KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2215 Haldusasi XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11. juuni 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus XXX apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 10. september 2008 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – XXX, esindajad Andrus Sepp ja vandeadvokaat Andres Tamm Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 11. juuni 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 30. septembrist 2008. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. XXX esitas kohtule kaebuse, milles taotles Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 tühistamist. XXX esitas 23.05.2005 PRIA-le pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 285,78 ha maale. PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirjaga nr 1-3.11-4/77 lisa punktiga 11 jäeti toetuse taotlus 2005. aasta eest 148 210.76 krooni suuruses summas rahuldamata ning nõuti tagasi 2004 makstud toetus summas 337 387.68 krooni. XXX esitas kohtule kaebuse. Tartu Halduskohus jättis oma 22.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-472 kaebuse rahuldamata, Tartu Ringkonnakohus jättis 14.11.2006 otsusega XXX apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohtu 20.06.2007 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-26-07 tehti uus otsus, millega tühistati PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr 1-3.13-4/77 lisa punkt 11 osas, millega ei määratud XXXle mahepõllumajanduslikku tootmise toetust 2005. aasta eest summas 148 210.76 krooni ning nõuti tagasi 2004. aasta toetus summas 337 387.68 krooni. PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirjaga nr 1-3.13-4/974 jäeti rahuldamata põllumajanduslik keskkonnatoetuse taotlus 2004. aasta eest ning nõuti tagasi enam makstud toetus kokku summas 337 387.68 krooni. Kaebuse kohaselt vastasid pindalatoetuse taotluses märgitud maatükid toetuskõlbulikele, nn heas põllumajanduslikus korras olevatele maadele esitatud nõuetele. PRIA 13.10.2006 ja 03.08.2007 ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda tõeselt. Ekspertiisid on tehtud pisteliselt ja ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti. Arvamuste andmisel ei ole arvestatud maa-alade kuulumisega poollooduslike kooslustega hoiuala koosseisu. Kuigi ekspertarvamused kinnitavad põldude koosseisus ka põllumajanduslikult hooldatavat ala, ei ole PRIA seda ala välja mõõtnud, vaid on kogu ala lugenud toetuskõlbmatuks. 2. Vastustaja PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt on PRIA välja selgitanud kõik olulised asjaolud, mida tuleb toetustaotluste lahendamisel antud juhul hinnata. PRIA on analüüsinud kõiki Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-26-07 käsitletud kriteeriume, kuid kaebaja vaidlusalused põllud eelviidatud kriteeriumidele ei vastanud. Vaidlustatud käskkirja väljaandmisel tugineti 13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertarvamustele. Kaebaja viited ekspertide võimalikele eksimustele on paljasõnalised ja tõendamata. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 11. juuni 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebus põhjendamata, vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Antud asjas on vaidlus põldude nr 6-1, 5 ja 7 üle, vaidlust põllu nr 39 osas ei ole, kuna kaebaja on ise 25.06.2007 kontrollaruandes nr 74-53 kinnitanud, et mittetoetuskõlbulikul alal karjatamist pole toimunud. Kuivõrd põldude nr 39 ja 6-1 toetusnõuetele mittevastav pindala (vastavalt 3 ja 4
- ha)on võrreldes põldudega nr 5 ja 7 väga väike, vaatles PRIA neid maatükke summaarselt ning põllud nr 39 ja 6-1 ei mõjuta oma väiksuse tõttu vaidlustatud käskkirju toetuse mittemääramise osas. 2 Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-26-07 asunud seisukohale, et kontrollimisel, kas XXX vastab toetuse saajatele kehtestatud nõuetele, tuleb lähtuda ELi õigusaktidest, eelkõige on asjassepuutuv Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, mis on Eestis vahetult kohaldatav ning mille art 8 p 1 kohaselt loetakse puudega kaetud maatükk toetuskõlblikuks juhul, kui seal on võimalik samamoodi toota nagu sama piirkonna puudeta maatükil. Lisaks tuleb arvesse võtta Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 vastavaid tõlgendusi, mille kohaselt tuleb põllumajanduslik maatükk, kus ühel hektaril on rohkem kui 50 puud, üldreeglina lugeda