Obsah (8)

§ 6§ 25§ 7§ 8§ 76§ 100§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. detsember 2008.a, kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kants

) § 339 järgi rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Vastavalt TsÜS § 219 lg –le 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

1. Kostja OÜ V on kohtumenetluse käigus oma seisukohti muutnud vastavalt hageja poolt täiendavate tõendite esitamisele. Algses vastuses hagile kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu, 3 väites, et hageja ja kostja vahel puuduvad igasugused lepingulised suhted, sest lepingud allkirjastanud N. Gil ei olnud kostja esindamiseks volitusi. 25.11.2008 kohtuistungil kostja suuremas osas tunnistas hagi, eitades ainult ühe rendilepingu aktsepteerimist. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ning kunstlikult konstrueeritud eesmärgiga vabaneda vastutusest.
2. Kohus leiab, et kostja seadusjärgse esindaja, juhatuse liikme Aleksandr G’i poolt 05.09.2007, 10.09.2007, 11.09.2007 ja 10.09.2007 tellingute tagastamise aktidele (tl 99 – 102) tehtud märgetega kostja sisuliselt kinnitab, et N G oli volitatud kostja nimel tehinguid sõlmima. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kõik kostja nimel sõlmitud tellingute rendilepingud allkirjastas kostja nimel N G. Äriregistri teabesüsteemi andmetel ei ole N G kunagi olnud OÜ V juhatuse liige või osanik. Tellingute tagastamise aktidele tehtud omakäelise märkega A. G kinnitab, et tellingud tagastatakse VOÜ ja B OÜ vahel sõlmitud rendilepingute alusel. Seejuures ei ole ära näidatud konkreetseid rendilepingute numbreid ega sõlmimise kuupäevi. Samas on nende tagastamise aktidega tagastatud ka selliseid tellingute osi, mida vaidlusaluste lepingute alusel ei ole kostjale üle antud. Nii on näiteks 11.09.2007 ja 05.09.2007 aktidega tagastatud kokku 3 toru, kuid kostjale on vaidlusaluste lepingute alusel üle antud üksnes 1 toru (lepingu nr 08 alusel). Samuti on kostja tagastanud hagejale kokku 51 2,5 m käsipuud, kuid lepingu nr 09 alusel on üle antud ainult 21 käsipuud, teiste hagis nimetatud lepingute alusel käsipuid üle ei antud. Hageja konto väljavõttest (tl 83 – 98) nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 14.06.2007 arved 19, 20, 21; 19.06.2007 arved 18 ja 22, 10.07.2007 arve nr
3. Sellest järeldub, et poolte vahel on ka teisi rendilepinguid, mis ei ole käesoleva hagi aluseks.
4. Eelnevast järeldub, et poolte vahel oli väljakujunenud praktika, mille kohaselt kostja pidas endale siduvaks ja täitis N Gi poolt kostja nimel sõlmitud lepinguid. Võttes lisaks arvesse, et N G on Aleksandr G’i isa, asub kohus seisukohale, et tõepärane on hageja väide, et kostjat nimel asjas asju ja lahendas probleeme just N G. Seega hageja võis kostja ja N Gi varasema käitumise alusel mõistlikult eeldada, et N. Gil on kostja esindamise õigus. TsÜS § 138 lg 1 kohustab pooli õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima heas usus. Samuti sätestab

§ 6

lg 1 võlausaldaja ja võlgniku kohustuse käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Tulenevalt

§ 25

lg -st 1 on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud muu hulgas järgima praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (

§ 7lg 1).

1. Kostja ei ole vaidlustanud hagi aluseks olevate arvete kättesaamist. Samuti ei ole kostja kohtueelselt esitanud hagejale lepingute volitamata isiku poolt sõlmimise tõttu tühisuse vastuväidet. Vastupidi – kostja on sõlmitud lepinguid osaliselt täitnud, lepingud sõlminud N. G on 21.01.2008, s.o. enne hagi esitamist, kinnitanud, et on OÜ V esindaja ja on arved kätte saanud ning on lubanud arvetest nr 38, 42, 46, 48, 52, 60 ja 66 tuleneva võlgnevuse tasuda erinevateks tähtpäevadeks, kuid hiljemalt 30.04.2008.a. Pärast võla tunnistamist, 07.02.2008 on OÜ V tasunud arve nr 38 osaliselt. Kohus leiab, et nendel asjaoludel on kohtumenetluses kostja poolt lepingute tühisusele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega.
2. Tõendamist ei ole leidnud kostja väide, et kostja seadusjärgne esindaja A. G on aktsepteerinud lepinguid 05, 07, 08, 09 ja 10, kuid ei ole aktsepteerinud lepingut nr
3. Kostja väidetel tõendab lepingu nr 13 kostja seadusjärgse esindaja poolt mitte aktsepteerimist asjaolu, et kostja tasus arve nr 38 osaliselt, s.o. ilma lepingu nr 13 alusel nõutud renditasuta. Kostja väide on põhjendamata ja paljasõnaline. Arves nr 38 (tl 46) on lepingu nr 13 alusel renditud tellingute rendimakse suuruseks 3276 krooni (millele lisandub käibemaks). Kostja jättis arvest nr 38 tasumata oluliselt suurema summa – 16 195,95 krooni. Seega ei tõenda arve nr 13 osaline tasumine seda, et kostja seadusjärgne esindaja ei ole seda lepingut aktsepteerinud. Kohus otsuses eespool toodud põhjendustel on leidnud, et tellingute tagastamise aktidele tehtud märked on käsitatavad kostja juhatuse liikme poolt kõikide 4 N. Gi poolt OÜ V nimel sõlmitud lepingute aktsepteeringuna. Samuti nähtub N. Gi esindusõiguse olemasolu ja tema poolt sõlmitud lepingute kostja poolt aktsepteerimine sellest, et kostja on aktsepteerinud ja osaliselt tasunud N.Gi poolt vastu võetud arve nr 38, mis on esitatud rendilepingute nr 05, 07, 08, 09, 10 ja 13 alusel.
4. Eeltooduga kohus loeb tuvastatuks, et N. Gil oli OÜ V nimel lepingute sõlmimiseks kostja volitus olemas, kuigi selle kohta kirjalikku volikirja ei väljastatud. Lisaks on kostja tehingud heaks kiitnud, mis vastavalt TsÜS § 129 lg-le 1 välistab volituseta tehtud tehingu tühisuse.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Rendilepingute punkti 2.

