) § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Aleksandr Dorožko kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus 4.
lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vangistuse kandmise alane õiguslik vaidlus, mis on loomult avalik-õiguslik, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, sest vangistust reguleeriv õigus kuulub avaliku õiguse valdkonda.
lõike 3 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõue lubatav.
lõige 5 sätestab toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud nõuetele 3 aastase aegumistähtaja. Kaebuse esitaja vaidlustab 05.08.2008.a halduskohtusse saabunud kaebuses (tl 3) vastustaja 09.07.2008.a kuni 17.07.2008.a toimunud toimingut, mille tõttu on kaebus esitatud halduskohtumenetluse üldregulatsiooni kohaselt tähtaegselt. 6.
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine, kui kaebajal esineb taotletava konstateeringu suhtes põhjendatud huvi. Kaebaja põhjendab kohtult toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks taotletavat konstateeringut preventiivse eesmärgiga. Kohtupraktikas on preventiivset huvi käsitletud põhjendatud huvina halduskohtumenetluse seadustiku mõttes toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotlemisel. Nimelt on Riigikohus19.03.2002.a haldusasja nr 3-3-1-11-02 kohtuotsuses leidnud, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega ning poolte poolt kohtuistungil avaldatud seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele, kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi halduskohtult taotletava konstateeringu suhtes. Kaebaja on kaebuse esitanud kui vanglas kinni peetav isik ja ta taotleb vaidlusaluse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist tulevaste analoogsete toimingute vältimiseks. Samas ei ole asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud kaebaja subjektiivsete õiguste riive ja vaidlusaluse toimingu õigusvastasus. Kohtute infosüsteemi kohaselt on Tartu Maakohtu 27.11.2008.a määrusega kriminaalasjas nr 1-08-14575 määratud vabastada Aleksandr Dorožko Tallinna Linnakohtu 30.05.2003. a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruse kohaselt on kohus arvestanud kohtulahendi tegemisel prokuröri, vangla ja kriminaalhooldaja arvamusega, mille tõttu on halduskohtu arvates tõenäoline, et määruse jõustumisel A. Dorožko ka vabastatakse vangistuse edasisest kandmisest. Seega puudu kaebajal vanglas kinni peetava isikuna käesoleva kohtulahendi tegemise järgselt põhjendatud huvi halduskohtult taotletava konstateeringu suhtes, sest käesoleva kohtulahend ei saa tulevikus kaitsta kaebaja kui vanglas kinni peetava isiku subjektiivseid õigusi, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kohtupraktikas on samuti valitsev seisukoht, et kui halduskohus leiab, et vaidlustatud reaaltoiming ei riku kaebaja õigusi, jätab halduskohus kaebuse rahuldamata ega anna seejuures hinnangut õigusakti või reaaltoimingu õiguspärasusele. Vaatamata sellele märgib 4 halduskohus vastuseks kaebajale, et tema õigusi ei rikutud, kui ta paigutati ühte kambrisse kinnipeetavaga, kes põdes C-hepatiiti. Halduskohus nõustub vastustajaga, et nakkushaiguste, so eelkõige HIV-nakkuse, AIDS-i, tuberkuloosi ja C-hepatiidi puhul isoleeritakse vanglas nakkusohtlik haige vaid juhul, kui sama võtet oleks kasutatud samadel meditsiinilistel põhjendustel väljaspool vangla keskkonda ja HIV-positiivsete isikute suhtes ei tohiks kavandada üldse mingis vormis eraldamist. Kuna väljaspool vanglatingimusi ei isoleeritaks teistest isikutest meditsiinilistel põhjendustel kaebajaga ühes kambris viibinud isikut, siis ei saa kaebus kuuluda rahuldamisele ka isegi siis, kui kaebajal esineks põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes. 7.
lõike 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda seoses kaebuse rahuldamata jätmisega. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mille tõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Roby Koik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.