mittetoetuskõlbulikuks. Veel on Riigikohus viidanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 punktile 2, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik ala tervikuna siis, kui seda kasutatakse tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi igapäevase standardi kohaselt. Vastasel juhul tuleb toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel arvesse võtta tegelikult kasutatav ala. Samuti on Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-26-07 asutud seisukohale, et siseriiklikust õigusest lähtuvalt tuleb tugineda põllumajandusministri 20.04.2004 määrusele nr 51, mille § 3 kohaselt võib toetust taotleda heas põllumajanduslikus korras oleva põllumaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Riigikohus on rõhutanud, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele põllumajandusministri 13.04.2006 määrusega nr 44 lisatud täiendus eelnimetatud sättele, mille kohaselt Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5, sest vastav määrus jõustus pärast kaebaja poolt taotluse esitamist 2004 ja 2005 kohta toetuste saamiseks. Eesti õigusaktid ei täpsusta, millistele konkreetsetele nõuetele peab vastama heas põllumajanduslikus korras olev maa. PRIA on 19.09.2005 visuaalse kontrolli tulemuste kontrollimiseks tellinud Eesti Maaülikoolilt täiendava ekspertiisi vaidlusalustel maatükkidel (põllud nr 5 ja 7) asuvate lammialade kohta, mille kohta on Maaülikooli õppejõud Rein Lillak, Argaadi Parol ja Endla Reintam koostanud 13.10.2006 ekspertarvamuse. Täiendavalt on samad eksperdid koostanud 13.08.2007 ekspertarvamuse puudega kaetud alade kohta. Eelnimetatud ekspertarvamusi on kaebajale tutvustatud, samuti viibis kaebaja ekspertide vaatlustoimingute juures. Kohtul puudus alus kahelda ekspertide ekspertarvamustes. 13.10.2006 põldude nr 5 ja 7 kohta antud eksperdiarvamuse kohaselt näitavad kasvav pajuvõsa ja rohustu koosseis selgelt, et inimtegevus on nendel aladel olnud ebapiisav ja kaootiline ning ei vasta heale põllumajandustavale, samuti ei ole mullaoludest lähtuvalt reaalne, et neid alasid oleks võimalik hooldada. 13.08.2007 ekspertarvamuse kohaselt põldude nr 5 ja 7 puudega kaetud alade kohta leiti, et ala ei ole praktikas karjatatav. Puude ja põõsaste tiheda esinemise tõttu ei ole antud ala võimalik niita ega teostada teisi põllumajanduslikke hooldustöid. Ka jõeäärsed lammialad ei võimalda selle põllumajanduslikku kasutamist, kuna on võsastunud, üleujutatud ja kaetud kõrgete mätastega. Vaidlustatud käskkirja väljaandmisel on PRIA tuginenud ekspertarvamustele ja välja selgitanud kõik olulised asjaolud, mida tuleb toetustaotluse lahendamisel hinnata − mõlemal vaidlusalusel põllul ei ole võimalik loomade karjatamist teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel, kuna nendel maadel puudub loomade jaoks söögikõlbulik alustaimestik. Kumbki põld ei ole heas põllumajanduslikus korras, sest viimase 3 - 4 aasta jooksul on seal asuvaid lammialasid maksimaalselt üks kord osaliselt niidetud, mis ei ole kooskõlas hea põllumajandustavaga (metsaalasid pole aga üldse hooldatud). Lammialad on liigniisked, mis ei võimalda nende alade korrapärast hooldamist ja karjatamist. Kultuurtaimede asemel kasvavad peamiselt loomade jaoks mittesöödavad või koguni mürgised taimed, mistõttu maad ei ole karjatamiseks kõlbulikud. Mõlemal põllul on enamus metsaalast kaetud tihedalt hariliku tamme 3 ja hariliku saare puistuga, mille liituvus ületab 60%, ulatudes kohati 90%, mida Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 kohaselt ei tohiks esineda rohkem kui 50 puud hektari kohta. Mõlema põllu metsaaladel kasvavad puud ja põõsad nii tihedalt, et loomadele söödav alustaimestik puudub, mistõttu kumbki põld ei vasta kohalikele karjatamistavadele, kuna söödataimede puudumise tõttu ei olegi seal karjatamine reaalselt võimalik. Eksperdid on järeldanud, et ühtegi vaidlusalust põldu ei ole võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta tervikuna, kuna neid ei kasutata tervikuna (täies mahus) asjaomase piirkonna või liikmesriigi igapäevase standardi kohaselt, küll on aga toetuskõlbulikuna pindala kontrollimisel arvesse võetud tegelikult kasutatavad alad (põld nr 39 - 6,91 ha, põld nr 6-1 - 2,07 ha, põld nr 5 - 11,5 ha). Kaebaja poolt lisatud Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi 07.09.2007 ja Taimetoodangu Inspektsiooni 23.04.2007 kirjad ei lükka ümber eelnimetatud