2-08-17313 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-17313 Otsuse kuupäev Jõhvi,
- november 2008.a kl 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J. T. hagi I. T. vastu elatise suurendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
- november 2008.a Istungil osalenud isikud Hageja Jelena Tammi Resolutsioon
- Jätta J. T. (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi Iv. T. (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu lapse U. T. (sünd 05.09.2003.a) ülalpidamiseks välja mõistetud elatuse määra suurendamise nõudes rahuldamata.
- Jätta kõik menetluskulud hageja J. T. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
- mail 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 30.01.2004.a. 05.09.2003.a sündis pooltel tütar U. T.. Narva Linnakohtu 21.06.2005.a kohtuotsusega lahutati poolte abielu ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 1 345 krooni kuus. Väljamõistetud elatisest ei piisa lapse ülalpidamiseks. Lapse vajadused moodustavad 4 216 krooni kuus. Hageja saab brutotöötasu 4 500 krooni kuus ja lapsetoetuse 300 krooni. 1
(4)2-08-17313
- Hageja palus vastavalt PkS §60, §61 lg4, §70 lg2 välja mõista kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatis koos tulumaksuga tagasiulatuvalt ühe aasta eest, arvates hagi esitamisest, st, alates 06.05.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 2 196 krooni ning alates 01.01.2008.a summas 2 631,75 krooni kuus. KOSTJA VASTUS
- juulil 2008.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja maksab juba elatist kohtuotsuse alusel summas 1 345 krooni. Kostja möönab, et tal võib olla elatise osas võlgnevus, kuid see on seotud tema pangakontode arestimisega. Kostja ei tööta, ta on võetud arvele Tööturuametis.
- Peale U. on kostjal veel 3 last, s.o J. (sünd. 25.04.1999.a), N. (sünd. 02.09.2000.a) ja G. (sünd. 07.02.2008.a). Kostja on abielus. Ta kasvatab nooremat poega G.ning aitab materiaalselt teisi lapsi, kes elavad ema juures Tartus.
- Kostja palus jätta hagi rahuldamata, sest hageja poolt nõutud ulatuses elatise väljamõistmisel jäävad kostja teistele lastele vähem. Kohtukulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja nõustus tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. KOHTUISTUNG
- Kohtuistungil hageja palus välja mõista kostjalt elatis hagiavalduses toodud suuruses. Hageja seletuste kohaselt lapse vajadused on veelgi suurenenud, kuna laps tegeleb spordiga. Hageja elba koos lapsega oma ema korteris ja maksab kõik kommunaalmaksed. Vara hagejal puudub, kohustustest on tal tagastamata laen AS-ile Swedbank 10 000 krooni ja AS-ile SEB Pank 60 000 krooni. Hageja õpib ülikoolis. Hageja laps ei pea kannatama selle läbi, et kostjal on veel lapsed. Kostja maksis 2008.a juunis, juulis ja augustis elatist 1 500 krooni kuus, septembris-oktoobris ei ole elatist maksnud.
- Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega tsiviilasja ilma tema osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on talle 11.10.2008.a kätte toimetatud TsMS §322 lg1 ettenähtud korras. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
- TsMS § 414 lg1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kostjale kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatati tsiviilasja ilma tema osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel. Kostja on palunud asja kirjalukus menetluses lahendada. TsMS §414 lg2 sätestatud asjaolusid, mis välistaks asja ilma kostja osavõtuta siuliselt lahendamist, ei esine. Sellepärast kohus lahendab asja ilma kostja osavõtuta sisuliselt. Kostja vastus hagile ja tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. 2
(4)2-08-17313
- Sünnitunnistuse järgi on lapse U. vanemateks hageja ja kostja (t.lk. 3). Narva Linnakohtu 21.06.2005.a kohtuotsusega lahutati poolte baielu, jäeti alaealine U. hageja juurde elama ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 1 345 krooni kuus (t.lk. 4-8). Nimetatud otsusega jäeti hageja hagi kostjalt enda ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõudes rahuldamata, põhjendusel, et kostja on töötu ja tema varaline seisund ei võimalda hageja ülalpidamiseks elatist välja maksta.
- Varasema otsuse tegemisel moodustasid poolte lapse vajadused 3 133 krooni. Hagiavalduses toodud arvestuste kohaselt praegu lapse vajadused moodustavad 4 216 krooni. Kohtuistungi seisuga lapse vajadused on kasvanud veelgi 250 krooni võrra, sest hageja seletuste järgi nüüdselt käib laps iluuisutamise treeningutel ja laulmise ringis. Seega lapse vajadused moodustavad kokku 4 466 krooni. Lapse vajadustest 300 krooni on kaetud lapsetoetusega. Katmata on vajadused 4 166 krooni.
- Perekonnaseaduse (PkS) §lg3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Sellest tulenevalt elatise määra suurendamise nõude rahuldamiseks ei piisa üksnes lapse vajaduste kasvamisest, vaidluse tekkimisel peab hageja lisaks ka tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, et kostja varaline seisund on muutunud ja see võimaldab hageja poolt nõutud ulatuses elatist maksta. Käesoleva vaidluse lahendamisel annab kohus hinnangut poolte varalistele seisunditele ja analüüsib, kas kostja varaline seisund võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise ajaga on paremaks muutunud ja kas ta on võimeline maksma elatist hageja poolt nõutud ulatuses või tema suhtes esinevad PkS §61 lg5 või lg6 sätestatud alused elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks.
- Hageja töötab. OÜ Sfinks KN tõendi kohaselt hageja keskmise brutopalga suuruseks on 5 391 krooni kuus. Pärast maksude mahaarvamist saab ta puhtalt kätte 4 761 krooni kuus (t.lk. 46). Hageja seletuste kohaselt varasid tal ei ole. Teisi lapsi hageja ülalpidamisel ei ole. Narva Linnakohtu 21.06.2005.a otsuse tegemisel oli hageja ainsaks sisetulekuks lapsetoetus 900 krooni. Seega pärast otsuse tegemist hageja varaline seisund on 4 161 krooni võrra paremaks muutunud (4 761 + 300 – 900).
- Kostja varalist seisundit ei olnud võimalik täpsemalt kindlaks määrata. Hageja seletuste kohaselt on kostjal korter Tapa linnas, mis on võlgade katteks arestitud. Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna 11.07.2008.a tõendi kohaselt kostja on võetud töötuna arvele.
- PkS §61 lg5 järgi kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna 07.02.2008.a kostjal on sündinud neljas laps, siis kostja varaline seisund varasema otsuse tegemise ajaga võrreldes on muutunud veelgi halvemaks. Kostja suhtes esineb PkS §61 lg5 sätestatud alus elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks. Hageja kasuks tema poolt nõutud ulatuses, s.o kuni 31.12.2007.a 2 196 krooni ja alates 01.01.2008.a 2 631.75 krooni elatise väljamõistmisel peab kostjal olema rahalisi vahendeid nelja lapse toetamiseks 10 527 krooni. Et kostja on võimeline toetama lapsi 10 527 krooniga kuus, ei ole tuvastatud. Seega hagi rahuldamisel, osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks, sest varade ja sissetulekute puudumise tõttu kostja ei ole võimeline hagejale suuremas ulatuses elatist maksma. Sellepärast PkS §61 lg3 alusel ei ole võimalik hagi rahuldada. 3
(4)2-08-17313 MENETLUSKULUD
- Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
- Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)