2-08-66252/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-66252 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi J P’a hagi I P’a vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: J P (IK XXX, elukoht XXX) Kostja: I P (IK XXX, elukoht: XXX) Resolutsioon
2. J P hagi rahuldada.
3. Välja mõista I P elatis igakuise elatusrahana J P kasuks poja M P (isikukood XXX) ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 09.10.2008 kuni poja M P (sünd 27.11.1995) täisealiseks saamiseni so kuni 27.11.2013 või kuni lapse vajaduse või vanema varalise seisundi muutumiseni kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Maakohtu kantseleis
5. detsembril 2008 kell 16.00 Viru
6. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Hagiavaldus Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
7. Viru Maakohtule 09.10.2008 esitatud hagiavalduse (t lk 1) kohaselt on poolte abielu lahutatud 02.09.1997.a Poolte kooselust sündis 27.11.1995 poeg M P. Laps on hageja ülalpidamisel. Viimased kolm kuud enne hagi esitamist kohtule kostja materiaalselt ei toeta.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras so summas 2 175 krooni. Kostja vastus
9. Kostja oma vastuses (t lk 10) tunnistab hagi osaliselt. Kostja selgitab, et oma last M P ta toetab, võlg raha maksmisega on tekkinud, kuid mitte kiusamise, vaid tööpuuduse tõttu.
10. Poolte kokkuleppel tasus kostja hagejale iga kuu 1 800 krooni: Kostja mõistab, et hageja soovib seda kokkulepitud summat tõsta, kuid kostjal on veel üks laps, kes samuti vajab toetust. Kostja tasuks nõutava summa hea meelega, kuid pole selleks võimeline. Samuti väidab kostja, et on ostnud lapsele riideid ja tasunud üle kuu poja kunstikoolitasu. Kostja leiab, et praeguses olukorras ei saa ta hageja nõutavat summat tasuda, sest võib iga kuu kaotada töö ning siis tekib jälle võlg. Lisaks kõigele tasub kostja igakuiselt kohustuslikku makset 1 500 krooni täitemenetluses. Hageja seisukoht kostja vastusele
11. Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega (t lk 21) Hageja selgitab, et soovib elatisraha hageja ja kostja ühise lapse ülalpidamiseks ning nõutav summa on Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimum. Kostja väide selle kohta nagu maksaks ta üle kuu poja kunstikooli arved ei vasta tõele, kõik maksed tasub hageja. Kirjaliku menetluse teated
12. Kohus teatas 04.12.2008 pooltele, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses, määras tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks ning teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 29.12.
13. Pooled täiendavaid dokumente kohtule ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15. Kohus tuvastas, et - pooltel on 27.11.1995 sündinud poeg M P - poolte abielu on lahutatud Ida-Viru Maakohtu 02.09.2007 otsusega - kostjal I P on 09.07.2003 sündinud poeg E P - kostja pangaväljavõtte kohaselt on kostja kandnud J P kontole 1 800 krooni - Jõhvi kohtutäitur Risto Küti õiendi kohaselt tasub kostja I P igakuuliselt 1 500 krooni Ergo Kindlustuse AS kasuks Viru Maakohtu otsuse 2-06-11385 alusel ja võla jääk 30.10.2008 seisuga on 50 138, 26 krooni
16. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
17. Vastavalt PkS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hagejale elatisraha maksnud vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele iga kuu 1 800 krooni. Kostjal tekkis aga võlg summade tasumisel, mistõttu nõuab hageja elatist kohtu kaudu. Elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsus 3-2-1-57-04). Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.
18. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
19. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt elatise väljamõistmist PkS § 61 lg 4 sätestatud suuruses (pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära), mis
20. aastal on 2 175 krooni. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.
21. Kostja väitel on ta nõus lapsele elatist tasuma, kuid ei ole suuteline sellises summas elatist tasuma, kuna tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ning maksab täitemenetluses igakuiselt 1 500 krooni. Kohus leiab, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest alla poole kuupalga alammäära
22. PkS § 61 lg 6 p 2 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lg 4 nimetatud suuruse kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja ei ole tõendanud, et tema võime elatist laste ülalpidamiseks vajalike vahendite teenimiseks oleks mingil viisil piiratud. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad alused, mis õigustaksid kostja poolt elatise tasumist alla kehtestatud miinimumi.
23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et 09.07.2003 sündinud laps jääks mingil viisil kehvemasse olukorda võrreldes J P ja I P ühise poja M P. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute ja varalise seisukorra kohta.
24. Vastavalt PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 09.10.
25. Seega mõistab kohus kostjalt I P elatise hageja J P kasuks poja M P ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 krooni. Kohtunik