← Eesti

3-07-2216/22

3-07-2216 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2216 Haldusasi XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/975 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.06.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus XXX apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september 2008 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – XXX, esindaja vandeadvokaat Andres Tamm Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  3. juuni 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 07.10.
  4. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED XXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/975 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt esitas XXX 23.05.2005 PRIA-le pindalatoetuse taotluse, millega taotles ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ning mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 285,78 ha maale. PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirjaga nr 1-3.114/77 lisa punktiga 11 jäeti taotlus
  5. aasta eest rahuldamata. XXX esitas kohtule kaebuse. Tartu Halduskohus jättis 22.06.2006 otsusega nr 3-06-472 kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.11.2006 otsusega XXX apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohtu 20.06.2007 otsusega nr 3-3-1-26-07 tehti uus otsus, millega tühistati PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr 1-3.13-4/77 lisa p 11 osas, millega ei määratud XXXle mahepõllumajanduslikku tootmise toetust
  6. aasta eest ning kohustati PRIA-t toetustaotlus uuesti läbi vaatama. PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirjaga nr 13.13-4/975 jäeti rahuldamata põllumajanduslik keskkonnatoetuse taotlus
  7. aasta eest. Kaebuse esitaja leidis, et tema poolt 23.05.2005 pindalatoetuse taotluses märgitud maatükid olid tal tegelikult kasutuses ja ta karjatas neil maatükkidel lihaveiseid. Maatükid vastasid heas põllumajanduslikus korras oleva maa nõuetele ning olid toetuskõlbulikud. PRIA poolt 13.10.2006 ja 03.08.2007 tehtud ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda. Ekspertiisid on tehtud pisteliselt, ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti, arvamuste andmisel ei ole arvestatud maa-alade kuulumisega poollooduslike kooslustega hoiuala koosseisu. Kuigi ekspertarvamused kinnitavad põldude koosseisus ka põllumajanduslikult hooldatavat ala, ei ole PRIA seda ala välja mõõtnud, vaid on kogu ala lugenud toetuskõlbmatuks. PRIA vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on PRIA välja selgitanud kõik olulised asjaolud, mida tuleb toetustaotluste lahendamisel hinnata. PRIA on analüüsinud kõiki Riigikohtu lahendis käsitletud kriteeriume, kuid vaidlusalused põllud ei ole vastanud ühelegi eelviidatud kriteeriumile. Selleks, et kontrollida 19.09.2005 visuaalse kontrolli tulemusi, tellis PRIA Eesti Maaülikoolilt ekspertiisi vaidlusalustel maatükkidel asuvate lammialade kohta (13.10.2006 ekspertarvamus). Samad eksperdid on koostanud ka täiendava ekspertiisi puudega kaetud alade kohta (13.08.2007). PRIA on vaidlustatud käskkirja väljaandmisel tuginenud 13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertarvamustele ja viidanud toetuste keeldumise põhjustena eelnimetatud arvamustes toodud asjaoludele. Toetustaotluse esemeks oleva maatüki hindamise seisukohast ei oma tähtsust, millist konkreetset tõugu loomi seal karjatatakse. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
  8. juuni 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud käskkiri õiguspärane. Riigikohus on 20.06.2007 lahendis nr 3-3-1-26-07 leidnud, et toetuse saajatele kehtestatud nõuete vastavuse kontrollimisel, tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni määrusest nr 796/2004, mis on Eestis vahetult kohaldatav ning mille artikli 8 p 1 kohaselt loetakse puudega kaetud maatükk toetuskõlblikuks juhul, kui seal on võimalik samamoodi toota nagu sama piirkonna puudeta maatükil. Lisaks tuleb arvesse võtta Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 vastavaid tõlgendusi, mille kohaselt tuleb põllumajanduslik maatükk, kus ühel hektaril on rohkem kui 50 puud, üldreeglina lugeda mittetoetuskõlbulikuks. Riigikohus on ka viidanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p-le 2, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta vastav põllumajanduslik 2 ala tervikuna siis, kui seda kasutatakse tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi igapäevase standardi kohaselt. Vastasel juhul tuleb toetuskõlbuliku pindala kontrollimisel arvesse võtta tegelikult kasutatav ala. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-26-07 asunud seisukohale, et siseriiklikust õigusest lähtuvalt tuleb tugineda põllumajandusministri 20.04.2004 määrusele nr 51, mille § 3 kohaselt võib toetust taotleda heas põllumajanduslikus korras oleva põllumaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Riigikohus rõhutab, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele põllumajandusministri 13.04.2006 määrusega nr 44 lisatud täiendus, mille kohaselt Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5, sest vastav määrus jõustus peale kaebuse esitaja poolt taotluse esitamist 2004 ja 2005 aasta kohta toetuste saamiseks. Eesti õigusaktid ei täpsusta, millistele konkreetsetele nõuetele peab vastama heas põllumajanduslikus korras olev maa. Selleks, et kontrollida 19.09.2005 visuaalse kontrolli tulemusi, on PRIA tellinud Eesti Maaülikoolilt täiendava ekspertiisi vaidlusalustel maatükkidel (põldudel nr 5 ja 7 kohta) asuvate lammialade kohta, mille kohta on Maaülikooli õppejõud Rein Lillak, Argaadi Parol ja Endla Reintam koostanud 13.10.2006 ekspertarvamuse. Täiendavalt on samad eksperdid koostanud 13.08.2007 ekspertarvamuse puudega kaetud alade kohta. 13.10.2006 ekspertarvamusest nähtuvalt on nii põllu nr 5 kui ka põllu nr 7 äärealad võsastunud ja keskmisi osasid on alates
  9. aastast vaid ühe korra niidetud natuke aega enne käesoleva ekspertiisi läbiviimist. Eksperdid tuvastasid, et enne niitmise läbiviimist
  10. aasta suvel ei ole neid maatükke karjatatud. Eksperdid tuvastasid, et
  11. aasta niitmine hõlmas vaid lammialasid, metsaaladel pole hooldust teostatud. Uuritud mullad on alaliselt liigniisked, millest tingituna on kogu alale iseloomulik tihedapuhmikuliste rohttaimede absoluutne domineerimine. Traditsioonilised kultuurrohttaimed praktiliselt puuduvad. Kasvavad taimed on suuresti noorelt vähesöödavad ning vananedes ei sobi nad loomasöödaks üldsegi. Põldude lagedamal keskosal domineerivat sinihelmikat peetakse aga loomadele mürgiseks taimeks. Eksperdid jõudsid järeldusele, et kasvav pajuvõsa ja rohustu koosseis näitavad selgelt, et inimtegevus on nendel aladel olnud ebapiisav ja kaootiline ning ei vasta heale põllumajandustavale, samuti ei ole mullaoludest lähtuvalt reaalne, et neid alasid oleks võimalik hooldada. 13.08.2007 ekspertarvamus, mis on eraldi koostatud põldude nr 5 ja 7 puudega kaetud alade kohta, on koostatud eesmärgiga anda hinnang eelnimetatud põldude vastavuse kohta heas põllumajanduslikus korras oleva maa tingimustele. Eelnimetatud ekspertarvamuses leiti, et enamus alast on tihedalt kaetud hariliku tamme ja hariliku saare puistuga, mille liituvus ületab enamasti 60%, ulatudes kohati 90%-ni, millele sekundeerivad põõsad ja millest domineerib harilik sarapuu. Selle tulemusena on alustaimestik enamikul aladel hõre ning domineerivad varjutaluvad liigid, mis on loomade poolt söödamatud või toorelt isegi mürgised. Sellest lähtudes ei ole taoline ala karjatatav. Puude ja põõsaste tiheda esinemise tõttu ei ole antud ala võimalik niita ega teostada teisi põllumajanduslikke hooldustöid. Ka jõeäärsed lammialad ei võimalda selle põllumajanduslikku kasutamist, kuna on võsastunud, üleujutatud ja kaetud kõrgete mätastega. Vaidlustatud käskkirja väljaandmisel on PRIA tuginenud ekspertarvamustele ja välja selgitanud kõik olulised asjaolud, mida tuleb toetustaotluse lahendamisel hinnata. Mõlemal põllul ei ole võimalik loomade karjatamist teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel, kuna nendel maadel puudub loomade jaoks söögikõlbulik alustaimestik. Kumbki põld ei ole heas põllumajanduslikus korras, sest viimase 3-4 aasta jooksul on seal asuvaid lammialasid maksimaalselt üks kord osaliselt niidetud, mis ei ole kooskõlas hea põllumajandustavaga. Lammialad on liigniisked, mis ei võimalda nende alade korrapärast hooldamist ja karjatamist. Kultuurtaimede asemel kasvavad peamiselt loomade jaoks 3 mittesöödavad või koguni mürgised taimed, mistõttu maad ei ole karjatamiseks kõlbulikud. Mõlemal põllul on enamus metsaalast kaetud tihedalt hariliku tamme ja hariliku saare puistuga, mille liituvus ületab 60%, ulatudes kohati 90%. Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 kohaselt ei tohiks esineda rohkem kui 50 puud hektari kohta. Mõlema põllu metsaaladel kasvavad puud ja põõsad nii tihedalt, et loomadele söödav alustaimestik puudub, mistõttu kumbki põld ei vasta kohalikele karjatamistavadele, kuna söödataimede puudumise tõttu ei olegi seal karjatamine reaalselt võimalik. Eksperdid järeldasid, et ühtegi vaidlusalust põldu ei ole võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta tervikuna, kuna neid ei kasutata asjaomase piirkonna või liikmesriigi igapäevase standardi kohaselt. Toetuskõlbulikuna on arvesse võetud tegelikult kasutatavad alad (põld nr 39-6,91 ha, põld nr 6-1-2,07 ha, põld nr 5-11,5ha). PRIA ei ole rikkunud kaebuse esitaja õiguspärase ootuse printsiipi, kuna PRIA ei ole vaidlustatud käskkirja väljaandmisel enam lähtunud põllumajandusministri 13.04.2006 määruse nr 44 lisatud täiendusest, mille kohaselt Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5, sest vastav määrus jõustus peale kaebuse esitaja poolt taotluste esitamist 2004 ja
  12. aasta kohta toetuste saamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED XXX esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 2008 otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
