Obsah (5)

§ 47§ 133§ 52§ 53§ 46

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1266 Otsuse kuupäev 10. detsember 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vangla toiming

§ 47lg 3 nõudeid.

Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 2 kohaselt vastutab direktor õigusaktide täpse ja otstarbeka rakendamise eest. Seega on meditsiiniosakonna ettekirjutus kohustuslik ka nendele, kes Tartu Vanglas vastutavad toidu valmistamisekohaletoimetamise eest.

1. Kaebaja esitas 30.04.2008.a vanglale taotluse, milles soovis, et talle väljastataks 20.05.2008 enne kohtuistungit laos hoiul olevad esemed, mida ta soovis esitada kohtule asitõenditena. Kaebuse esitaja leiab, et asitõendite esitamine on tema subjektiivne õigus, mis tuleneb TsMS ja HKMS sätetest, kuid vangla keelas esemeid kaasa võtta ning oma keeldu ei põhjendanud.
2. 05.04.2008 pöördus Aleksandr Dorožko mitmel korral vangla poole, et temale kutsutaks meditsiiniline töötaja, kuna tal tuli ninast verd ja oli tunda, et tema vererõhk on kõrge. Sidevahendi valjuhääldajast kuulis kaebuse esitaja ainult lubadusi. Arstiabi vajadusest teavitas ta valvurit ka õhtusel loendusel.. Valvur pani kõik kirja ja lubas kutsuda. Kella 23.30 paiku soovis kaebuse esitaja sel õhtul viimast korda meditsiinitöötaja kutsumist, kuid valvur oli vastanud, et tema on isiklikult käinud med osakonnas ja temale öeldi, et medõde on hõivatud ja ei tule. Kaebuse esitaja leiab, et ta jäi arstiabita õigusvastaselt.

§ 133

kohaselt on vanglaametnik koheselt kohustatud teavitama kinnipeetava haigestumisest arsti või medõde. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetava terviseseisundit

§ 52lg 3 tulenevalt.

Kaebuse esitaja leiab, et probleemide ninaverejooks ja kõrge vererõhk puhul oli med osakond koheselt kohustatud tagama temale arstiabi lähtudes

§ 53lg 1.

1. Aleksandr Dorožko esitas vanglale taotluse, milles palus väljastada temale isiklikud asjad: jope, teksad ja särk, et ta saaks neid korrastada (pesta), kuna vanglast lahkudes teise vanglasse peab selga panema ühed ja samad riided, mis vangla jonnimise pärast on kuude viisi pesemata. Vangla käitub õigusvastaselt, teades, et kinnipeetav lahkudes vanglast peab enda riided mustana selga panema, mis riivab tema eneseaustamist ja inimväärikust. PS § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja seega puudub vanglal õigus takistada omandit puhtaks pesta, et seeläbi see säiliks.
2. 25.04.2008 saabus Aleksandr Dorožko nimele kiri, mille ümbriku võttis vanglaametnik Kann seadusevastaselt ära. Kaebuse esitaja leiab, et ümbriku äravõtmine on õigusvastane ka sellepärast, et selle toimingu tegemist ei volita ükski Eestis kehtiv seadus.
3. 25.04.2008 ära võetud kirjaümbriku kohta koostas vanglaametnik akti. Kaebuse esitaja selgitas, et kirjaümbrik on infokandja ja kaebajal võib tekkida vajadus vaidlustada näiteks posti toimingut. Kui aktiga ese võetakse ära, siis peab akt kajastama täpselt äravõetud eseme kirjeldust. Nimetatud akt koostati ühes eksemplaris, rikkudes VSKE § 63 lg 2 ja VSKE-s § 71 sätestatud nõudeid. Aleksandr Dorožko leiab, et kui akt on koostatud rikkumistega, siis tegemist on õigusvastasusega. 2 Vastustaja vastuväited
4. Tartu Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi kõnealuste toimingute vaidlustamiseks. Kohtuotsusega ei saa välistada haldusorgani teenistujate eksimist, ettevaatamatust või hooletust tulevikus, seega ei saa antud juhul kohtuotsusega välistada ka haldusorgani edaspidist õigusvastast käitumist. Isik võib kohtus vaidlustada vaid seda toimingut või haldusakti, mis rikub tema subjektiivseid õigusi, pelgalt objektiivse õiguskorra kaitse eesmärgil ei saa halduskohtu poole pöörduda. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja kaebuse esitamise tegelikuks eesmärgiks on soov põhjustada vastustajale tüli ja ebameeldivusi, mis ei ole eriline mõjuv põhjus kaebusega halduskohtusse pöördumiseks.
5. Kaebaja tervisekaardi andmetel on tõepoolest talle 18.01.2008 määratud maohaige dieet, mis seisneb selles, et toiduks antav leivanorm asendatakse saiaga, kuna sai erinevalt leivast on vähemhappeline. Dieedist aga oluliselt paremini vähendavad maohappesust vastavad ravimid, mida Dorožkole määrati ja mida ta on ka saanud. Seetõttu ei kaasne leiva saiaga asendamata jätmisega kaebaja jaoks kahjulikke tagajärgi. Vastavalt kodukorrale muudab/koostab dieet- ja lisatoidu nimekirju meditsiiniosakonna juhataja arsti ettekirjutuse alusel vähemalt üks kord kuus. Üldjuhul tehakse seda aga kaks korda (iga 2 nädala tagant) reede hommikuti, et söökla jõuaks järgmiseks nädalaks toiduaineid tellida. Seega 18.01.2008.a s.o reedel selleks ajaks, kui arst määras kaebajale dieedi, oli järgmise kahe nädala dieettoidu nimekirjad juba sööklale esitatud ja teda ei olnud võimalik lisada nimekirja samast päevast. Kaebaja lahkus Tartu Vanglast 23.01.2008 a ja ta tõmmati dieettoidu saajate nimekirjast maha. Tartu Vanglasse naastes ei avaldanud inspektor-kontaktisikule, meditsiiniosakonnale ega ühelegi teisele vangla teenistujale, et ta soovib jätkuvalt dieeti, mistõttu teda ka uuesti dieettoidu saajate nimekirja ei kantud. Alles maikuu teisel dekaadil pöördus kaebaja inspektor-kontaktisiku kaudu meditsiiniosakonna poole ja andis teada, et ta soovib dieeti jätkata. Kaebaja lisati koheselt dieettoidu saajate nimekirja ja alates 26.05.2008 saab ta leiva asemel saia.
