktoobrist 2007). Selle alusel võib küll väita, et Metsa-Johani Talu on alates 2001. aastast loetletud pool-looduslikul kooslusel teostanud taastamis- ja hooldustöid koduloomade karjatamise abil, kuid selline kiri ei anna alust väita, et karjatamine on toimunud ka vaidlusalustel pindadel ning et nimetatud pinnad on toetusõiguslikud. Ekspertide arvamust ei lükka ümber ka PRIA konsulendi M. Vaheri 1. augusti 2006 arvamus. Asjaolu, et konsulent on vaidlusalused maatükid lugenud karjatatavateks, ei anna veel alust väita, et nad on karjatatavad täies ulatuses. Vaidlus puudub selles, et vaidlusalused põllud on osaliselt karjatatavad. Vaidlus on ainult selles, millises ulatuses on nad karjatatavad. PRIA on samuti nõustunud, et põld nr 5 on toetuskõlbulik 11, ha ulatuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et PRIA ei ole rikkunud õiguspärase ootuse printsiipi. Vaidlustatud käskkirja väljaandmisel ei ole lähtutud põllumajandusministri 30. märtsi 2006 määrusesse nr 41 lisatud täiendusest, kuna määrus jõustus pärast kaebaja poolt taotluste esitamist 2004. ja 2005.a toetuste saamiseks. Samuti puuduvad apellatsioonkaebuses põhjendused, miks annaks alust väita, et kaebuse esitajat on teiste taotlejatega võrreldes ebavõrdselt koheldud. HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad kaebuse esitaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Viivi Tomson 8 Agu Timmi