  13. juuni Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb vaidlusalune käskkiri selle põhjendamatuse tõttu tühistada. Lähtuvalt põllumajandusministri 20.04.2004 määrusest nr 51 on niitmine võrdväärne karjatamisega põllu toetuskõlbulikkuse määramisel. Seega on ka põld nr 39 toetuskõlbulik. PRIA ei ole 25.06.2007 kohapealse kontrolli käigus uurinud põllu nr 39 alustaimestikku, mistõttu on alusetu väide, et alustaimestik puudub. Vastavalt PRIA peadirektori poolt kinnitatud kohapealse kontrolli tööprotseduuridele tuleb kontrollaktid täita korrektselt, selgelt ja üheselt mõistetavalt. Tööprotseduuri p 1.10 sätestab, et kui kohapealses kontrollis on näha, et põllumassiivi piir looduses erineb tunduvalt põllumassiivi kaardil olevast piirist, tuleb läbi viia ka põllumassiivi piiri kontroll vastavalt põllumassiivi kohapealse kontrolli läbiviimise protseduurile ning täita vastav kontrollakt. Kontrollaruande nr 050108-74-035 kohaselt ei ole põldude nr 39 ja 6-1 osas avastatud puudusi, kuid samas on oluliselt vähendatud põldude pindalasid, täitmata sellekohaseid kontrollakte. PRIA on oma käskkirja rajanud Maaülikooli õppejõudude Lillaku, Paroli ja Reintami 13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertarvamustele. Kaebuse esitaja on vaidlustanud ekspertarvamused ning taotlenud eelmenetluses teha komisjoniline põllumajanduslik botaanilis-loomakasvatuslik ekspertiis, mis uuriks, kas vaidlusalustel maatükkidel esineb rohurinne, mis on söödav XXX poolt kasvatatavatele sajale Herefordi tõugu lihaloomale. Kohus seda taotlust ei rahuldanud. Seega on kohus oluliselt menetlusseadust rikkudes jätnud põhjendamatult kaebuse esitaja taotluse rahuldamata, rajades otsuse üksnes ebaõigetele ekspertarvamustele. Kaebuse esitaja karjatab põldudel Herefordi tõugu lihaveiseid, ning seetõttu tuleks uurida, kas just seda tõugu loomade jaoks on piisavalt söödavat alustaimestikku. Tavapäraselt esineb looduslikul rohumaal ka mürgiseid ja söödamatuid taimi. Kohus rajas oma otsuse ainuüksi asjaolule, et vaidlusalused ekspertiisid olevat tuvastanud, et põldude nr 5 ja 7 osas alustaimestik puudub ning söödataimede puudumise tõttu ei olevat karjatamine reaalselt võimalik. 4 PRIA poolt 13.10.2006 ja 03.08.2007 tehtud ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda. Ekspertiisid on tehtud pisteliselt, ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti, arvamuste andmisel ei ole arvestatud maa-alade kuulumisega pool-looduslike kooslustega hoiuala koosseisu. Kuigi ekspertarvamused kinnitavad põldude koosseisus ka põllumajanduslikult hooldatavat ala, ei ole PRIA seda ala välja mõõtnud, vaid on kogu ala lugenud toetuskõlbmatuks. Eesti Maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi vanemteadur Marek Sammul on uurinud PRIA poolt 13.10.2006 ja 03.08.2007 läbiviidud ekspertiise ja 13.11.2007 andnud arvamuse, et ekspertiisides lähtutakse intensiivse põllumajanduse põhimõtetest, mis MetsaJohani talu maadel ei ole rakendamiseks kohane, nende maade kuulumise tõttu Natura alade hulka. M. Sammuli arvates ei märgi eksperdid, missuguste loomaliikide seisukohalt nad hindavad alal levivate taimede söödavust. Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktor Tõnu Talvi teatab oma 09.10.2007 kirjas, et Metsa-Johani talu on alates 2001 aastast loetletud pool-looduslikel kooslustel teostanud taastamis- ja hooldustöid koduloomade karjatamise abil. 2001-2005 aastal toimus nende tööde korraldamine, juhendamine ja vastuvõtmine Saaremaa Keskkonnateenistuse kaudu. Kõik nimetatud aastatel teostatud hooldustööd on kontrollitud ja akrediteeritud nimetatud asutuste poolt ning need on tunnistatud vastavateks töödele esitatud nõuetele ja pool-looduslike koosluste hooldamise traditsioonilistele tavadele. 01.08.2006 hindas põllu nr 5 ja põllu nr 7 lammialasid PRIA konsulent Mai Vaher, kes andis arvamuse, et tegemist on loodusliku karjamaaga, mis tuleb võtta põllumassiivide registrisse ning on toetuskõlbulik. XXX poolt põllumajanduslikus kasutuses olevad maad on täies ulatuses saanud mahepõllumajandusliku tunnustuse ning puuduvad ettekirjutused põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavate nõuete rikkumise kohta. Taimetoodangu Inspektsioon on 2004, 2005 ja
  14. aastal kontrollinud XXX põldude nr 5, 6-1,7 ja 39 osas mahepõllumajanduslikult peetud loomi ning on leidnud, et kogu põllumajanduslikul maal tegeletakse mahepõllumajandusliku loomakasvatusega. Vastavalt XXX põlluraamatutele aastatest 2004-2006, on näha kõikidel vaidlusalustel põldudel tehtud tööd, sealhulgas loomade karjatamine erinevatel põldudel. Kohapealse kontrolli käigus ega ka ekspertiiside läbiviimisel ei ole PRIA tundnud kordagi huvi põlluraamatute vastu. Kohus on jätnud tähelepanuta vastuväited teostatud ekspertiisidele, mis puudutavad 2003-2004 aastal loomade karjatamist. Ekspertiisiaktidest ei nähtu, miks eksperdid arvavad, et kaebuse esitaja ei ole 2003-2004 aastal vaidlusalustel aladel loomi karjatanud või neid alasid niitnud, kuigi kohapealse kontrolli aktid 2005 ja