6. Kaebaja esitas 02.05.2008.a vanglale taotluse kinnipeetavate isiklike asjade lattu paigutatud isiklike asjade (0,5 l kohvikannu, riidepuu, marlist lindi, kellukeste, mänguasjade, auguraua ja klammerdaja) asitõendina kohtuistungile kaasavõtmiseks. Samal eesmärgil soovis ta kohtuistungile kaasa võtta vangla poolt temale kasutamiseks antud toidu- ja jooginõusid. Vastab tõele, et vangla ei lubanud nimetatud esemeid kohtuistungile kaasa võtta, kuid selleks puudus vajadus ja keeld ei rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kõnealune kohtuistung toimus 20.mail menetluskonverentsina, st kaebaja asus istungi ajal Tartu Vanglas, kohus ja vastustaja esindaja Tartu kohtumajas. Kaebaja taotles kohtuistungil kõnealuste asjade asitõendina asja materjalide juurde võtmist, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohtu 30.05.2008.a otsusega nr 3-08-569 rahuldati A.Dorožko kaebus, seega lahenes küsimus kaebaja jaoks positiivselt sõltumata asjade kaasavõtmise keelamisest ning kaebajal puudub õiguslik alus kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks.
7. Kaebus vastab tõele osas, mille kohaselt 05.04.2008 kutsus valvur valves olnud õde A.Dorožko juurde kõrge vererõhu kaebusega. Õe sõnul oli ta sel päeval äärmiselt hõivatud. Hindamaks abi hädavajalikkust kontrollis ta kaebaja tervisekaarti, mille andmetel ei ole 3 kaebaja näol tegemist kõrgvererõhu haigega ja veendus seeläbi, et tegemist ei saa olla kiire kutsega vältimatu arstiabi saamiseks. Seetõttu andis ta valvurile edasi teate, et registreerib kaebaja korralisele arsti vastuvõtule ja tuleb kaebaja juurde hiljem juhul, kui probleem püsib, jätkates pooleliolevate ja oluliselt kiireloomulisemate ülesannete täitmist. Kuna õde vabanes alles öörahu ajaks ja siis enam kaebaja juurde tagasi ei kutsutud, arvas ta, et kaebused taandusid. Tartu Vanglas osutatakse tervishoiuteenuseid ravijärjekorra alusel, kuna puuduvad võimalused tervishoiuteenuste koheseks osutamiseks: kinni peetavaid isikuid teenindab kella 8-16 kaks arsti, vanemõde ja laborant, lisaks ööpäevaringselt üks velsker. Arsti vastuvõtule soovijaid on väga palju ja üldarsti vastuvõtujärjekorra pikkuseks on 5-7 päeva. Kaebaja oli arsti vastuvõtul viimati kaks päeva enne kõnealust juhtumit, s.o 03.
8. 08.a, järgmisel korral 5 päeva hiljem, s.o 11.04.08.a. Kummalgi vastuvõtul, samuti varem ega hiljem ei ole A.Dorožko kaevanud vererõhu probleemide peale. Seega ei olnud kaebaja poolt 05.04.2008.a edastatud väljakutse näol tegemist vältimatu abi vajadusega, mille vangla oleks pidanud tagama kogu ööpäeva vältel, ja medõde tegutses õigesti, kui eelistas tegeleda edasilükkamatute tööülesannetega.
9. Vangla direktor andis 22.06.2007.a käskkirjaga nr 1-3/65 kõigile kinnipeetavatele loa hoida oma elukambris ja kasutada teatud isiklikke riideesemeid. Kuna kaebajal puudub muu luba isiklike riiete kandmiseks, on tal õigus hoida oma elukambris ainult vangla poolt väljastatud ja eespoolnimetatud käskkirjaga lubatud isiklikke riideesemeid. Kõik ülejäänud riideesemed on paigutatud vangla lattu, kus need pakitakse viisil, mis tagab esemete säilimise. Kinnipeetaval on soovi korral võimalus esitada vanglale taotlus laos olevate isiklike riiete pesemiseks ja vangla korraldab riiete puhastuse ise. Kuna kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust laos olevate riiete puhastamiseks, ei ole tal õigust ka taotleda toimingu õigusvastasuse tuvastamist, kuna vastustajal ei ole olnud võimalust tema subjektiivseid õigusi rikkuda (nt riideid puhastamata jättes).
10. Kaebuse esitaja on varem korduvalt vaidlustanud erinevate vanglate, sh Tartu Vangla toimingud, mis seisnevad kaebajale adresseeritud kirjade ümbrike äravõtmises (haldusasjad nr 3-08-570, milles kaebus rahuldati ja 3-08-910, milles kaebus jäeti rahuldamata; 3-08-1144 ja 3-08-1338, milles lahendit ei ole). Ainsaks erinevuseks nimetatud toimingute ja käesoleva kaebusega vaidlustatud kirjaümbriku äravõtmise vahel on toimingu sooritamise kuupäevas, muus osas on kaebused esitatud sama eseme peale samal alusel. Kaebaja ei ole ära näidanud kaalukat põhjendatud huvi, miks on vajalik sama toimingu