ekspertarvamuste järeldusi. Vastustaja ei ole rikkunud kaebuse esitaja väidetava õiguspärase ootuse printsiipi, kuna PRIA ei ole vaidlustatud käskkirja väljaandmisel enam lähtunud ega kohaldanud põllumajandusministri 13.04.2006 määruse nr 44 lisatud täiendusest, mille kohaselt Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5, sest vastav määrus jõustus pärast kaebaja poolt taotluste esitamist 2004 ja 2005 kohta toetuste saamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. XXX esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 11. juuni 2008 otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti leitud, et põldude nr 39 ja 6-1 pindala on võrreldes põldudega nr 5 ja 7 väga väike ning ebaõigesti nimetatud põllud jäetud hindamata. Põllul nr 39 on toimunud niitmine, mitte karjatamine. 25.06.2007 kohapealses kontrollis on kaebaja kinnitanud, et ta on maa-ala niitnud. Põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 tollase redaktsiooni kohaselt on niitmine põllu toetuskõlbulikkuse määramise seisukohast võrdväärne karjatamisega, mistõttu on ka põld nr 39 toetuskõlbulik. Kohus on ebaõigesti jätnud hindamata vaidlustatud käskkirja punktid 1 ja 2. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja on vaidlustanud algusest peale PRIA 16-19.09.2005 kohapealse kontrolli akti, millega vähendati nii põllu nr 39 kui ka nr põllu 6-1 pindalasid. PRIA ei ole selgitanud, kust ta on saanud andmed, millele tema toetusest ilmajätmise käskkiri põhineb. Kohus ei saa neid alasid käsitleda koos põldudega nr 5 ja 7, sest need on erinevad põllud. Kontrollaruande nr 050108-74-035 kohaselt ei ole põldude nr 39 ja 6-1 puhul avastatud puudusi, kuid samas on oluliselt vähendatud põldude pindalasid, täitmata sellekohaseid kontrollakte; 2) on kaebaja ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmisega oluliselt rikutud menetlusseadust. Kaebaja taotles ekspertiisi, mis uuriks, kas vaidlusalustel maatükkidel esineb rohurinne, mis on söödav XXX poolt kasvatatavatele 100-le herefordi tõugu lihaloomadele. Kohtuotsus rajaneb üksnes ebaõigetele EMÜ teadlaste 13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertarvamustele. Kohus on ebaõigesti märkinud, et nimetatud ekspertarvamusi on kaebajale tutvustatud, kuna PRIA ei ole kaebajale ekspertiisi tulemusi tutvustanud. PRIA poolt 13.10.2006 ja 13.08.2007 tehtud ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda tõeselt, ekspertiisid on tehtud pisteliselt, ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti, arvamuste andmisel ei ole arvestatud maa-alade kuulumisega poollooduslike kooslustega hoiuala koosseisu. Kuigi ekspertarvamused kinnitavad põldude koosseisus ka põllumajanduslikult hooldatavat ala, ei ole PRIA seda ala välja mõõtnud, vaid on kogu ala lugenud toetuskõlbmatuks. 4 Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja vastuväited teostatud ekspertiisidele selles osas, mis puudutavad 2003 - 2004 loomade karjatamist. Ekspertiisiaktidest ei nähtu üheselt, kas ja miks eksperdid arvavad, et kaebaja ei ole 2003 - 2004 vaidlusalustel aladel loomi karjatanud või neid alasid niitnud, kuigi kohapealse kontrolli aktid 2005 ja 2007 kinnitavad, et kaebaja on nendel aladel loomi karjatanud. Seega on tehtud ekspertiisiaktid vastuolus PRIA enda poolt teostatud kohapealse kontrolli tulemustega. PRIA 13.10.2006 ja 03.08.2007 ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda tõeselt. Ekspertiisid on tehtud pisteliselt, ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti. Arvamuste andmisel ei ole arvestatud maa-alade kuulumisega poollooduslike kooslustega hoiuala koosseisu. Kuigi ekspertarvamused kinnitavad põldude koosseisus ka põllumajanduslikult hooldatavat ala, ei ole PRIA seda ala välja mõõtnud, vaid on kogu ala lugenud toetuskõlbmatuks. EMÜ vanemteadur Marek Sammul on andnud 13.11.2007 arvamuse, et ekspertiisides lähtutakse intensiivse põllumajanduse põhimõtetest, mis XXX maadel ei ole rakendamiseks kohane seoses nende maade kuulumisega Natura alade-Põduste-Upa hoiuala hulka. M. Sammuli arvates ei märgi eksperdid, missuguste loomaliikide seisukohalt nad hindavad alal levivate taimede söödavust. Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi 09.10.2007 kirja kohaselt on XXX alates 2001 loetletud poollooduslikel kooslustel teostanud taastamis- ja hooldustöid koduloomade karjatamise abil. 2001 – 2005 toimus nende tööde korraldamine, juhendamine ja vastuvõtmine Saaremaa Keskkonnateenistuse kaudu. Kõik nimetatud aastatel teostatud hooldustööd on kontrollitud ja akteeritud nimetatud asutuste poolt ning need on tunnistatud vastavateks töödele esitatud nõuetele ja poollooduslike koosluste hooldamise traditsioonilistele tavadele. 01.08.2006 hindas põllu nr 5 ja põllu nr 7 lammialasid PRIA konsulent Mai Vaher, kes andis arvamuse, et tegemist on loodusliku karjamaaga, mis tuleb võtta põllumassiivide registrisse ning on toetuskõlbulik. XXX poolt põllumajanduslikus kasutuses olevad maad on täies ulatuses saanud mahepõllumajandusliku tunnustuse, puuduvad ettekirjutused põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavate nõuete rikkumise kohta. 2004, 2005, 2006 on XXX mahepõllumajanduse aspektist kontrollinud Taimetoodangu Inspektsioon, kes on kontrollinud ka põldude nr 5, 6-1, 7 ja 39 osas mahepõllumajanduslikult peetud loomi ning on leidnud, et kogu põllumajanduslikul maal tegeletakse mahepõllumajandusliku loomakasvatusega. Vastavalt XXX põlluraamatutele aastatest 2004 - 2006 on näha kõikidel vaidlusalustel põldudel tehtud tööd, sealhulgas loomade karjatamine erinevatel põldudel. Ei kohapealse kontrolli käigus ega ka ekspertiiside läbiviimisel ei ole PRIA ametnikud tundnud kordagi huvi põlluraamatute vastu, küll aga on Taimetoodangu Inspektsioon fikseerinud nende olemasolu ja nõuetele vastavuse kõigis oma kontrollaktides; 3) on ebaõigesti leitud, et PRIA ei ole rikkunud õiguspärase ootuse printsiipi ega ole vaidlustatava käskkirja väljaandmisel enam lähtunud ning kohaldanud Põllumajandusministri 13.04.2006 määruse nr 44 lisatud täiendust, mille kohaselt on põld heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate puude ja põõsaste liituvus on vähem kui 0,5. Ometigi on vaidlusaluses käskkirjas p-des 1, 2 ja 3 ühe toetuse rahuldamata jätmise põhjusena toodud puude võrade liituvus üle 0,5. Puude liituvuse tingimust aga Põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 tollases redaktsioonis ei olnud, mistõttu selle arvestamine toetuse mittemääramisel on taotleja õiguspärase ootuse printsiibi rikkumine. Samuti on jäetud tähelepanuta, et PRIA on eiranud hea halduse tava ja rikkunud põllumajandustootjate võrdse kohtlemise printsiipi. Vaidlus põhineb suuresti Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI/60363/2005 tõlgendusel PRIA poolt, mille tulemusena muutusid 403 Lääne-Eesti ja saarte põllumajandustootjate karjatamiseks kasutatavad looduslikud rohumaad mittetoetuskõlbulikeks püsirohumaadeks. 2007 kevadel otsustati, et teostatakse täiendav kontroll ja tootjad, kes on probleemseid püsirohumaid 5 karjatanud, saavad kätte 2005 toetused ning loobutakse sanktsioonidest varasemate aastate osas, kuna PRIA ja Põllumajandusministeerium ei olnud piisavalt teavitanud tootjat, millised maad on toetuskõlbulikud. Nii viis PRIA 2007 juunis läbi täiendava kontrolli, hindamaks maade karjamaana kasutamist ning alustaimestiku olemasolu vaidlusalustel pindadel. Tänaseks on eranditult kõigile loomakasvatajatele 2005 toetus välja makstud ning neile ei ole rakendatud sanktsioone eelmiste väljamakstud toetuste tagasinõudmiseks. Üksnes XXX osas ei ole PRIA oma seisukohadest taganenud, kuigi 2007 täiendav kontroll tuvastas nii loomade karjatamise kui ka rohurinde olemasolu vaidlusalustel põldudel. 5. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11. juuni 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellant toimikus olevaid tõendeid meelevaldselt enda kasuks tõlgendanud ning loonud apellatsioonkaebuses faktilistest asjaoludest väära ettekujutuse. Paljasõnaline on väide, et põldu nr 39 on igal aastal niidetud. PRIA kontrollaruandes kasutatud mõiste „niidumaa” ei tähenda automaatselt, et seda maa-ala on niidetud. PRIA 19.09.2005 kohapealse kontrolli aktis, millele apellant ka ise tugineb, on põllule nr 39 lisatud märkus: „välja mõõdetud 5 niitmata ala (pajud, kraav kõrkjatega)”. Sellest tulenevalt on põllu nr 39 toetuskõlbulikku pindala vähendatud ca 3 ha võrra. Ülejäänud 6,91 ha osas on põld loetud toetuskõlbulikuks. Ühtlasi tunnistab apellant ka ise, et seda põldu ei ole karjatatud, millele ka halduskohus on õigesti viidanud. Põllu nr 6-1 kohta on kontrollaktis märgitud, et seda põldu on karjatatud, kuid see märkus kehtib vaid selle põllu osa suhtes, mis on loetud toetuskõlbulikuks (2,07 ha). Põldude toetuskõlbuliku pindala vähendamise ulatusele ega sellega kaasnenud protseduuridele pole apellant varem vastu vaielnud, mistõttu tuleb vastavasisuline väide jätta tähelepanuta. Halduskohus on õigesti märkinud, et isegi kui põllud nr 39 ja 6-1 tuleks lugeda täies ulatuses toetuskõlbulikuks, ei mõjutaks see lõppastmes toetustaotluse rahuldamist, kuna kõnesolevate põldude PRIA poolt tunnustamata pindala (kokku 7,14
- ha)on kogu toetustaotlusega hõlmatud põllumaaga võrreldes kaduvväike. Apellant on ekslikult märkinud oma kaebuses, et põlde nr 39 ja 6-1 tuleb käsitleda põldudest nr 5 ja 7 lahus, kuna tegemist on justkui erinevate põldudega. Asjakohane õigusregulatsioon eristab mõistetena „põllumajanduslikus kasutuses olevat maad” ja „põlde”. Vastavalt põllumajandusministri 20.04.2004 määrusega nr 51 kinnitatud korra § 46 lg 1 kohaselt võetakse toetusaluse pindala arvutamisel aluseks kogu taotluses märgitud põllumajandusmaa, mitte üksikud põllud eraldivõetuna. Seega on PRIA õigesti lähtunud vaidlusaluse käskkirja andmisel apellandi põldude summaarsest arvestusest; 2) on halduskohus õigesti jätnud ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata. Apellandi küsimus – kas vaidlusalused põllud olid 2004 kaetud herefordi tõugu veiste jaoks söödava alustaimestikuga − ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast asjakohane. Ükski Euroopa Komisjoni ega põllumajandusministri asjakohane määrus ei näe ette, et toetustaotluste objektiks olevate põllumaade hindamisel peaks tuvastama, millist tõugu veiseid seal karjatatakse. 13.10.2006 ekspertarvamus vaidlusalustel maatükkidel asuvate lammialade kohta ning 13.08.2007 ekspertarvamus puudega kaetud alade kohta on õiged, usaldusväärsed ning annavad ammendavad vastused käesolevat vaidlust puudutavatele küsimustele. Etteheide, justkui ekspertiisid oleks tehtud pisteliselt, on alusetu. Ekspertiisiülesanne püstitati lähtudes samade poolte vahel eelmises kohtuvaidluses Riigikohtu poolt antud juhistest, mistõttu apellandi vastavasisuline vastuväide on asjakohatu. Eksperdid on tõdenud, et kasvav pajuvõsa ja rohustu koosseis näitavad selgelt, et inimtegevus on nendel aladel olnud ebapiisav ja kaootiline (viimase kolme-nelja aasta jooksul on neid alasid niidetud maksimaalselt üks kord) ning ei ole vastanud 6 heale põllumajandustavale. Mullaoludest lähtuvalt ei ole ka reaalne, et neid alasid oleks võimalik hooldada. Apellandi poolt viidatud M. Sammuli arvamus on ilmselt tendentslik ega lähtu vaidlusaluse toetuse eesmärgist ja maksmise kriteeriumitest. Toetustaotluse esemeks oleva maatüki hindamise seisukohast ei oma tähtsust, millist konkreetset tõugu loomi seal karjatatakse. Samuti on ekslik M. Sammuli arvamus, justkui apellandi suhtes peaks rakendama leebemaid hindamiskriteeriume ainuüksi põhjusel, et tema maatükid asuvad poollooduslikel aladel. Ka T. Talvi asunud oma kirjas ekslikult hindama apellandi põldudel esinevaid poollooduslikke kooslusi, mis aga iseenesest ei mõjuta õigusaktidega kindlaksmääratud hindamiskriteeriume; 3) ei ole PRIA rikkunud õiguspärase ootuse printsiipi ega hea halduse tava. Apellandi õiguspärast ootust ei ole rikutud, kuna PRIA ei ole vaidlustatud käskkirja andmisel enam lähtunud ega kohaldanud põllumajandusministri 13.04.2006 määrusele nr 44 lisatud täiendust. Puude võrade liituvuse määra 0,5 rakendamisel on PRIA lähtunud hoopis kuni 01.01.2007 kehtinud metsaseaduse §-ist 2, mille kohaselt metsaks tuleb lugeda maa-ala, millel kasvavate puude võrade liituvus on vähemalt 0,3. Nimetatud regulatsioon kehtis juba 1999. Samuti ei ole apellanti võrreldes teiste taotlejatega ebavõrdselt koheldud. Kuivõrd apellant pole kohtule vastavasisulisi tõendeid esitanud, pole võimalik anda täpsemaid selgitusi selle kohta, kas ja millistel asjaoludel on ühele taotlejale toetussummad välja makstud ning teise taotlus on jäetud rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11. juuni 2008 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. 7. Otsustamaks, kas XXX vastas 2004 taotluse esitamisel toetuse saajatele kehtestatud nõuetele, tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-st 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni 9. märtsi 2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 vastavaid tõlgendusi, samuti juhinduda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 teisest lausest, mille kohaselt võetakse toetuskõlbulikuna arvesse tegelikult kasutatavat ala. Lisaks tuli tugineda taotluse esitamise ja maade kontrollimise ajal kehtinud põllumajandusministri 20. aprilli 2004 määruse nr 51 nõuetele. 