  15. aastast kinnitavad, et kaebuse esitaja on nendel aladel loomi karjatanud. Seega on ekspertiisiaktid vastuolus PRIA poolt teostatud kohapealse kontrolli tulemustega. Põllumajandusministri 13.04.2006 määruse nr 44 kohaselt on põld heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate puude ja põõsaste liituvus on vähem kui 0,
  16. Vaidlusaluse käskkirja p-des 1, 2 ja 3 on ühe toetuse rahuldamata jätmise põhjusena toodud puude võrade liituvus üle 0,
  17. Sellega on rikutud on taotleja õiguspärase ootuse printsiipi, sest puude liituvuse tingimust Põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 tollases redaktsioonis ei olnud. Toetuse määramata jätmisel on PRIA oluliselt eiranud hea halduse tava, jättes järgimata põllumajandustootjate võrdse kohtlemise printsiibi. Antud vaidlus põhineb suuresti Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI/60363/2005 tõlgendusel PRIA poolt, mille tulemusena muutusid paljud Lääne-Eesti ja saarte põllumajandustootjate karjatamiseks kasutatavad looduslikud rohumaad mittetoetuskõlbulikeks püsirohumaadeks. Kuigi antud piirkondades on olnud ajalooliseks tavaks karjatada loomi looduslikel aladel ning seda on soosinud ka viimase kümnendi põllumajanduspoliitika, leiti ühtäkki, et Euroopa Liidu seaduste raames ei saa neid alasid enam pidada pindalapõhiselt makstavate toetuste 5 nõuetekohaseks alaks. Vaidluste tulemusena jõuti
  18. aasta kevadel otsusele, et teostatakse täiendav kontroll ja tootjad, kes on probleemseid püsirohumaid karjatanud, saavad kätte
  19. aasta toetused ning loobutakse sanktsioonidest varasemate aastate osas, kuna PRIA ja Põllumajandusministeerium ei olnud piisavalt teavitanud tootjat, millised maad on toetuskõlbulikud. Tänaseks on eranditult kõigile loomakasvatajatele
  20. aasta toetus välja makstud ning neile ei ole rakendatud sanktsioone eelmiste väljamakstud toetuste tagasinõudmiseks. Üksnes XXX osas ei ole PRIA oma seisukohadest taganenud, kuigi
  21. aasta täiendav kontroll tuvastas nii loomade karjatamise, kui ka rohurinde olemasolu vaidlusalustel põldudel. Seega on PRIA tahtlikult rikkunud põllumajandustootjate võrdse kohtlemise printsiipi. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on apellant toimikus olevaid tõendeid meelevaldselt enda kasuks tõlgendanud ning loonud faktilistest asjaoludest väära ettekujutuse. Apellandi väidet, et põldu nr 39 on igal aastal niidetud ei kinnita ükski tõend. PRIA 19.09.2005 kohapealse kontrolli aktis on põllule nr 39 lisatud märkus: välja mõõdetud viis niitmata ala (pajud, kraav kõrkjatega). Sellest tulenevalt on põllu nr 39 toetuskõlbulikku pindala vähendatud ca 3 ha võrra. Ülejäänud 6,91 ha osas on põld loetud toetuskõlbulikuks. Põllu nr 6-1 kohta on kontrollaktis märgitud, et seda põldu on karjatatud, kuid see märkus kehtib vaid selle põllu osa suhtes, mis on loetud toetuskõlbulikuks (2,07ha). Selle põllu osa suhtes, mida toetuskõlbulikuks ei loetud, ei saa vastav märkus kehtida. Apellant ei ole kordagi kohtumenetluse jooksul vaidlustanud PRIA 19.09.2005 kontrollakti alusel toetuskõlbuliku pindala vähendamist. Apellant on esimese astme kohtus olnud läbivalt ekslikul seisukohal, justkui PRIA oleks lugenud apellandi põllud täies ulatuses toetuskõlbmatuks. PRIA on selgitanud, et põldude toetuskõlbulikku pindala vähendati, kuid ei loetud neid täies ulatuses toetuskõlbmatuks. Põldude toetuskõlbuliku pindala vähendamise ulatusele ega sellega kaasnenud protseduuridele pole apellant varem vastu vaielnud. Seega tuleb apellandi poolt alles ringkonnakohtus esile toodud väide jätta tähelepanuta. Kuigi osa apellandi põldudest on loetud toetuskõlbulikuks, on nende osakaal võrreldes kogu toetustaotluses märgitud põllumaaga sedavõrd väike, et välistab toetustaotluse rahuldamise tervikuna. Isegi kui põllud nr 39 ja 6-1 tuleks lugeda täies ulatuses toetuskõlbulikuks, ei mõjutaks see toetustaotluse rahuldamist, kuna kõnesolevate põldude PRIA poolt tunnustamata pindala (kokku 7,14ha) on kogu toetustaotlusega hõlmatud põllumaaga võrreldes kaduvväike. Apellant on ekslikult märkinud, et põlde nr 39 ja 6-1 tuleb käsitleda põldudest nr 5 ja 7 lahus, kuna tegemist on erinevate põldudega. Vastavalt põllumajandusministri 20.04.2004 määrusega nr 51 kinnitatud korra § 3 lg 1 p-le 1 esitab isik taotluse enda põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta. Isiku põllumajanduslikus kasutuses olev maa ei pea moodustuma vaid ühest terviklikust lahustükist, vaid see võib koosneda mitmest erinevast põllust. Korra § 46 lg 1 kohaselt võetakse toetusaluse pindala arvutamisel aluseks kogu taotluses märgitud põllumajandusmaa, mitte üksikud põllud eraldivõetuna. Seega on PRIA õigesti lähtunud vaidlusaluse käskkirja andmisel põldude summaarsest arvestusest. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast ei ole asjakohane küsimus, kas vaidlusalustel põldudel kasvab herefordi tõugu lihaveiste jaoks sobiv alustaimestik või mitte. Ükski Euroopa Komisjoni ega põllumajandusministri asjakohane määrus ei näe ette, et toetustaotluste objektiks olevate põllumaade hindamisel peaks tuvastama, millist tõugu veiseid seal karjatatakse. Kuivõrd vaidlus käib