õiguspärasust korduvalt hinnata. Põhjendatud huvi puudub, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Vaatamata sellele, et kirjaga võib saata kasutamata ümbrikke ja marke, mis ei ole vanglas kinnipeetavale keelatud esemed, ei tähenda veel, et kirja saatmiseks kasutatavat pakendit ümbrikku ei tohi kinnipeetavale mõjuval põhjusel keelata. Ümbrike äravõtmiseks on tungiv vajadus, kuna viimastel aastatel on sagenenud narkootikumide vanglasse toimetamine kinnipeetavatele vanglasse saadetavate kirjaümbrike vahendusel (narkootiline aine on kleebitud kas margi või kleepriba alla, ümbrike nurkadesse jm). Narkootilise või psühhotroopsete ainete vanglasse sattumine ohustab mitte üksnes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitajaid, vaid seab ohtu vangla üldise julgeoleku. Kuigi kaebajalt kirjaümbriku äravõtmise hetkel ei olnud Tartu Vangla direktor andnud välja kirjalikku haldusakti, mis otseselt keelab kinnipeetavatele saabuvate kirjade ümbrike kätteandmist, oli kirjaümbrike näol olemas reaalne oht vangla julgeolekule ning seega oli 4 toiming vajalik ja möödapääsmatu. Käesolevaks ajaks on direktor välja andnud põhjendatud käskkirja, millega keelab ümbrike kätteandmise kinnipeetavatele.
11. Ebaõige on kaebaja väide, nagu ei oleks talle antud akti ümbriku äravõtmise kohta. See on ümber lükatud kaebusega, millele kaebaja on lisanud võetusakti koopia. Kaebaja ei oleks saanud esitada dokumenti, mida talle antud ei ole. Vastustaja möönab, et kõnealuses akt ei pruugi vastata kõigile seadusest tulenevatele vorminõuetele, ent kuna kaebaja ei ole nimetanud, milliseid tema subjektiivseid õigusi see asjaolu rikub, ei pea vastustaja vajalikuks seda kommenteerida ja leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi eseme äravõtmise akti õiguspärasuse vaidlustamiseks. Pelgalt asjaolu, et kaebajal „võib tekkida vajadus vaidlustada näiteks postitoimingut“ ei saa iseseisvalt olla toimingu või haldusakti vaidlustamise aluseks, kuna on oletuslik ja vähetõenäoline. Kohtu põhjendused ja otsus
12. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. A.Dorožko taotleb rea Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist, tuvastusnõuete põhjendatud huviks on märgitud nii preventiivne huvi kui soov tulevikus esitada kahju hüvitamise nõue.
13. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. . Kohus on seisukohal, et põhjendatud huvi esinemise kindlakstegemiseks tuleb analüüsida seda, kas vaidlustatud toimingute õigusvastaseks tunnistamine saab täita kaebaja poolt soovitud eesmärki, ehk kindlustada seda, et edaspidi vastustaja kaebaja suhtes taoliselt ei käituks. Kohus on seisukohal, et antud vaidlusega preventiivsest huvist lähtudes sellist eesmärki saavutada ei ole võimalik. Vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamine ei saa kaebaja suhtes preventiivset eesmärki kanda ka seetõttu, et A.Dorožko on Tartu Maakohtu 28.11.2008 otsusega vabastatud ennetähtaegselt vangistustest . Preventiivset mõju saab antud kohtuotsus anda ainult peale kohtuotsuse jõustumist tehtavatele toimingutele, mitte tagasiulatuvalt. Kuna A. Dorožko on vabanenud vanglast enne antud kohtuotsuse jõustumist, siis ei saa kohtulahend ka kaebaja õigusi tulevikus preventiivsel eesmärgil kuidagi kaitsta. Samas on A.Dorožko välja toonud põhjendatud huvina ka soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise taotlus. Kohus leiab, et kaebaja nimetatud põhjendatud huvi ei saa välistada.
14. Kaebaja väitel jättis Tartu Vangla teda õigusvastaselt ilma ajavahemikul 18.01.26.05.2008 dieettoidust. Tartu Vangla ei vaidle vastu, et sel ajavahemikul A.Dorožko dieettoitu ei saanud, kuid väidab, et kaebuse esitajat ei saadud dieettoidu nimekirja panna tulenevalt tema lahkumisest Tartu Vanglast 23.01.
15. Tartu Vanglasse tagasi tulles ei esitanud aga kaebaja taotlust dieettoitu saamiseks. 5