8. Apellandi väite kohaselt on halduskohus jätnud ebaõigesti andmata hinnangu PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 punktidele 1 ja 2. Viidatud punktis 1 hinnatakse põllu nr 39 toetuskõlbulikkust ja punktis 2 põllu nr 6-1 toetuskõlbulikkust. Iseenesest on apellandi nimetatud väide õige, sest halduskohus ei ole sisuliselt hinnanud põldude nr 39 ja nr 6-1 vastavust toetusnõuetele, märkides vaid, et põldude nr 39 ja 6-1 toetusnõuetele mittevastav pindala on võrreldes põldudega nr 5 ja nr 7 väga väike ja seetõttu ei mõjuta oma väiksuse tõttu vaidlustatud käskkirjade õiguspärasust. Samas ringkonnakohus leiab, et PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 punktidest 1 ja 2 ei sõltu vaidlustatud käskkirja õiguspärasus. 9. Põllu nr 39 osas on vastustaja seisukohal, et tegemist ei ole puiskarjamaaga, sest puudub loomade karjatamiseks vajalik alustaimestik ning seda ala ei ole tihedate puude tõttu võimalik niita. Apellandi väite kohaselt ei olegi põllul nr 39 toimunud karjatamist, vaid ta on seda niitnud. 7 Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega ei ole tõendatud apellandi vastav väide. PRIA 25.06.2007 kontrollaruandes (tl 103) kasutatud mõiste „niidumaa” ei tähenda seda, et PRIA oleks tuvastanud maa-ala niitmise. PRIA 16.-19.09.2005 kohapealse kontrolli aktis, millele apellant ka ise tugineb, on põllule nr 39 lisatud märkus: „välja mõõdetud 5 niitmata ala (pajud, kraav kõrkjatega)”. Kuna põld nr 39 oli ka apellandi enda väitel niidumaa ja karjatamist seal ei toimunud, siis on niitmata alad ca 3 ha õigesti välja mõõdetud toetuskõlbuliku pinna hulgast ning ülejäänud 6,91 ha osas loetud põld toetuskõlbulikuks. 10. Põllu nr 6-1 kohta on vaidlustatud käskkirja punktis 2 märgitud, et 16.-19.09.2005 kohapealse kontrolli käigus ning 25.06.2007 kontrollaruandes on tuvastatud, et toetuskõlbulik ala on 2,07 ha, tervikuna ei ole ala käsitletav puiskarjamaana, kuna kogu ala ei ole kaetud loomade karjatamiseks vajaliku söödava alustaimestikuga. Ebaõige on apellandi väide, et põllu nr 6-1 kohta 25.06.2007 kontrollaruandes tehtud märkusest ei selgu see, et see ei kehti kogu põllu, vaid ainult 2,07 ha kohta. Märkuse sõnastuse kohaselt hetkel registris olev ala on karjatatud, seega käib märkus 2,07 ha kohta. 16.-19.09.2005 kontrolli tulemusena vormistatud kontrollaruandes nr 050108-74-035 on põllu nr 6-1 osas märgitud „loomade karjatamine“, taotletud pind 6,25, kontrollitud pind 2,07. Ringkonnakohus leiab, et 16.-19.09.2005 kontrollaruannet põllu nr 6-1 osas on põhjendatud puudulikult. Kontrollaruandes ei ole põhjendatud, miks ei olnud vaidlusalune ala heas põllumajanduslikus korras, nagu nägi seda ette põllumajandusministri 20. aprilli 2004 määruse nr 51 taotluse esitamise ja esmase kontrollimise ajal kehtinud redaktsioonis. Samuti ei ole põhjendatud, miks ei ole XXX vaidlusalusel pinnal võimalik tegelda loomade karjatamisega samamoodi nagu sama piirkonna puudeta aladel, samal ajal kui vaidlust ei tekkinud küsimuses, kas põllul on loomi karjatatud. Lähtudes eeltoodust, on PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 punkt 2 õigusvastane. 11. Samas aga kuigi PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 punkt 2 on õigusvastane, ei too see kaasa PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Asjaolu, et põld 6-1 on õigusvastaselt tunnistatud osaliselt toetusõiguslikuks, ei muuda lõppastmes toetustaotluse rahuldamata jätmist. Kui lugedagi põld nr 6-1 täielikult toetusõiguslikuks, ei tooks see kaasa mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotluse rahuldamist ja seetõttu puudub alus ka PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 tühistamiseks. Toetuse määramisel tuleb käsitleda kõiki apellandi poolt märgitud põlde kogumis. Asjakohane õigusregulatsioon eristab mõistetena „põllumajanduslikus kasutuses olevat maad” ja „põlde”. Vastavalt põllumajandusministri 20.04.2004 määrusega nr 51 kinnitatud korra §-le 46 lg 1 võetakse toetusaluse pindala arvutamisel aluseks kogu taotluses märgitud põllumajandusmaa, mitte üksikud põllud eraldivõetuna. Seega on PRIA õigesti lähtunud käskkirja andmisel apellandi põldude summaarsest arvestusest. 12. Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse ekspertiisi määramiseks ning seetõttu on alusetu kaebaja väide kohtu poolt menetlusnormide olulise rikkumise kohta. Apellandi poolt eksperdile esitada soovitav küsimus selle kohta, kas vaidlusalused põllud olid 2004 kaetud herefordi tõugu veiste jaoks söödava alustaimestikuga, ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast asjakohane. Ükski Euroopa Komisjoni ega põllumajandusministri asjakohane õigusakt ei sätesta, et toetustaotluste objektiks olevate põllumaade hindamisel peaks tuvastama, millist tõugu veiseid seal karjatatakse. 8 13. Halduskohus on õigesti hinnanud 13.10.2006 ekspertarvamust vaidlusalustel maatükkidel (põllud nr 5 ja nr 7) asuvate lammialade kohta ning 13.08.2007 ekspertarvamust puudega kaetud alade kohta kogumis teiste asjas olevate tõenditega ning apellandi väide, et kohus on otsuse tegemisel tuginenud ebaõigetele ekspertarvamustele, on põhjendamatu. Iseenesest õige on apellandi väide, et asja materjalidest ei selgu, millal ja kas on nimetatud ekspertarvamusi PRIA poolt kaebajale tutvustatud, kuid kaebusest halduskohtule nähtub, et kaebaja oli teadlik 13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertarvamustest ning see asjaolu, millal tutvustati kaebajale ekspertarvamusi, ei saa olla vaidlustatud kohtotsuse tühistamise aluseks. 14. Alusetu on apellandi väide, et 13.10.2006 ja 13.08.2007 tehtud ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda tõeselt, sest ekspertiisid on tehtud pisteliselt, ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti, arvamuste andmisel ei ole arvestatud maa-alade kuulumisega poollooduslike kooslustega hoiuala koosseisu. 13.10.2006 ekspertiisiakti punkti II kohaselt (tl 36 – 48) viidi mullastiku- ja veeolude ning taimekatte hindamine läbi 12 punktis ning punktide valikul lähtuti tervikliku ülevaate saamise vajalikkusest. Selle tõttu hinnati massiive nii võsastunud äärealadel kui massiivide keskpaigast. Ühtlase taimekoosluse tõttu, mis paljus kopeeris esimest massiivi, piirduti teisel massiivil (teisel pool jõge) vaid kahe punktiga. 13.08.2007 ekspertiisi tegemisel analüüsiti kokku 18 punkti (tl 25 – 34). Mõlema ekspertiisi eesmärgiks oli kindlaks teha põldude nr 5 ja nr 7 vastavus heas põllumajanduslikus korras oleva maa tingimustele ning 13.08.2007 ekspertiisiülesanne oli püstitatud tulenevalt Riigikohtu lahendites antud juhistest. 15. Põldude nr 5 ja nr 7 toetusõiguslikkust käsitleb PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 punkt 3 ja selle kohaselt ei ole võimalik nimetatud põlde käsitleda puiskarjamaana, kuigi alad olid piiratud taraga ja loomad olid seal liikunud, sest vastavalt 13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertiisiaktidele ei ole kasvav alustaimestik loomade poolt söödav või on kohati isegi mürgine; samuti ei olnud põldudel nr 5 ja nr 7 võimalik niita puude võrade tiheda liituvuse tõttu. Asjaolu, et 25.06.2007 kontrollaruandel on põldude nr 5 ja nr 7 osas märgitud, et need on karjatatud ja alustaimestik on olemas, ei muuda ebaõigeks ekspertiisiaktides esitatud järeldusi selle kohta, et kasvav alustaimestik on loomade jaoks mittesöödav või koguni mürgine. Loomade igasugune liikumine ei ole käsitletav karjatamisena. Ekspertide arvamuse kohaselt kasvav pajuvõsa ja rohustu koosseis näitavad selgelt, et inimtegevus on nendel aladel (s. o põldudel nr 5 ja nr 7) olnud ebapiisav ja kaootiline (viimase kolme-nelja aasta jooksul on neid alasid niidetud maksimaalselt üks kord) ning ei ole vastanud heale põllumajandustavale. Mullaoludest lähtuvalt ei ole ka reaalne, et neid alasid oleks võimalik hooldada. 16. Enne vaidlustatud 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 andmist on vastustaja teinud kindlaks, et põldudel nr 5 ja nr 7 ei ole võimalik loomade karjatamist teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel, kuna nendel maadel puudub loomade jaoks söögikõlbulik alustaimestik. Kumbki põld ei ole heas põllumajanduslikus korras, sest viimase 3 - 4 aasta jooksul on seal asuvaid lammialasid maksimaalselt üks kord osaliselt niidetud, mis ei ole kooskõlas hea põllumajandustavaga. Lammialad on alaliselt liigniisked, mis ei võimalda nende korrapärast hooldamist ja karjatamist. Metsaalad on aga sedavõrd tiheda puittaimestikuga, mis ei võimalda teostada põllumajanduslikke hooldustöid. Maatükkide mittehooldamisest on omakorda tingitud kultuurrohttaimede puudumine. Mõlemal põllul on enamus metsaalast tihedalt kaetud hariliku tamme ja hariliku saare puistuga, mille liituvus ületab 