  22. a üle, siis ei ole tagantjärele võimalik kindlaks teha, millist tõugu veiseid vaidlusalustel maatükkidel karjatati. PRIA saab vaid tuvastada, kas teatud maa-ala on karjatatav või mitte. PRIA-l ei ole võimalik jooksvalt kontrollida, kas ja millist tõugu veiseid sellel maa-alal karjatatakse. 6 Eesti Maaülikooli õppejõudude R. Lillaku, A. Paroli ja E. Reintami koostanud 13.10.2006 ekspertarvamus vaidlusalustel maatükkidel asuvate lammialade kohta ning samade ekspertide poolt koostatud 13.08.2007 ekspertarvamus puudega kaetud alade kohta on õiged ja usaldusväärsed. Ekspertiisiülesanne püstitati PRIA poolt lähtudes samade poolte vahel eelmises kohtuvaidluses Riigikohtu poolt antud juhistest. 13.10.2006 ekspertarvamuses on eksperdid tõdenud, et kasvav pajuvõsa ja rohustu koosseis näitavad selgelt, et inimtegevus on nendel aladel olnud ebapiisav ja kaootiline (viimase kolme-nelja aasta jooksul on neid alasid niidetud maksimaalselt üks kord) ning ei ole vastanud heale põllumajandustavale. Mullaoludest lähtuvalt ei ole ka reaalne, et neid alasid oleks võimalik hooldada. 13.08.2007 ekspertarvamus, mis on eraldi koostatud põldude nr 5 ja 7 puudega kaetud alade kohta, on koostatud eesmärgiga anda hinnang eelnimetatud põldude vastavuse kohta heas põllumajanduslikus korras oleva maa tingimustele. Nimetatud arvamuses on leitud, et enamus alast on tihedalt kaetud hariliku tamme ja hariliku saare puistuga, mille liituvus ületab enamasti 60%, ulatudes kohati 90%-ni. Puudele sekundeerivad põõsad, millest domineerib harilik sarapuu. Selle tulemusena on alustaimestik enamikul aladel hõre ning domineerivad varjutaluvad liigid, mis on loomade poolt söödamatud (tarnad, luht-kastevars jt) või toorelt isegi mürgised (sinilill, ülane, maikelluke, ussilakk, tulikad, sinihelmikas jt). Sellest lähtudes ei ole taoline ala karjatatav (loomad olid küll viibinud vaadeldaval alal, kuid piirdunud vaid saarepuu noorte võrsete kärpimisega). Puude ja põõsaste tiheda esinemise tõttu ei ole antud ala võimalik niita ega teostada teisi põllumajanduslikke hooldustöid. Ka jõeäärsed lammialad ei võimalda selle põllumajanduslikku kasutamist, kuna on võsastunud, üleujutatud ja kaetud kõrgete mätastega. Võttes aluseks eelnevas, samade poolte vahel peetud, kohtuvaidluses antud Riigikohtu juhiseid, on PRIA asja uuel läbivaatamisel ja vaidlustatud käskkirja andmisel selgitanud välja, et kummalgi vaidlusalusel põllul ei ole võimalik loomade karjatamist teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel, kuna nendel maadel puudub loomade jaoks söögikõlbulik alustaimestik. Kumbki põld ei ole heas põllumajanduslikus korras, sest viimase 3-4 aasta jooksul on seal asuvaid lammialasid maksimaalselt üks kord osaliselt niidetud, mis ei ole kooskõlas hea põllumajandustavaga (metsaalasid pole aga üldse hooldatud). Lammialad on alaliselt liigniisked, mis ei võimalda nende alade korrapärast hooldamist ja karjatamist. Metsaalad on sedavõrd tiheda puittaimestikuga, mis samuti ei võimalda teostada põllumajanduslikke hooldustöid. Maatükkide mittehooldamisest on tingitud omakorda traditsiooniliste kultuurrohttaimede puudumine. Kultuurtaimede asemel kasvavad peamiselt loomade jaoks mittesöödavad või koguni mürgised taimed, mistõttu maad ei ole karjatamiseks kõlbulikud. Mõlemal põllul on enamus metsaalast tihedalt kaetud hariliku tamme ja hariliku saare puistuga, mille liituvus ületab 60%, ulatudes kohati 90%-ni. Seega on tegemist puidutööstuses kasutavate puudega, mida Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 kohaselt ei tohiks esineda rohkem kui 50 puud hektari kohta. Antud juhul on aga puude esinemise tihedus selgelt suurem. Mõlema põllu metsaaladel kasvavad puud ja põõsad nii tihedalt, et loomadele söödav alustaimestik puudub. Eksperdid on viidanud, et kuigi faktiliselt on loomad metsa vahel liikunud, on nad söögiks saanud vaid noori saarepuu võrseid, seega reaalne karjatamine ei ole vaadeldavatel metsaaladel võimalik. Kumbki põld ei vasta kohalikele karjatamistavadele, kuna söödataimede puudumise tõttu ei olegi seal karjatamine reaalselt võimalik. Ühtegi vaidlusalust põldu ei ole võimalik toetuskõlbulikuna arvesse võtta tervikuna, kuna neid ei kasutata tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi igapäevase standardi kohaselt. Toetuskõlbulikuna on arvesse võetud tegelikult kasutatavad alad (põld nr 39-6,91ha, põld nr 6-1-2,07ha, põld nr 5-11,5ha). Apellandi poolt viidatud EMÜ vanemteaduri M. Sammuli 13.11.2007 arvamus on tendentslik ega lähtu vaidlusaluse toetuse eesmärgist ja maksmise kriteeriumitest. 7 Toetustaotluse esemeks oleva maatüki hindamise seisukohast ei oma tähtsust, millist konkreetset tõugu loomi seal karjatatakse. Apellandi loogikat aluseks võttes oleks PRIA pidanud iga aasta kogu apellandi karja inspekteerima ning kindlaks tegema loomade tõu ning iga looma individuaalsed harjumused ja maitseeelistused, mis oleks aga mõeldamatu. Samuti on ekslik M. Sammuli arvamus, justkui apellandi suhtes peaks rakendama leebemaid hindamiskriteeriume ainuüksi põhjusel, et tema maatükid asuvad pool-looduslikel aladel. Ka konsulent Mai Vaheri 01.08.2006 arvamus ei sea PRIA poolt tellitud EMÜ ekspertarvamusi kahtluse alla. M. Vaheri arvamusest nähtub, et ta on käinud XXXs ning näinud seal heas toitumuses veiseid ning niidetud karjamaad. Millistest konkreetsetest maatükkidest käib jutt, jääb aga arusaamatuks. Apellandil on veel hulganisti käesoleva vaidlusega hõlmamata põlluja karjamaad, kus ta saab oma loomi karjatada. Lisaks puudub vaidlus selles, et ka vaidlusalused maatükid on osaliselt karjatatavad. PRIA ei ole õiguspärase ootuse printsiipi ega hea halduse tava rikkunud. Apellanti ei ole võrreldes teiste taotlejatega ebavõrdselt koheldud. PRIA ei ole vaidlustatud käskkirja andmisel enam lähtunud põllumajandusministri 13.04.2006 määruse nr 44 lisatud täiendust. Puude võrade liituvuse määra 0,5 rakendamisel on PRIA lähtunud kuni 01.01.2007 kehtinud metsaseaduse (MS) §-st 2, mille kohaselt tuleb metsaks lugeda maa-ala, millel kasvavate puude võrade liituvus on vähemalt 0,
  23. Nimetatud regulatsioon kehtis juba 1999 aastast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  24. juuni 2008 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Otsustamaks, kas XXX vastas 2005 taotluse esitamisel toetuse saajatele kehtestatud nõuetele, tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 p-st 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni
  25. märtsi 2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 vastavaid tõlgendusi, samuti juhinduda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 30 p 2 teisest lausest, mille kohaselt võetakse toetuskõlbulikuna arvesse tegelikult kasutatavat ala. Lisaks tuli tugineda taotluse esitamise ja maade kontrollimise ajal kehtinud põllumajandusministri
  26. aprilli 2004 määruse nr 51 nõuetele. Apellandi väite kohaselt on halduskohus jätnud ebaõigesti andmata hinnangu PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/975 punktidele 1 ja
  27. Viidatud punktis 1 hinnatakse põllu nr 39 toetuskõlbulikkust ja punktis 2 põllu nr 6-1 toetuskõlbulikkust. Iseenesest on apellandi nimetatud väide õige, sest halduskohus ei ole sisuliselt hinnanud põldude nr 39 ja nr 6-1 vastavust toetusnõuetele, märkides vaid, et põldude nr 39 ja 6-1 toetusnõuetele mittevastav pindala on võrreldes põldudega nr 5 ja nr 7 väga väike ja seetõttu ei mõjuta oma väiksuse tõttu vaidlustatud käskkirjade õiguspärasust. Samas ringkonnakohus leiab, et PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/975 punktidest 1 ja 2 ei sõltu vaidlustatud käskkirja õiguspärasus. 8 Põllu nr 39 osas on vastustaja seisukohal, et tegemist ei ole puiskarjamaaga, sest puudub loomade karjatamiseks vajalik alustaimestik ning seda ala ei ole tihedate puude tõttu võimalik niita. Apellandi väite kohaselt ei olegi põllul nr 39 toimunud karjatamist, vaid ta on seda niitnud. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega ei ole tõendatud apellandi vastav väide. PRIA 25.06.2007 kontrollaruandes (tl 15) kasutatud mõiste „niidumaa” ei tähenda seda, et PRIA oleks tuvastanud maa-ala niitmise. PRIA 16.-19.09.2005 kohapealse kontrolli aktis, millele apellant ka ise tugineb, on põllule nr 39 lisatud märkus: „välja mõõdetud 5 niitmata ala (pajud, kraav kõrkjatega)”. Kuna põld nr 39 oli ka apellandi enda väitel niidumaa ja karjatamist seal ei toimunud, siis on niitmata alad ca 3 ha õigesti välja mõõdetud toetuskõlbuliku pinna hulgast ning ülejäänud 6,91 ha osas loetud põld toetuskõlbulikuks. Põllu nr 6-1 kohta on vaidlustatud käskkirja punktis 2 märgitud, et 16.-19.09.2005 kohapealse kontrolli käigus ning 25.06.2007 kontrollaruandes on tuvastatud, et toetuskõlbulik ala on 2,07 ha, tervikuna ei ole ala käsitletav puiskarjamaana, kuna kogu ala ei ole kaetud loomade karjatamiseks vajaliku söödava alustaimestikuga. Ebaõige on apellandi väide, et põllu nr 6-1 kohta 25.06.2007 kontrollaruandes tehtud märkusest ei selgu see, et see ei kehti kogu põllu, vaid ainult 2,07 ha kohta. Märkuse sõnastuse kohaselt hetkel registris olev ala on karjatatud, seega käib märkus 2,07 ha kohta. 16.-19.09.2005 kontrolli tulemusena vormistatud kontrollaruandes nr 050108-74-035 on põllu nr 6-1 osas märgitud „loomade karjatamine“, taotletud pind 6,25, kontrollitud pind 2,
  28. Ringkonnakohus leiab, et 16.-19.09.2005 kontrollaruannet põllu nr 6-1 osas on põhjendatud puudulikult. Kontrollaruandes ei ole põhjendatud, miks ei olnud vaidlusalune ala heas põllumajanduslikus korras, nagu nägi seda ette põllumajandusministri
  29. aprilli 2004 määruse nr 51 taotluse esitamise ja esmase kontrollimise ajal kehtinud redaktsioonis. Samuti ei ole põhjendatud, miks ei ole XXX vaidlusalusel pinnal võimalik tegelda loomade karjatamisega samamoodi nagu sama piirkonna puudeta aladel, samal ajal kui vaidlust ei tekkinud küsimuses, kas põllul on loomi karjatatud. Lähtudes eeltoodust, on PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/975 punkt 2 õigusvastane. Samas aga kuigi PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/975 punkt 2 on õigusvastane, ei too see kaasa PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/975 tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Asjaolu, et põld 6-1 on õigusvastaselt tunnistatud osaliselt toetusõiguslikuks, ei muuda lõppastmes toetustaotluse rahuldamata jätmist. Kui lugedagi põld nr 6-1 täielikult toetusõiguslikuks, ei tooks see kaasa mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotluse rahuldamist ja seetõttu puudub alus ka PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/975 tühistamiseks. Toetuse määramisel tuleb käsitleda kõiki apellandi poolt märgitud põlde kogumis. Asjakohane õigusregulatsioon eristab mõistetena „põllumajanduslikus kasutuses olevat maad” ja „põlde”. Vastavalt põllumajandusministri 20.04.2004 määrusega nr 51 kinnitatud korra §-le 46 lg 1 võetakse toetusaluse pindala arvutamisel aluseks kogu taotluses märgitud põllumajandusmaa, mitte üksikud põllud eraldivõetuna. Seega on PRIA õigesti lähtunud käskkirja andmisel apellandi põldude summaarsest arvestusest. Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse ekspertiisi määramiseks ning seetõttu on alusetu kaebaja väide kohtu poolt menetlusnormide olulise rikkumise kohta. 9 Apellandi poolt eksperdile esitada soovitav küsimus selle kohta, kas vaidlusalused põllud olid kaetud herefordi tõugu veiste jaoks söödava alustaimestikuga, ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast asjakohane. Ükski Euroopa Komisjoni ega põllumajandusministri asjakohane õigusakt ei sätesta, et toetustaotluste objektiks olevate põllumaade hindamisel peaks tuvastama, millist tõugu veiseid seal karjatatakse. Halduskohus on õigesti hinnanud 13.10.2006 ekspertarvamust vaidlusalustel maatükkidel (põllud nr 5 ja nr 7) asuvate lammialade kohta ning 13.08.2007 ekspertarvamust puudega kaetud alade kohta kogumis teiste asjas olevate tõenditega ning apellandi väide, et kohus on otsuse tegemisel tuginenud ebaõigetele ekspertarvamustele, on põhjendamatu. Iseenesest õige on apellandi väide, et asja materjalidest ei selgu, millal ja kas on nimetatud ekspertarvamusi PRIA poolt kaebajale tutvustatud, kuid kaebusest halduskohtule nähtub, et kaebaja oli teadlik 13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertarvamustest ning see asjaolu, millal tutvustati kaebajale ekspertarvamusi, ei saa olla vaidlustatud kohtotsuse tühistamise aluseks. Alusetu on apellandi väide, et 13.10.2006 ja 13.08.2007 tehtud ekspertiisid ei kajasta tegelikku olukorda tõeselt, sest ekspertiisid on tehtud pisteliselt, ekspertiisiülesanne on püstitatud ebaõigesti, arvamuste andmisel ei ole arvestatud maa-alade kuulumisega poollooduslike kooslustega hoiuala koosseisu. 13.10.2006 ekspertiisiakti punkti II kohaselt viidi mullastiku- ja veeolude ning taimekatte hindamine läbi 12 punktis ning punktide valikul lähtuti tervikliku ülevaate saamise vajalikkusest. Selle tõttu hinnati massiive nii võsastunud äärealadel kui massiivide keskpaigast. Ühtlase taimekoosluse tõttu, mis paljus kopeeris esimest massiivi, piirduti teisel massiivil (teisel pool jõge) vaid kahe punktiga. 13.08.2007 ekspertiisi tegemisel analüüsiti kokku 18 punkti. Mõlema ekspertiisi eesmärgiks oli kindlaks teha põldude nr 5 ja nr 7 vastavus heas põllumajanduslikus korras oleva maa tingimustele ning 13.08.2007 ekspertiisiülesanne oli püstitatud tulenevalt Riigikohtu lahendites antud juhistest. Põldude nr 5 ja nr 7 toetusõiguslikkust käsitleb PRIA peadirektori 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/975 punkt 3 ja selle kohaselt ei ole võimalik nimetatud põlde käsitleda puiskarjamaana, kuigi alad olid piiratud taraga ja loomad olid seal liikunud, sest vastavalt 13.10.2006 ja 13.08.2007 ekspertiisiaktidele ei ole kasvav alustaimestik loomade poolt söödav või on kohati isegi mürgine; samuti ei olnud põldudel nr 5 ja nr 7 võimalik niita puude võrade tiheda liituvuse tõttu. Asjaolu, et 25.06.2007 kontrollaruandel on põldude nr 5 ja nr 7 osas märgitud, et need on karjatatud ja alustaimestik on olemas, ei muuda ebaõigeks ekspertiisiaktides esitatud järeldusi selle kohta, et kasvav alustaimestik on loomade jaoks mittesöödav või koguni mürgine. Loomade igasugune liikumine ei ole käsitletav karjatamisena. Ekspertide arvamuse kohaselt kasvav pajuvõsa ja rohustu koosseis näitavad selgelt, et inimtegevus on nendel aladel (s. o põldudel nr 5 ja nr 7) olnud ebapiisav ja kaootiline (viimase kolme-nelja aasta jooksul on neid alasid niidetud maksimaalselt üks kord) ning ei ole 10 vastanud heale põllumajandustavale. Mullaoludest lähtuvalt ei ole ka reaalne, et neid alasid oleks võimalik hooldada. Enne vaidlustatud 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/975 andmist on vastustaja teinud kindlaks, et põldudel nr 5 ja nr 7 ei ole võimalik loomade karjatamist teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel, kuna nendel maadel puudub loomade jaoks söögikõlbulik alustaimestik. Kumbki põld ei ole heas põllumajanduslikus korras, sest viimase 3 - 4 aasta jooksul on seal asuvaid lammialasid maksimaalselt üks kord osaliselt niidetud, mis ei ole kooskõlas hea põllumajandustavaga. Lammialad on alaliselt liigniisked, mis ei võimalda nende korrapärast hooldamist ja karjatamist. Metsaalad on aga sedavõrd tiheda puittaimestikuga, mis ei võimalda teostada põllumajanduslikke hooldustöid. Maatükkide mittehooldamisest on omakorda tingitud kultuurrohttaimede puudumine. Mõlemal põllul on enamus metsaalast tihedalt kaetud hariliku tamme ja hariliku saare puistuga, mille liituvus ületab 60%, ulatudes kohati 90%-ni. Kuna tegemist on puidutööstuses kasutatavate puudega, siis ei tohiks neid Euroopa Komisjoni 09.03.2005 töödokumendi AGRI 60363/2005 kohaselt esineda rohkem kui 50 puud hektari kohta, kuid antud juhul on puude tihedus suurem. Kumbki põld ei vasta kohalikele karjatamistavadele, kuna söödataimede puudumise tõttu ei ole karjatamine võimalik. Ekspertide arvamuse kohaselt on loomad küll faktiliselt metsa vahel liikunud, kuid söögiks on nad saanud sealt ainult noori saarepuu võrseid. Kõike eeltoodut arvestades on 21.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/975 punkt 3 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. EMÜ vanemteadur Marek Sammul on andnud 13.11.2007 arvamuse, et ekspertiisides lähtutakse intensiivse põllumajanduse põhimõtetest, mis XXX maadel ei ole rakendamiseks kohane seoses nende maade kuulumisega Natura alade – Põduste- Upa hoiuala hulka. Ringkonnakohus leiab, et viidatud M. Sammuli arvamus ei lähtu vaidlusaluse toetuse eesmärgist ja maksmise kriteeriumitest ning seetõttu ei ole asjakohane. Toetustaotluse esemeks oleva maatüki hindamise seisukohast ei oma tähtsust, millist konkreetset tõugu loomi seal karjatatakse. Ekslik on M. Sammuli arvamus, et apellandi suhtes peaks rakendama toetuste määramisel leebemaid hindamiskriteeriume ainuüksi põhjusel, et tema maatükid asuvad poollooduslikel aladel. Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi 09.10.2007 kiri, mille kohaselt on XXX alates 2001 teostanud poollooduslikel kooslustel taastamis- ja hooldustöid koduloomade karjatamise abil, ei tõenda seda, et vaidlusalused põllud on toetusõiguslikud ning vastavad õigusaktidega kindlaksmääratud hindamiskriteeriumidele. Ka konsulent Mai Vaheri 01.08.2006 arvamus ei muuda PRIA poolt tellitud ekspertarvamusi ebatõepärasteks. Konsulent M. Vaheri arvamuse kohaselt on tema poolt vaadeldud XXX püsirohumaad, mis on kasutuses karjamaadena, suures osas toetusõiguslikud, olgugi, et neil puuduvad põllumassiivi numbrid. Arvamusest ei selgu, milliste põldude kohta see käib. Apellandil on lisaks vaidlusalustele maatükkidele veel põllu- ja karjamaid ning ka vaidlusalused maatükid on osaliselt karjatatavad. Apellandi väited selle kohta, et XXX poolt põllumajanduslikus kasutuses olevad maad on täies ulatuses saanud mahepõllumajandusliku tunnustuse, puuduvad ettekirjutused põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavate nõuete rikkumise kohta ning 2004, 2005, 2006 on XXX mahepõllumajanduse aspektist kontrollinud Taimetoodangu Inspektsioon, kes on kontrollinud ka põldude nr 5, 6-1, 7 ja 39 osas mahepõllumajanduslikult peetud loomi ning on leidnud, et kogu põllumajanduslikul maal tegeletakse 11 mahepõllumajandusliku loomakasvatusega, ei lükka ümber 13.10.2006 ja 13.08.2007 tehtud ekspertiisidega tuvastatut. Õige on halduskohtu seisukoht, et PRIA ei ole rikkunud õiguspärase ootuse printsiipi ega hea halduse tava ning apellandi sellekohased väited ei anna alust asuda teisele seisukohale kui halduskohus. Apellandi õiguspärast ootust ei ole rikutud, kuna PRIA ei ole vaidlustatud käskkirja andmisel kohaldanud põllumajandusministri 13.04.2006 määrusega nr 44, millega täiendati põllumajandusministri
  30. aprilli 2004 määrust nr 51, lisatud täiendust, mille kohaselt on põld heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate puude ja põõsaste liituvus on vähem kui 0,
  31. Puude võrade liituvuse määra 0,5 rakendamisel on PRIA vaidlustatud käskkirjas viidanud kuni 01.01.2007 kehtinud metsaseaduse §-le 2, mille kohaselt metsaks tuleb lugeda maa-ala, millel kasvavate puude võrade liituvus on vähemalt 0,
  32. Tõendatud ei ole apellanti ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste taotlejatega. Kuna apellant ei ole täpsustanud, konkreetselt kellega võrreldes on teda ebavõrdselt koheldud, siis ei saa ka hinnata seda, kas on toimunud ebavõrdne kohtlemine. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Agu Timmi 12 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.