lg 2 alusel 2 750,80 krooni suuruses ja viivised palga maksmisega viivitamise eest 315,74 krooni. Rahuldamata jäeti hageja nõuded töölepingu lõpetamiseks
alusel ning hüvituse ja keskmise palga väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise eest. Hageja taotleb Töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata jäänud nõuete läbivaatamist hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.03.2006 tähtajatu töölepingu. 05.02.2007 esitatud töölepingu lõpetamise soov oli väljendatud tingimusteta ja kirjalikult ning töölepingu lõpetamine
Esinesid selged märgid tööandja tegevuse lõpetamisest Tallinnas. saamatu on kostja väide, et arvuti puudumine ei takistanud hagejal tööülesandeid täita. Teine arvuti asus tegevdirektori kabinetis ja sellele oli juurdepääs vaid tegevdirektoril. 17.01.2007 arvega nr 806 müüdi kogu kostja Tallinna laos olnud kaup tagasi Läti partneri lattu. Olenemata arvuti olemasolust ei saanud hageja tööd teha, sest ei olnud kaupa, mida müüa. 17.01.2007 anti tegevdirektorile korraldus lõpetada kõik lepingud seoses Tallinna kontori tegevusega hiljemalt 10.02.
. Siiani ei ole kostja tasunud hagejale kahe kuu hüvitist
Seega on lõpparve hagejal siiani saamata.
lg 2 alusel on tööandja kohustatud maksma keskmist palka lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja palub välja mõista kostjalt
lg 2 alusel 2 kuu keskmine palk 19 714 krooni ja viivised lõpparve tasumisega viivitamise eest, ühe kuu keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest 7 106,20 krooni arvestades komisjoni poolt väljamõistetut (9 8572 750,80), kokku 26 820,20 krooni. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Lõpparveks on 26 820 krooni, mis tuleneb
Nõue koosneb
lg 2 alusel kahe kuu keskmisest palgast 19 714 kroonist ja ühe kuu keskmisest palgas lõpparve maksmisega viivitamise eest
Hageja on sellest maha arvanud 2 750,80 krooni, mille on kätte saanud TVK otsuse alusel. Kogu summat on hagejal õigus saada ainult sel juhul, kui kohus loeb töölepingu lõpetamise aluseks
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja õigusi ei ole rikutud: tema töötingimused ei halvenenud, palka maksti korralikult, vaatamata sellele, et töökoormus vähenes tunduvalt. Tööleping lõpetati
Töölt lahkudes ei teatanud hageja sellest 1 kuu ette, vaatamata sellele tööandja temalt
Lõpparve tasumisega viivitamise nõue ei ole põhjendatud.
Hagejal puudus õigus nimetatud hüvitist nõuda, k kostja vaidlustas selle töövaidluskomisjonis. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja kohtukulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused 2 07-21099 16.05.2007 Töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja
lg 2 alusel keskmine palk 2 750,80 krooni, viivised palga maksmisega viivitamise eest 315,74 krooni, kokku 3 066,54 krooni. Rahuldamata jäeti nõuded tööleping lõppenuks tunnistamiseks
lg 1 alusel, hüvitise ja tööraamatukinnipidamise eest keskmise palga väljamõistmiseks. Hageja ei ole kohtule esitanud nõuet tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 10 päeva keskmise palga hüvitamiseks. Hageja nõudeks on lõpparve 26 820 krooni, mis tuleneb
Nõue koosneb
lg 2 alusel kahe kuu keskmisest palgast summas 19 714 krooni ja ühe kuu keskmisest palgas lõpparvega viivitamise eest
lg 2 alusel summas 9857 krooni, millest tuleb lahutada 2 750,80 krooni, mille hageja on kätte saanud Töövaidluskomisjoni otsuse alusel (vt kohtuistungi protokoll). Pooled kinnitasid kohtuistungil oma nõustumist sellega, et käesoleva vaidluse lahendamine sõltub otseselt Harju Maakohtu 03.03.2008 otsusest tsiviilasjas nr 2-07-31855. Nimetatud otsusega jäeti rahuldamata OÜ I hagi IK vastu töölepingu lõpetamise alusena
lg 1 tunnustamiseks ja loeti hageja ja kostja vahel lõpetatud töölepingu lõpetamise aluseks § 82 lg 1. Sellest tulenevalt loeb kohus ka antud asjas tuvastatuks, et hageja võis töölepingu lõpetada
lg 1 alusel tööandja poolse lepingu rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu, ja käsitleb antud otsuses üksnes hüvituse väljamõistmist.
lg 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel
Hagiavalduse kohaselt on perioodil august 2006 kuni jaanuar 2007 hageja keskmiseks kuupalgaks 9857 krooni. Kostja nimetatud summasid vaidlustanud ei ole. Seega tuleb rahuldada hageja nõue
lg 1 ja 2 alusel kahekordse keskmise palga, kokku suuruses 19 714 krooni, väljamõistmiseks.
lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga.
lg 2 tulenevalt on töölepingu lõpetamise päevaks töötaja tööloleku viimane päev, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.
lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. PalS § 32 lg 1 alusel on tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. 3 07-21099 Pooled sõlmisid 20.03.2006 tähtajatu töölepingu. Hageja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks
Lõpparve tasus kostja 17.02.2007 summas 9586 krooni. Hageja on seisukohal, et k kostja ei ole tasunud hagejale
Lõpparve maksmisega on kostja viivitanud rohkem kui ühe kuu. Kostja väidab, et
Hagejal puudus VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nimetatud hüvitist nõuda, k kostja vaidlustas selle töövaidluskomisjonis. Kohus leiab, et
S § 32 lg 1 tulenevalt lõpparve osa ja kogu lõppearve muutus sissenõutavaks töölepingu lõppemise päeval. Lõpparvesse kuuluvad kõik töötajal töölepingu lõpetamise päevaks saada olevad summad ja erandit ei ole tehtud summade osas, mille üle vaieldakse töövaidluskomisjonis pärast töölepingu lõppemist. Antud asjas ei ole kohaldatav ka Riigikohtu 08.01.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-00, milles Riigikohus märkis: „Lõpparve kinnipidamisega ei ole
lg 2 tähenduses tegemist siis, kui tööandja jätab lõpparve maksmata või viivitab selle maksmisega kaalukatel põhjustel. Kohus võib lugeda lõpparve kinnipidamise kaalukaks põhjuseks vaidluse lõpparve koosseisus väljamaksmisele kuuluvate summade aluse või suuruse üle, kui seaduse säte või töölepingu tingimus, millel see põhineb, on mitmeti tõlgendatav vastuolu tõttu seaduse mõne teise sättega või töölepingu teiste tingimustega. Seega ainuüksi vaidlus lõpparve koosseisu kuuluvate summade aluse või suuruse üle ei ole tööandja vastutuse kohaldamata jätmise aluseks.” Nimetatud lahendi tegemise ajal kehtis PalS § 32 lg 2, mis andis võimaluse vaidlustatud summade väljamaksmata jätmiseks. Nimetatud säte oli hagejaga töölepingu lõpetamise ajal kehtetuks tunnistatud. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt
lg 2 alusel 1 kuu keskmise palga suuruse hüvituse väljamõistmiseks, millest on maha arvatud juba Töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa, kokku 7106,20 krooni. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 alusel hageja kanda. Kostjal on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.