§ 47lg 2 kohaselt jälgib vanglas toidukava koostamist ja toitlustamist arst.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kindlustatakse kinnipeetavale arsti ettekirjutusel dieettoitlustamine. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et A.Dorožko dieettoidust ilmajätmine ja seda pikema aja jooksul, on õigusvastane. Vastustaja on kinnitanud, et tervisekaardi andmetel oli kaebuse esitajale 18.01.2008 dieettoit määratud. Kas kinnipeetavale antakse dieettoitu, pidi

§ 47

lg 2 kohaselt jälgima vangla arst., mitte ei pidanud seda kinnipeetav uuesti küsima või ise igal korral soovi avaldama. Asjaolu, kuidas vanglas on korraldatud dieetoidusaajate nimekirjade koostamine või toidu tellimine ei ole mõjuv põhjus isikut määratud dieettoidust ilma jätta. Kui kaebuse esitaja tagasitulekul Tartu Vanglasse kehtis arsti poolt määratud dieettoidu saamise tähtaeg, siis tuli kaebuse esitaja ka koheselt kanda dieettoidusaajate nimekirja.

1. A.Dorožko esitas 02.05.2008 vanglale taotluse, et tal lubataks asitõenditena kohtuistungile võtta kaasa nii kinnipeetavate isiklike asjade laos olevaid kui ka kambris tema kasutuses olevaid teatud esemeid. Kaebaja leiab, et vastustaja takistas tal õigusvastaselt tõendite esitamist kohtule, mis on sätestatud HKMS §-s 16 ja
2. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga. HKMS § 16 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluses on tõendiks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. TsKMS § 229 lg 2 loeb tõendiks ka asitõendi. Samas sätestab TsKMS § 238 lg 1, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebuse esitaja esitas kohtuistungil taotluse kõnealuste asjade asitõenditena asja juurde võtmiseks, millist taotlust kohus ei rahuldanud. Kui kohus oleks nende asjade esitamist pidanud vajalikuks, siis oleks kohus ka saanud need tõendid vanglalt välja nõuda. Vanglal puudus kohustus A.Dorožko taotluse rahuldamiseks. Arvestades eeltoodut jätab kohus taotluse tunnistada õigusvastaseks vangla keeldumine asitõendite esitamiseks kohtule rahuldamata.
3. Kaebaja väitel ei antud talle 05.04.2008 vajalikku arstiabi. Kaebaja leiab, et kuna tal tuli ninast verd ja tundis et vererõhk on kõrge, oleks talle tulnud anda vältimatut arstiabi.

§ 52

lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Kohus on seisukohal, et antud säte ei pane vangla arstile kohustust jälgida ja kontrollida kinnipeetava terviseseisundit igal päeval. See ei oleks mõistlik ega ka praktiliselt võimalik ega vajalik. Pidev jälgimine tähendab seda, et arstil peaks olema iga kinnipeetava tervislikust seisundist ülevaade ja seda kogu tema vanglas viibimise ajal. Ka VSkE § 9 lg 1 sätestab, et vanglas kontrollitakse kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist vastavalt vajadusele. Kohus on seisukohal, et puuduvad tõendid, et A.Dorožko oleks 05.04.2008 vajanud vältimatut arstiabi.

§ 53lg 1 kohaselt tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus.

Kaebaja väitel vajas ta vältimatu arstiabi, kuna ninast tuli verd ja tundis, et vererõhk on kõrge. Vastustaja seletuse kohaselt teatati valvuri poolt õele A.Dorožko taotlust ja kaebusi. Õde hindas taotlust ja jõudis järeldusele, et A.Dorožko kaebused ei vaja vältimatut arstiabi. Et A.Dorožko ei vajanud sel päeval vältimatut arstiabi, tõendavad vastustaja poolt antud selgitused, mida kaebaja ei ole ümber lükanud. Nimelt oli kaebuse esitaja 5 päeva hiljem arsti vastuvõtul, kus kaebaja ei kurtnud probleeme vererõhuga. Seda ei olnud teinud ta ka varasematel vastuvõttudel. Vastustaja on põhjendatult osundanud tervishoiuteenuste korraldamise seadusele, mille § 5 sätestab, et vältimatuks abiks on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle 6 andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Antud juhul hindas õde kaebaja seisundit õiguspäraselt vältimatut abi mittevajavaks. 20. A.Dorožko vaidlustab vangla keeldumist anda talle kambrisse pesemiseks ja korrastamiseks isiklikud asjad: teksapüksid, jope ja särk ning riidepuud jope kuivatamiseks. Kohus on seisukohal, et vastustaja keeldumine oli õiguspärane, kaebuse esitajal puudub õigus saada kambrisse taotluses esitatud esemeid.

§ 46lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust.

Sama paragrahvi lg 2 järgi võib vangla direktor lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Vastustaja selgituste kohaselt puudub kaebuse esitajal eraldi direktori luba kanda kambris riietusesemeid, mida ta soovis kambrisse saada. Seega saab kinnipeetav ise pesta neid riideesemeid, mida on talle lubatud kambrisse võtta. VSkE § 61 lg 3 kohaselt pakitakse lattu hoiule antud asjad viisil, mis tagab nende säilimise. Samuti on kinnipeetaval võimalik anda isiklikke riideesemeid, ka neid mis on laos, pesemiseks vangla pesumajja (Tartu vangla kodukorra p 19.3.3). Seega on ebaõige kaebuse esitaja väide, et kinnipeetav peab vanglast lahkudes selga panema mustad riided. Kaebuse esitaja ei ole ise pidanud vajalikuks toimida nii, nagu on õigusaktidega reguleeritud. Kuna kaebuse esitaja soovis riidepuud kambrisse jope kuivatamiseks, jope kambrisse mittelubamist pidas kohus aga õiguspäraseks, siis puudus vajadus ka riidepuu lubamiseks kambrisse.