1. kohaselt on rentnikule kinnitatud maksetingimused sätestatud käesoleva lepingu lisas (arves). Vastavalt lepingute punktile 2.
2. loeb rendileandja arve tasutuks juhul, kui raha on laekunud arvel nimetatud pangaarvele või on tasutud sularahas rendileandjale. Lepingute pinkltis 4.
3. on sätestatud rentniku kohustus tasuda renditavate seadmete rentimise eest tähtaegselt vastavalt rentniku esindaja poolt aktsepteeritud arvele. Lepingute punktis 4.
4. leppisid pooled kokku arve tasumise tähtajas 10 päeva alates arve väljakirjutamise kuupäevast. Pooled ei vaidle selle üle, et hagis nimetatud arvete tasumise tähtpäevad on möödunud ning kostja ei ole arveid tasunud. Kostja ei ole arveid vaidlustanud. Eeltoodu alusel on hageja nõue tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse summas 208 614,78 kostjalt väljamõistmiseks põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 11.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt lepingute punktist 3.

1. on rendileandjal õigus arvestada mittetähtaegselt tasutud arvetelt viivist 0,5 % hilinenud summalt päevas. Hageja arvestuste kohaselt on hagiavalduse seisuga viiviseid kogunenud summas 264 170 krooni. Hageja arvestas viiviseid järgmiselt: Arve nr 38 summa 51 195,95 kr: viivis perioodil 11.08.2007 - 07.02.2008 255,97 kr päevas x 177 päeva = 45 306,70 kr; summas 16 195,95 kr viivis perioodil 08.02.2008 – 28.04.2008 80,98 kr päevas x 80 v päeva = 6478,40 krooni; kokku viivis arve nr 38 eest 51 785,10 krooni. Arve nr 42 summas 53 314,17 kr: viivis 266,57 kr päevas x 242 päeva = 64 510,14 krooni Arve nr 46 summas 56 868,45 kr: viivis 284,34 kr päevas x 228 päeva = 64 830 krooni. Arve nr 48 summas 43 180,57 kr: viivis 215,90 kr päevas x 213 päeva = 45 986,70 krooni. Arve nr 52 summas 20 478,90 kr: viivis 102,40 kr päevas x 198 päeva = 20 274,11 krooni. Arve nr 60 summas 15 729,64 kr: viivis 78,65 kr päevas x 183 päeva = 14 392,60 krooni. Arve nr 66 summas 2847,10 kr: viivis 14,23 kr päevas x 168 päeva = 2391,56 krooni. Hageja, tegutsedes heas usus ja arvestades kohtupraktikat, on vähendanud viivisenõuet ning taotleb kostjalt välja mõista viivised põhivõla ulatuses. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud ega ole taotlenud viiviste vähendamist. Kohus leiab, et hageja taotlus mõista viivised välja põhivõla ulatuses on põhjendatud ja viivise suurus mõistlik. Kohus rahuldab viivisenõude.
2. Kostja on vaidlustanud tagastamata tellingute mahu. Hageja ei ole käesolevas menetluses esitanud kostja vastu tagastamata tellingute maksumuse hüvitamise nõuet, hageja kohtuistungil kinnitas, et tal on tagastamata tellingutest tulenevaid täiendavaid nõudeid kostja vastu, kuid esitab 5 need teises menetluses. Seetõttu ei puutu tagastatud tellingute mahuga seotud kostja vastuväited asjasse ning kohus neid ei analüüsi.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus määrab kohtuotsuses menetluskulude jaotuse poolte vahel (TsMS § 173 lg 1). Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Heli Käpp Kohtunik 6