2-08-75123 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2008.a Pärnu, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-08-75123 Tsiviilasi R.L. hagi J.A.’i väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R.L. Kostja: J.A. RESOLUTSIOON Juhindudes PkS § 60 lg. 1, § 61 lg. 1, 2, ja 4 § 70 lg.2 ning TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-
- vastu lapse ülalpidamiseks elatise Rahuldada R.L. hagi osaliselt. Välja mõista J.A.’ilt R.L.’ kasuks poeg R.A.’i ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas
(2175)kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01. maist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 31.10.2025.a. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jäävad kostja J.A.’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja R.L. ja kostja J.A.’i kooselust sündinud üks laps: poeg R.A.. Laps elab hageja juures ja on tema kasvatada, alates 2008.a märtsist on pooled lahus ning sellest ajast alates ei ole kostja osalenud korrapäraselt lapse ülalpidamises. Kogu lahuselatud aja jooksul on ta peret toetanud umbes paari tuhande krooni ulatuses. Hageja on lapsehoolduspuhkusel, sissetulekuks on vanemahüvitis summas 2898 krooni kuus, mille saamine lõpeb 2009.a suvel. Eluruumi eest tasub 1000 krooni kuus. Et kuidagi ära elada, on natuke toetanud sugulased, kuid hageja on jäänud lapsega raskesse majanduslikku olukorda. 1
(3)2-08-75123 Kuna kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamise kohustust regulaarselt, tal on töökoht ja sissetulek, siis hageja palub kostjalt välja mõista elatusraha tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 2008.a kuni 2008.a november k.a. summas 14 000 krooni ning alates
- detsembrist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 2600 krooni kuus. Hagiavaldusele on lisatud tõenditena lapse sünnitunnistus ja koopia hageja ID-kaardist. Menetluse käik Kostja kirjalikus vastuses 28.11.2008.a vaidles hagile vastu järgmistel põhjustel: kostja teenib kuus 6000-7000 krooni, millest peab maksma igakuiselt auto järelmaksu 1622 kr kuni 2009.a septembrini, arvuti järelmaksu 592.21 kr kuni 2009.a veebruarini, interneti kuumakset 2999 kr ja interneti terminali järelmakse 110.- kr, eluruumi eest tasub kuus 1000 kr, pangale tasub väikelaenu tagasimakset 779 kr kuni 10.11.2010.a, kokku kulub maksetele kuus 4402.21 kr , allesjääv ca 1600 kr kulub transpordiks tööle ja söögile. Kostja palub seoses sellega määrata igakuise elatise suuruseks 2600 krooni asemel 800 krooni ja tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata seoses kostja majandusliku seisuga. Tõendina on kostja esitanud oma pangakonto väljavõtte perioodist mai-november 2008 ning palgatõendi. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, menetluskulud palub jagada võrdselt osapoolte vahel. Hageja 17.12.2008.a kirjalikus vastuses kostja vastuväidetele teatas, et ei pea vastuväiteid põhjendatuks ning jääb hagi juurde, nõus kirjaliku menetlusega. Hageja selgitas, et kostja on andnud kahel korral 500 krooni ja ostnud kogu lahusoldud perioodil mõnel korral lapsele vajalikke asju umbes 2000 krooni väärtuses. Antud summa on hageja tagasiulatuva elatise nõudest maha arvestanud. Hageja kulutused on samuti tõusnud, korteri eest tasub 1300 kr (tõusis gaasi hind), hageja koos lapsega peab ära elama 1598 krooniga kuus. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja protsessiosaliste seisukohtadega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja kooselust on sündinud üks laps: poeg R.A. (tl. 4), kes elab ema juures ja on tema ülalpidamisel. Perekonnaseaduse § 61 lg.1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapse jaoks elatise nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg.4 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – alates 2008.a moodustab elatise miinimummäär 2175 krooni kuus. Elatusraha kindlaks määramisel lähtutakse kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatusraha mõistetakse välja alates hagi esitamisest, hageja nõudel võib kohus mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamise kohustust ja ei esinenud Perekonnaseaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid: vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud – alus: Perekonnaseaduse §
- Hageja taotleb lapse ülalpidamiseks elatusraha tagasiulatuvalt perioodi aprill - november 2008 eest 14 000 krooni ja alates 01.12.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, 2600 krooni kuus, kuid ei ole esitanud tõendeid või kuludokumente, mis näitaksid, et lapsele tõesti kulub vähemalt 5000 krooni kuus (arvestades asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt tulumaksu) ning esineb vajadus välja mõista elatis üle miinimummäära. Poolte varalise seisundi võrdlemisel nähtub hageja esitatud andmetest, et tema sissetulek on emapalk 2898 krooni kuus, kostja igakuine keskmine sissetulek AS xxxxx xxxxxx palgatõendi järgi on 6500 krooni. Samas selgitab kohus, et väike sissetulek ei ole asjaolu, mis vabastaks vanema lapse ülalpidamise kohustusest või võimaldaks vähendada elatise kohustust alla seadusega kehtestatud miinimummäära – kostja ei 2
(3)2-08-75123 ole põhjendanud, miks ta ei ole otsinud tasuvamat tööd, et täita nõutaval viisil vanema ülalpidamiskohustust ja võimaldada lisaks endale neid mugavusi, mille kulutusi kostja on kirjeldanud ja toonud välja majandusliku raskusena. Kostja viited kohustuste kohta auto, arvuti, interneti terminali järelmaksete ning väikelaenu tagasimakse kohta kogusummas 4402 krooni ei ole asjakohased, sest kostja eelistuseks kohustuste kandmisel peab olema lapse ülalpidamine, mitte esimeses järjekorras endale mugavuste loomine. Elatise vähendamiseks alla PrkS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummäära või elatise välja mõistmata jätmiseks peavad esinema mõjuvad asjaolud, nt. kostja töövõimetus või vajadus teisi lapsi ülal pidada – käesolevas asjas kostjal sellised põhjused puuduvad. Arvestades lapse vajadusi, hageja ja kostja seisukohti ning poolte varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks välja mõista elatise seadusega ettenähtud miinimummääras, s.o. 2175 krooni kuus. Tagasiulatuva elatise nõude osas märgib kohus, et kostja puhul ei esine Perekonnaseaduse § 61 lg.6 toodud asjaolusid, kostjal on olemas kindel töökoht, vaidlus puudub ka selles, et pooled on lahus alates 20.03.2008.a. ning kostja ei ole sellest ajast peale regulaarselt osalenud lapse ülalpidamises. Seega tuleks elatis välja mõista alates
- märtsist 2008.a, millest tuleb aga maha arvata kostja poolt lapse jaoks perioodil 21.03.2008.a kuni hagi esitamiseni tasutud summad. Antud seisukohale on asunud korduvalt ka Riigikohus, leides, et kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt (RKL 3-2-1-119-07). Hageja väitel on ta saanud kostjalt poole aasta jooksul kahel korral 500 kr ja veel ca 2000 kr väärtuses lapsele vajalikke esemeid, kokku 3000 krooni eest ülalpidamist, mille on elatise nõudest maha arvestanud. Kostja ei ole esitanud omapoolseid kuludokumente lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta, seega kohus tugineb tagasiulatuva elatise arvutamisel hagejalt saadud andmetele. 3000 krooni moodustab miinimummäära järgi 1,3 kuu elatise (2175 kr : 30 päeva = 72.50 kr/päev, 3000 kr : 72,5 kr = 41 päeva elatis). Kohus vähendab tagasiulatuva elatise maksmise perioodi 1 kuu ja 11 päeva võrra arvates
- märtsist 2008.a. Seega elatis suuruses 2175 krooni kuulub kostjalt välja mõistmisele vastavalt Perekonnaseaduse § 70 lg 2 tagasiulatuvalt alates
- maist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, kuid ülalpidamisasjas võib kohus jätta menetluskulud sõltumata menetluse tulemusest kostja kanda, kui kostja põhjustas menetluse. Seega jäävad käesolevas asjas menetluskulud kostja J.A.’i kanda. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest- TsMS § 174 lg.
- Ingrid Hallas Kohtunik Ärakiri õige: I.Hallas/Kohtunik/ 3
(3)