HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-15618 Otsuse kuupäev 07.november 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi TR (isikukood xxx, xxx) hagi O R (isikukood xxx, xxx) vastu elatise suurendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 21.oktoober 2008 Istungil osalenud isikud hageja TR, hageja esindaja A Buldakova ja kostja O R Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Muuta Tallinna Linnakohtu otsusega 16.06.1995 O R l tütre O R ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust ning mõista välja tütre O R (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 24.aprillist 2007 igakuise elatusrahana 2 631,75 EEK (kaks tuhat kuussada kolmkümmend 1 krooni ja 75 senti) kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni TR kasuks. Menetluskulud jätta kostja O R kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates osaotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Tallinna Linnakohtu 16.06.1995 otsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatusrahana laste ülalpidamiseks 1 000 krooni kuni poeg A täisealiseni, so xxx ja edasi 800 krooni tütar O täisealiseni, so xxx alates 17.04.
- Nimetatud kohtuotsuse alusel sai hageja elatist regulaarselt, kuid mitte ettenähtud ulatuses. Alates 2006 saab hageja elatist alla miinimummäära, mis on ette nähtud PKS § 61 lg
- Kostjal on võimalik maksta suuremat elatist, kuna ta töötab pidevalt OÜ-s L . Elatusraha palub hageja välja mõista summas 4 644 krooni ning seda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Tsiviilasja menetlemise käigus vähendab hageja nõutava elatusraha suurust 3 500 kroonini. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja arvamus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostjal on võimalik elatist maksta kuni 1 500 krooni kuus. Kostja kinnitab, et ta maksab elatist tütre ülalpidamiseks regulaarselt ning võlgnevust elatise maksmisel ei ole, mistõttu on põhjendamatu elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt. Kohus peaks arvestama asjaoluga, et kostjal on töövõimetu ja eakas ema, kes vajab pidevat temapoolset abi ja hooldamist. Kostja leiab, et hageja poolt hagiavalduses näidatud tütre kulutused on ülepaisutatud ja tõendamata. Hageja töötasu on kostja omast 3-4 korda suurem, mistõttu võiks hageja kanda lapse ülalpidamiskulusid suuremas summas kui kostja. EV Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodikast“ lähtuvalt on linna lapse ülalpidamiskulud hagiavalduses märgitust tunduvalt väiksemad. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et haginõue elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus nõustub hagejaga, et lapse vajalikud kulutused on kolmeteist aasta jooksul tunduvalt suurenenud. Ka kostja nõustub elatusraha suurust muutma, kuid mitte hageja poolt nõutavas summas. Arvestades aga kostja varalist seisu, tema sissetulekuid, leiab kohus, et elatise suurendamine tütre ülalpidamiseks hageja poolt nõutavas summas ei ole põhjendatud. Hageja on arvestanud lapse kuludeks ühes kuus 7 676 krooni, millest 3 500 krooni peaks kandma kostja. Hageja poolt näidatud kulutused 16 aastase tütarlapse ülalpidamiseks on üldosas põhjendatud. Tõendatud on röntgeni pildiga massaaži vajadus. Kulutus prillidele võib olla väga erinev, olenevalt sellest, kui kallid prillid ja klaasid valida. Suvepuhkuse kulud 9 000 krooni, mis kuude lõikes on 750 krooni, võib lugeda ülemäära suureks kostja varalist seisu arvestades. Vastavalt töötasutõendile on kostja viimase kuue kuu keskmine neto palk 6 965 krooni. Samas nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja varaline seis on parem kui kostjal. Hageja töötasu on üle 12 000 krooni. Arvestades eeltoodut aga ei saa nõustuda kostja poolt pakutud elatise suurendamisega ainult 1 500 kroonini. Kostja vastuväide, et ta peab abistama oma ema ning seetõttu ei ole võimalik lapsele elatist maksta rohkem kui 1 500 krooni, on põhjendamata. Tõendatud ei ole, et kostja ema vajab riigi poolt saadavale pensionile täiendavalt rahalist abi. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära võib kohus elatise välja mõista, kui ilmnevad PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolud. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid elatise väljamõistmise kostjalt alla PKS § 61 lg 4 sätestatud määra. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, millest pool on 2 175 krooni. Arvestades poolte varalist seisu ning lapse minimaalseid vajadusi loeb kohus põhjendatuks elatusraha suurendamist 2 175 kroonini, millele lisandub tulumaks 456,75 krooni. 2 PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Riigikohus on asunud oma otsuses nr 3-2-1-108-07 seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt Elatusraha 1 000 krooni kuus tuleb pidada ebapiisavaks. 2007 aastal oli PKS §-s 61 lg 4 ettenähtud elatusraha suuruseks 1 800 krooni. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise välja mõistmiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist on põhjendatud. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Koidula Laurisaar kohtunik 3