← Eesti

2-08-9977/27

akiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-9977 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Txxx Kxxx hagi Axxx Gxxx`i vastu

) § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Perekonnaseaduse (

) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (

§ 49

, 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele.

§ 49

kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et

§ 61lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab 3

(5)lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja palub esmalt kostjalt välja mõista elatist 2175 krooni, kuid istungil on vähendanud nõuet ja palunud välja mõista 1800 krooni. Kui kostja ei ole selle summaga nõustunud, on hageja jäänud oma nõude juurde ja soovib elatist 2175 krooni. Seega ei ole hageja kohustatud lapsele tehtavate kulutuste määrasid tõendama. Kohtule esitatud tõendi kohaselt on hagejale arvestatud töötasu keskmiselt 7000 krooni kuus. Hageja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt on hagejaga töösuhe lõpetatud seoses koondamisega. Kostja on nõus maksma elatist 1600 krooni, kuna tal on teine alaealine laps ning abikaasa on lapsehoolduspuhkusel. Kostja tasub pangalaenu 2800 krooni ning telefoni eest 600-700 krooni. Kostja on maksekäsu kiirmenetluse vastulauses toonud oma töötasuks 4900 krooni ettevõtlusest saadava. Kostja on kohtule esitanud töölepingu OÜ Hestacomiga, mille kohaselt on kostja põhipalk 5000 krooni kuus. Samas on lepingus ette nähtud lisatasude maksmise võimalus. Käesoleval ajal on kostja töökoht AS Kaefer Isolatsioonitehnika OÜ. Kostja ei ole esitanud töökohast töötasu õiendit. Kostja poolt esitatud panga väljavõtte kohaselt on kostja saanud nimetatud ettevõttest töötasuks keskmiselt 14 000 krooni kuus. Kostja viitab sotsiaalministeeriumi uuringule, mille kohaselt tuleks temal kanda lapse ülalpidamiseks 1091 krooni, mida kostja on ka teinud. Kostja poolt esitatud pangalaenu arvestused jätab kohus tähelepanuta. Kohus selgitab, et laenudega võetud kohustustega on ka isik saanud hüve, mida on saanud vabalt hallata ja käsutada. Samuti jätab kohus tähelepanuta telefoni arved, kuna arvete suurust saab kostja oma äranägemise järgi vabatahtlikult reguleerida. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele maalapsele kulub 1 875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).Uurimuse kohaselt on järgnevate aastate vastava summa leidmiseks põhjendatud kasutada tarbijahinna indeksit. Eesti Statistikaemaseti veebilehel (http://www.stat.ee) avaldatud tarbijahinnaindeksi alusel on vajalike ülalpidamiskulude määrad alljärgnevad: 2006 indeks 4,4% - ülalpidamiskulu 2 099 krooni; 2007 indeks 6,6% - ülalpidamiskulu 2 238 krooni. Seega ühe lapsevanema kohustus on kanda 1 119 krooni ühes kuus lapse ülalpidamiskohustuse osas.

§ 61lg 5 kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suuremad kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes 4

(5)toidu, riietuse ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht vanema juures tähendab seda, et vanem peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus arvestab elatise määramisel asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on teine alaealine laps. Käesoleval hetkel on kostja ainuke pere toitja, kuna tema teine alaealine laps on sündinud 04.03.2007, mistõttu lapse ema viibib lapsehoolduspuhkusel ning pidevat sissetulekut ei oma. Kohus arvestab elatise määramisel ka sellega, et hageja on käesoleval hetkel töötu. Kuigi uuringu kohaselt kohustub üks lapsevanem kandma kulutusi summas 1119 krooni, leiab kohus, et arvestades hetke olukorda majanduses on nimetatud summa selgelt liiga väike ning reaalselt kulub ühele lapsele rohkem. Samuti arvestab kohus hageja poolt kohtule läbirääkimiste käigus tehtud kompromissettepanekut, mille tulemusena oli hageja nõus vahendama elatise suurust 1800 kroonile kuus. Vastavalt

§ 61

lg 2 mõistab kohus elatise lapsele lähtudes kummagi vanema varanduslikust seisundist ja lapse vajadustest. Kuna käesoleval hetkel on mõlema osapoole ülalpidamisel alaealine laps, leiab kohus et on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt summas 1800 krooni. Kohus selgitab hagejale, et ei saa panna kostjat otseselt raskesse majanduslikku olukorda, mis võib kaasa tuua olukorra, kus seoses makseraskuste tekkimisega halvendatakse kostja majanduslikku olukorda ning seoses sellega ka poolte ühise lapse olukorda, kuna elatist suurendatakse ja elatis mõistetakse välja alates 17.03.2008. Seega on kostjal kohtuotsuse tegemisel juba tekkinud elatise võlgnevus. Samuti selgitab kohus hagejale, peale kostja majandusliku olukorra muutumist, on hagejal õigus pöörduda kohtu poole elatise suurendamise nõudega. Arvestades poolte majanduslikku olukorda ning nõude ulatust leiab, kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb elatis välja mõista alates 17.03.2008 summas 1800 krooni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.