60%, ulatudes kohati 90%-ni. Kuna tegemist on puidutööstuses kasutatavate puudega, siis ei tohiks neid Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 kohaselt esineda rohkem kui 50 puud hektari 9 kohta, kuid antud juhul on puude tihedus suurem. Kumbki põld ei vasta kohalikele karjatamistavadele, kuna söödataimede puudumise tõttu ei ole karjatamine võimalik. Ekspertide arvamuse kohaselt on loomad küll faktiliselt metsa vahel liikunud, kuid söögiks on nad saanud sealt ainult noori saarepuu võrseid. Kõike eeltoodut arvestades on 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/974 punkt 3 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 17. EMÜ vanemteadur Marek Sammul on andnud 13.11.2007 arvamuse (tl 57 – 59), et ekspertiisides lähtutakse intensiivse põllumajanduse põhimõtetest, mis XXX maadel ei ole rakendamiseks kohane seoses nende maade kuulumisega Natura alade – Põduste- Upa hoiuala hulka. Ringkonnakohus leiab, et viidatud M. Sammuli arvamus ei lähtu vaidlusaluse toetuse eesmärgist ja maksmise kriteeriumitest ning seetõttu ei ole asjakohane. Toetustaotluse esemeks oleva maatüki hindamise seisukohast ei oma tähtsust, millist konkreetset tõugu loomi seal karjatatakse. Ekslik on M. Sammuli arvamus, et apellandi suhtes peaks rakendama toetuste määramisel leebemaid hindamiskriteeriume ainuüksi põhjusel, et tema maatükid asuvad poollooduslikel aladel. 18. Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi 09.10.2007 kiri (tl 60), mille kohaselt on XXX alates 2001 teostanud poollooduslikel kooslustel taastamis- ja hooldustöid koduloomade karjatamise abil, ei tõenda seda, et vaidlusalused põllud on toetusõiguslikud ning vastavad õigusaktidega kindlaksmääratud hindamiskriteeriumidele. 19. Ka konsulent Mai Vaheri 01.08.2006 arvamus (tl 61 - 65) ei muuda PRIA poolt tellitud ekspertarvamusi ebatõepärasteks. Konsulent M. Vaheri arvamuse kohaselt on tema poolt vaadeldud XXX püsirohumaad, mis on kasutuses karjamaadena, suures osas toetusõiguslikud, olgugi, et neil puuduvad põllumassiivi numbrid. Arvamusest ei selgu, milliste põldude kohta see käib. Apellandil on lisaks vaidlusalustele maatükkidele veel põllu- ja karjamaid ning ka vaidlusalused maatükid on osaliselt karjatatavad. 20. Apellandi väited selle kohta, et XXX poolt põllumajanduslikus kasutuses olevad maad on täies ulatuses saanud mahepõllumajandusliku tunnustuse, puuduvad ettekirjutused põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavate nõuete rikkumise kohta ning 2004, 2005, 2006 on XXX mahepõllumajanduse aspektist kontrollinud Taimetoodangu Inspektsioon, kes on kontrollinud ka põldude nr 5, 6-1, 7 ja 39 osas mahepõllumajanduslikult peetud loomi ning on leidnud, et kogu põllumajanduslikul maal tegeletakse mahepõllumajandusliku loomakasvatusega, ei lükka ümber 13.10.2006 ja 13.08.2007 tehtud ekspertiisidega tuvastatut. Samuti ei ole kaebuse rahuldamise aluseks apellandi poolt ringkonnakohtu istungil esitatud PRIA 19. augusti 2008 teatis selle kohta, et PRIA taastas põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris tulenevalt Riigikohtu 21.02.2007 otsusest põllumassiivid numbritega 41246286081, 41246397563, 41146275937 ja 41246291523. Põllumassiivide taastamine registris ei muuda neid koheselt toetusõiguslikeks. 21. Õige on halduskohtu seisukoht, et PRIA ei ole rikkunud õiguspärase ootuse printsiipi ega hea halduse tava ning apellandi sellekohased väited ei anna alust asuda teisele seisukohale kui halduskohus. Apellandi õiguspärast ootust ei ole rikutud, kuna PRIA ei ole vaidlustatud käskkirja andmisel kohaldanud põllumajandusministri 13.04.2006 määrusega nr 44, millega täiendati põllumajandusministri 20. aprilli 2004 määrust nr 51, lisatud täiendust, mille kohaselt on põld heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate puude ja põõsaste liituvus on vähem kui 0,5. Puude võrade liituvuse määra 0,5 rakendamisel on PRIA vaidlustatud käskkirjas viidanud kuni 01.01.2007 kehtinud metsaseaduse §-le 2, mille kohaselt metsaks tuleb lugeda maa-ala, millel kasvavate puude võrade liituvus on vähemalt 0,3. 10 Tõendatud ei ole apellanti ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste taotlejatega. Kuna apellant ei ole täpsustanud, konkreetselt kellega võrreldes on teda ebavõrdselt koheldud, siis ei saa ka hinnata seda, kas on toimunud ebavõrdne kohtlemine. 22. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 11 Viivi Tomson