1. A.Dorožko palub tunnistada õigusvastaseks vangla poolt 25.04.2008 temale saabunud kirja ümbriku äravõtmise. Kohus on seisukohal, et kirjaümbrikute äravõtmise õigusvastaseks tunnistamiseks puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi, seda nii preventiivsel eesmärgil kui kahju hüvitamise eesmärgil. Kohus selgitas eelpool, et toimingute õigusvastasuse tuvastamine preventiivsel eesmärgil ei kaitse kaebaja õigusi. Antud juhul arvestab kohus ka seda, et A.Dorožko on kohtus korduvalt vaidlustanud erinevate vanglate poolt kirjaümbrikute äravõtmist. Seega näeb ka kaebaja ise, et preventiivsel eesmärgi toimingu vaidlustamine või ka konkreetse toimingu (kirjaümbriku äravõtmine) õigusvastasuse tuvastamine ei saa takistada edaspidi kirjaümbriku äravõtmist. Iga toimingu õiguspärasust tuleb vaadata konkreetses ajas konkreetsete faktiliste ja õiguslike asjaolude pinnalt. Antud juhul ei pea kohus põhjendatuks ka kahju hüvitamise võimalikkust. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmisega. Kui kaebuse esitajal oleks tegelikuks sooviks olnud ja oleks ka praegu saada kirja juurest äravõetud ümbrik tagasi, oleks tal tulnud vastav taotlus nii vaidemenetluses kui ka kaebuses kohtule esitada. A.Dorožko on aga 28.04.2008 Justiitsministeeriumile saadetud vaides taotlenud kõikide selles vaides esitatud toimingute, sealhulgas ümbriku äravõtmise õigusvastaseks tunnistamist (tlk.34). Kaebaja ei ole taotlenud kirjaümbriku tagastamist, mis oleks eelduseks kahju tekkimise vältimiseks. Õigusvastasuse tuvastamine ei pane vanglale kohustust äravõetud ümbrikuid tagastada. Sellest järeldab kohus, et kaebaja huviks ei ole olnud ega ole ka praegu kirjaümbriku omamine vaid toimingu vaidlustamine ise. Kuna kaebaja ei ole soovinud ümbrikuid tagasi saada, siis puudub alus ka väita, et nende äravõtmine on talle kahju tekitanud. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks osundada Tartu Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-08-910, kus ringkonnakohus pidas põhjendatuks kirjaümbrikute äravõtmise 7 olukorras, kus on sagenenud narkootikumide vanglasse toimetamine kinnipeetavatele saadetavate kirjaümbrikute vahendusel. Osundatud ringkonnakohtu otsus on jõustunud, kuna Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Ka antud asjas on vastustaja välja toonud, et ümbrike äravõtmiseks on tungiv vajadus, kuna viimastel aastatel on sagenenud narkootikumide vanglasse toimetamine kinnipeetavatele vanglasse saadetavate kirjaümbrike vahendusel. Seetõttu on Tartu Vangla direktori poolt 06.08.2008 antud välja ka käskkiri, milles on otseselt keelatud kinnipeetavatele saadetud kirjade ümbrike kätteandmine. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud kirjaümbrikute äravõtmine võis riivata kaebaja õigusi ja huve, kuid riive oli proportsionaalne ning vangla julgeoleku tagamise kaalutlustel põhjendatud ja õiguspärane.
2. A. Dorožko on taotlenud tunnistada õigusvastaseks ka Tartu Vangla poolt kirjaümbrikute võetuse akti mitte andmise ja ebakorrektse koostamise. Kaebaja väide on ebaõige, nähtuvalt esitatud materjalidest, on A.Dorožko saanud koopia 26.04.2008 koostatud esemete äravõtmise aktist. Seda tõendab asjaolu, et kaebuse esitaja on ise kohtule koos kaebusega saatnud ka koopia sellest aktist (tlk.37). Samuti on vastustaja kinnitanud, et kaebajale väljastati ümbriku äravõtmisel koopia ümbriku võetuse aktist. Koopia andmist kaebuse esitajale on märgitud ka vaide edastamise kirjas. Kohus märgib, et kinnipeetaval ei ole õigust nõuda endale just vanglaametniku poolt omakäeliselt kirjutatud akti, selleks võib olla ka akti koopia. Aktist koopia väljastamisega ei ole rikutud kaebaja poolt osundatud vangla sisekorraeeskirja § 63 lg 2, mis sätestab, et kinnipeetavalt äravõetud asjade kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2008 otsusele haldusasjas nr 3-08-652, milles ringkonnakohus märkis, et

-st ja VSKE §-dest 70-73 tulenevalt ei pea vangla väljastama automaatselt ühte eksemplari ümbrike äravõtmise aktist kinnipeetavale ning aktist koopia saamiseks tuleb kinnipeetaval esitada vanglale vastav taotlus. Sellest lahendist tulenevalt ei ole vanglal üldse kohustust kirjaümbriku äravõtmisel akti kahes eksemplaris koostada. 23. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja on kohtukuludena tasunud riigilõivu 40 krooni. Kohtuistungil teatas kaebuse esitaja, et ta kohtukulude väljamõistmist ei taotle. Arvestades kaebuse esitaja seisukohta, samuti seda, et kohus kaebuse kuuest taotlusest rahuldab ühe, jäävad kaebaja poolt kantud kohtukulud tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 8