← Eesti

2-07-45991/24

Obsah (5)§ 61§ 49§ 42§ 70§ 60

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 2-07-45991 17. juuli 2008.a, Narva, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Kohtunik N

§ 61lg 4 ülal pidama.

Kostja esitas palgatõendi OÜ-st Baltexpert ja samal ajal esitas väljavõtet oma pangakontost, et saab palka ka Elamuhooldus Narva OÜ-st. Seega on kostjal kaks töökohta ja ta saab maksta lapsele elatist nõutavas summas. 4

(8)Tsiviilasi nr 2-07-45991 Et kostja töötab kahel töökohal, on kinnistatud sellega, et 2007.a juunis maksti kostjale erinevaid puhkusetoetusi vastavalt esitatud tõendile ja väljavõttele pangakontost. Vaja on märkida, et 2007.a alguses kostja oli kolm korda haiguslehel ja seoses sellega on palgatõendil märgitud summad väiksemad, see mõjutas palga keskmisi summasid aasta kohta. Kostja esitas väljavõtet pangast, millest nähtud, et kostja lubab endale suuri kulutusi kui võtta arvesse, et vastuses kostja märkis oma rasket majanduslikku olukorda. 28.01.2007.a Mercuri muusik 159 krooni, 2007.a juulis kostja lubas endale omandada Narva Kodutehnikas kaupa 999 krooni eest, 2007.a augustis FEB Sanitaartehnikast kaupa 873 krooni eest, 24.09.2007.a kauplusest Tehnikaexpert kaupa 395 krooni eest. Samuti kostja ostab autole kütust ja maksab trahvi.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Peale selle,

§ 49sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Hageja täidab oma vanema kohustusi täiel määral, kuid kostja hoidub perekonnaseadusega kindlaks määratud kohustustest oma alaealise lapse suhtes kõrvale.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2006 elatise suurus oli 1500 krooni, 2007 – elatise suurus – 1800 krooni aga elatistest hageja peab maksma tulumaks ja lapse ülalpidamisel jääb ainult 2006 aasta eest 1155 krooni aga 2007 aastal ainult 1404 krooni, aga see summa ei ole piisav. Sellega hageja peab paluma kohtult määrata elatised tulumaksu lisadega. Lähtuvalt eeltoodust hageja soovib oma haginõudeid täiendada. Ülaltoodu alusel ja juhindudes

§ 42lg 1 ja 2, § 60, § 61, § 70 lg 1, 2, Ts

MS § 162 järgi palub hageja suurendada elatist ning sisse nõuda kostjalt tütre K. G., sünniaeg xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks hageja kasuks 1845 krooni alates 01.11.2006.a kuni 31.12.2006 ja 2196 krooni alates 01.01.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni, või kuni poolte varalise seisundi muutmiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millele lisandub tulumaks ning välja mõista kostjalt menetluskulud hageja kasuks. NÕUETE MUUTMINE 28.05.2008.a esitas hageja kohtule nõuete muutmise avalduse. Varem esitatud hagiavaldusele hageja soovib muuta oma nõudeid, seoses sellega, et kostjaga ei oli võimalik lahendada vaidlust vabatahtlikult ning kostja valetab hagejale, mis oli tõendatud ka esitatud kompromissiga, kui kostja valetas hagejale, et ta ei esita kompromissi kohtusse ning hageja allkirja on vaja ainult tõlkimiseks. Kuna elatise suurus 2006 aastal oli 1500 krooni, siis hageja muudab oma nõuet ja palub suurendada elatist tagasiulatuvalt

§ 70alusel.

Hageja täidab oma vanema kohustusi täiel määral, kuid kostja hoidub perekonnaseadusega kindlaksmääratud kohustustest oma alaealise lapse suhtes kõrvale. 5

(8)Tsiviilasi nr 2-07-45991

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2006 aastal elatise suurus oli 1500 krooni, 2007 – elatise suurus – 1800 krooni, aga elatisest hageja peab maksma tulumaksu ja lapse ülalpidamiseks jääb 2006 aasta eest ainult 1155 krooni, 2007 aasta eest ainult 1404 krooni, kuid see summa ei ole piisav. Sellega hageja peab paluma kohtult määrata elatised tulumaksu lisadega. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 60

, § 61 lg 4 ja § 70 lg 2 alusel palub hageja suurendada elatist ning nõuda kostjalt sisse tütre K. G., sünniaeg xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks elatis hageja kasuks 1845 krooni alates 01.11.2006.a kuni 31.12.2006.a, 2196 krooni alates 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a, 2631,75 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni poolte varalise seisundi muutmiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära millele lisandub tulumaks ning mõista kostjalt välja menetluskulud. Kohtuistung 02.07.2008.a toimunud kohtuistungil hageja jääb oma nõuete juurde. Hageja palub suurendada elatis, mis oli mõistetud kostjalt välja Narva Linnakohtu 16.07.2001 otsusega suuruselt 400 kroonist kuni 1500 kroonini alates 01.11.2006 kuni 31.12.2006, kuni 1800 kroonini alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007, kuni 2175 kroonini alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid igakuine elatis ei või olla vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimumpalgast ning mõista kostjalt välja kohtukulud. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatis summas 1000 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni. Alates 01.01.2007 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustas 1800 krooni. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. Vastavalt

§ 61

lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 61lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära 6

(8)Tsiviilasi nr 2-07-45991 suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus 14-aastasele või üle selle lapsele moodustavad kuus 3210 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks. Ajal kui Narva Linnakohus oma 16.07.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-770/2001 nõudis sisse elatise summat 400 kroonini, oli poolte laps 4-aastane. Tänasel päeval on ta 11-aastane ning ei ole vaja tõendada asjaolu, et seitsme aastaga lapse vajadused suurenesid. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

§ 70lg 1 kohaselt elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega annab

§ 70

lg 2 võimaluse mõista kohustatud vanemalt elatis välja tagasiulatuvalt, nähes seejuures selle sätte kohaldamise eeldustena ette asjaolud, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ning ei esinenud elatise suuruse vähendamise aluseid (Riigikohtu 12.12.2007.a otsus 3-2-1-119-07). Kostja seletuste kohaselt tema varaline seisund ei võimalda maksta elatis hageja poolt nõutud ulatuses. Kohus ei arvesta kostja sellise väidega, kuna ta on töövõimeline mees, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et pidada üleval oma ülalpeetavat vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses. 2008 aastal on kostjal töötasu 5100 krooni. Kostja omab vallas- ja kinnisvara. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja maksis oma lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ja loeb põhjendatuks muuta kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust, mõistes kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana seadusega ettenähtud miinimummääras, seega alates 01.11.2006 kuni 31.12.2006 summas 1500 krooni (kokku 3000 krooni kahe kuu eest), millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis summas 800 krooni, alates 01.01.2007 kuni 31.10.2007(kuni hagi esitamiseni) summas 1800 krooni (kokku 18000 krooni 10 kuu eest), millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis summas 4000 krooni, alates 01.11.2007 (alates hagi esitamisest) kuni 31.12.2007 summas 1800 krooni kuus, millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis summas 400 krooni kuus ning alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2175 krooni, millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis. Kostjal tuleb tasuda tagasiulatuvalt ühe aasta eest välja mõistetud elatise võlgnevus summas 16 200 krooni ühekordse maksena. 7

(8)Tsiviilasi nr 2-07-45991 TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.