Obsah (4)

§ 442§ 162§ 173§ 174

Tsiviilasi nr 2-06-43003 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 03.september 2008 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi OÜ A (registrikoo

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tja LA (edaspidi kostja) 30.04.1999 Tele2 lepingu (t lk 25), mille alusel AS Tkohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas TAS poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 01.01.2004 oli kostja võlgnevus AS Tees summas 11 491.70 krooni. Vastavalt Tele2 mobiilsideteenuste kasutamise tingimustele (edaspidi üldtingimused) kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste 2 peatükile VII oli kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes üldtingimustest lõpetas TAS ennetähtaegselt lepingu (t lk 40). Kostja ei reageerinud TAS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning TAS loovutas (t lk 41) nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu OÜ-le A (edaspidi hageja). TAS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 11 491.70 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 11 491.70 krooni ja viivised summas 5 745.85 krooni, kokku 17 237.55 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale teatas hageja, et kostja ei ole TAS-i telefoni kadumisest ega lepingu lõpetamise soovist teavitanud. Lepingu lõpetas TAS ühepoolselt võlgnevuse tõttu. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude ja põhjenduste juurde. Hageja lisas, et tegemist ei ole aegunud nõudega, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtusse 29.12.2006 ning aegumistähtaega tuleb arvestada alates 01.01.2004 (viimase tasumata arve tasumise tähtaeg). Seega ei olnud hagiavalduse esitamise ajaks möödunud kolmeaastane aegumistähtaeg. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel esitatud suuliste selgituste kohaselt kaotas 2003.aasta juulikuus hageja abikaasa telefoni ära. Nimetatud asjaolust teavitas hageja viivitamatult ka TAS-i, kuid vaatamata sellele sai ta ikka arveid. TAS loovutas oma nõude inkassofirmale, kelle poole on ta samuti pöördunud, kuid sellele vastati ähvarduste ja ebatsensuurse sõimuga. Aasta tagasi, kui teda teavitati järjekordselt võlgnevuse tasumise kohustusest, tegi ta hagejale ettepaneku sõlmida võlgnevuse kustutamiseks maksegraafik summas 300.00-500.00 krooni kuus. Hageja keeldus. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil palus kostja kohaldada aegumist ning lisas, et ei ole nõus võlgnevust tasuma. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

1. Vaidluse aluseks on hageja õiguseelneja ja kostja vahel 30.04.1999 sõlmitud leping (koos lisaga t lk 24-25), milline öeldi hageja õiguseelneja poolt üles oktoobris
2. Seega tuleb asja lahendamisel vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg-le 1 lähtuda alates 01.juulist 2002 võlaõigusseaduse (VÕS-i) sätetest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele ning lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
3. Antud asjas puudub poolte vahel vaidlus 30.04.1999 Q GSM lepingu sõlmimise asjaolude üle. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et kostja asus lepingujärgseid teenuseid kasutama ning et kostja sai ka peale juulikuud 2003 hageja õiguseelnejalt arveid (27.06.2003, 27.07.2003, 27.08.2003 ja 27.09.2003, t lk 28-35), kuid ei tasunud neid. Hageja on tõendanud teatega lepingu lõpetamisest 27.09.2003 (t lk 40), et nende poolt oli väljastatud kostjale tema lepingujärgsele aadressile teade, et seoses võlgnevusega lõpetab müüja lepingu, kui võlgnevust ei ole tasutud 25 päeva jooksul, arvates teate koostamisest. Puudub vaidlus, et leping ühepoolselt lõpetati. Kostja võlgnevus on tõendatud nii eelpool viidatud arvetega, millest igaühe lisaks on selle selgitus kui koondarvega 14.12.2003 (t lk 36). 3
4. Vastavalt üldtingimuste punktile 7.4 oli kostja kohustatud lepingujärgsed maksed tasuma 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast. Kostja sellist enda lepingukohast käitumist ei tõendanud. Seega on hagejal õigus, tulenevalt viidatud üldtingimuste punktist, nõuda kostjalt viivise tasumist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja viivise aritmeetilist arvestust ei vaidlustanud. Viivisvõlgnevuse nõue on kooskõlas ka VÕS § 113 lg-ga 1, mille kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
5. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega nagu oleks hageja nõue tema vastu aegunud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb tehingust ja vastavalt lepingule (üldtingimuste punkt 7.4) muutus sissenõutavaks arve esitamisega. Alates 01.07.2002 kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 3, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja õiguseelneja ütles pooltevahelise lepingu üles oktoobris 2003 ja sellest ajast enam teenust kostjale ei osutanud. Seega võis ta arveid esitada aastal 2003 ja 2003.kalendriaasta lõppemisest tuleb lugeda 3-aastast aegumistähtaega. Järelikult oleks hageja nõue kostja vastu aegunud 31.12.2006, kuid vastavalt kohtutoimiku materjalidele esitas hageja nõude kohtusse 29.12.
6. Seega nõudis hageja kostjalt teo tegemist (võlgnevuse tasumist) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul ja nõue ei ole aegunud. Aegumise seisukohalt ei oma tähtsust, millises menetluses kohus on nõuet menetlenud (konkreetsel juhul menetleti algselt maksekäsu kiirmenetluses), vaid tähtsust omab nõude kohtusse esitamise aeg. 5.

§ 162

lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt eelpool kajastatud otsustustest ja asjaolust, et lõppkokkuvõttes on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele, jäävad ka kõik menetluskulud, sealhulgas hageja omad, kostja kanda. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok