) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kooskõlas
lg 1 sätestatuga on avaldusest loobumine käeolevas asjas lubatud ega ole vastuolus seadusega.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. Juhindudes
Tulenevalt
¹ lg 1 määrab kohus menetluse lõpetamise määruses kindlaks ka avaldaja hüvitatavad menetluskulud, kuna puudutatud isik Kai Saar on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks menetluskuludekulude nimekirja. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on puudutatud isik Kai Saar kandnud õigusabikulusid summas 31 594,50 krooni.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on
Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 31 594,50 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kolm istungit ning kohtu hinnangul ei ole istungitel esindamine ja avaldusele vastuse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 31 594,50 krooni. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku Kai Saare õigusabikulud põhjendatud 7 500 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et avaldajalt tuleb puudutatud isiku Kai Saare kasuks välja mõista õigusabikulud summas 7 500 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.