← Eesti

3-08-2377/8

3-08-2377 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

  1. detsembril 2008.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, avaldaja J. P arvamuse andmiseks kaasatud Pärnu Pensioniameti esindaja Nele Mals`i osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 22.12.2008 J. P kaebust nõudega tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik avalik-õiguslik suhe töötamine perioodil 1975 kuni 1989 kolhoosi R rebasefarmi külmhoones ammoniaakkülmutusseadmete masinistina. Kaebaja arvates tema tööraamatus fikseeritud ametisolek aastast 1975 kuni aastani1989 kolhoosi R rebasefarmi külmhoone juhatajana, kus ta tegelikkuses kuni täiendava töötaja töölevõtmiseni täitis ise alaliselt ammoniaak-külmutusseadmete masinisti ülesandeid, tuleb arvesse võtta soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. Töö sisuks oli külmhoone ammoniaak-külmutusseadmete pidev jälgimine eesmärgiga tagada kompressorite jt agregaatide korrasolek, kambrite vajalik temperatuur (- 18º C) ning plaaniliste ja mitteplaaniliste hooldus- ja remonttööde teostamine. Lisaks pidi masinist teadma tegutsemisjuhendit avarii korral, kontrollima gaasimaskide, kummiülikondade, esmaabivahendite jms korrasolekut. Kuivõrd dokumendid, mis kajastaksid kaebaja töötamist ammoniaak-külmutusseadmete masinisti kohustes puuduvad, taotleb J. P vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määruse nr 6 §-le 28 pensioniõigusliku staaži tõendamist kohtus. Avaldaja osutab, et ammoniaak-külmutusseadmete masinist on soodustingimustel vanaduspensioni andvate elukutsete nimekirjas nr 2 toodud ära koodi nr 14341 all. Kohtuistungil selgitas avaldaja täiendavalt, et kuni kolmanda masinisti töölevõtmiseni
  2. aastal käis ta koos oma ainsa paarilisega vahetuste kaupa külmhoones tööl masinavalves, tegi ületunde ning ülemuse rolli omas vaid niivõrd, et koostas valvegraafiku ja tellise vajadusel varuosi ning ammoniaaki (viimast kord aastas). Pärnu Pensioniamet annab 11.12.2008 vastuses järgmise seisukoha. J. P kohtule esitatud tööraamatust nähtub, et 24.10.1975 võeti ta tööle rebasefarmi külmhoone juhatajaks ning samal päeval ka kolhoosi liikmeks (tööraamatu kanne nr 7 ja 8). Kolhoosniku tööraamatust võib lisaks täiendavalt välja lugeda, et 1988 a. on J. Past saanud külmhoone mehhaanik, järelikult töötas ta seni juhatajana. Tööraamat seevastu näitab vaid seda, et 07.04.1993 seoses kolhoosi R reorganiseerimisega muutus tööandja nimetus PÜ R’ks 1 (tööraamatu kanne nr 9), seejärel tulundusühistu R`ks (tööraamatu sissekanne nr 10) ning tööleping lõpetati 01.02.1998 (kanne nr 11). Kolhoosniku tööraamatu sissekannetest nähtub, et aastatel 1988 – 1993 töötas J. P külmhoone mehhaanikuna ning liikmelisus lõppes seoses kolhoosi reorganiseerimisega 08.04.
  3. a. Eeltoodu ei kattu päris täpselt kaebeväidetega, mille järgi avaldaja töötas tööraamatu järgi ajavahemikul 24.10.1975 kuni 07.04.1993.a. külmhoone juhatajana tegelikult aga aastatel 1975 – 1989 täitis masinisti ülesandeid, sest kolhoosniku tööraamatu järgi töötas kaebaja aastast 1988 juba külmhoone mehhaanikuna. Kuna ka Hiiu Maa-arhiivi teatise nr 18-7-5.2/3715 järgi ei ole J. Pa töötamine kolhoosi külmhoone külmutusmasinisti kohustes näitavad tõendid Pensioniameti arvates pigem seda, et J. Pihlmets töötaski külmhoone juhatajana. Kohtuistungil, pärast avaldaja ja tunnistajate ärakuulamist asus pensioniameti esindaja seisukohale, et avaldaja töötamine loetelus nr 2 toodud erialal on tõendatud ehk ¾ ulatuses ning on kohtu otsustada, kas tõendid vastava tuvastusotsuse tegemiseks on piisavad. Kohtu seisukoht SVPS § 1 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Vanaduspensionile soodustingimustel on õigus ka loetelu nr 2 osa XX Ühiskutsed kood 14341 all märgitud ammoniaak-külmutusseadmete masinistil. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Viidatud määruse § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaźi või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaźi tõendamiseks kohtu poole. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõendeiks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. TsMS § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Nimetatud tööalal osalise tööajaga töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. 2 Tööraamatu kande nr 7 järgi võeti J. P 24.10.1975 a. tööle kolhoosi „R” rebasefarmi külmhoone juhatajaks ning pärast ettevõtte mitmeid reorganiseerimisi lõpetati tööleping temaga 01.02.
  4. Kolhoosniku tööraamatu kannete järgi on J. P aastast 1975 kuni külmhoone mehaanikuks nimetamiseni 25.09.1989 aastal töötanud külmhoone juhatajana. Rahvusarhiivi Hiiu Maa-arhiiv 17.09.2008 teatise nr 18-7-5.2/3715 kohaselt Hiiumaa Rajooni Pühalepa külanõukogu R kolhoosi koondfondi arhiividokumentides, juhatuse ja üldkoosolekute protokolliraamatutes, aastaaruannetes, spetsialistide nõupidamiste protokollides, juhatuse ja ametiühingu komitee vahelistes kokkulepetes, kolhoosnikute tööstaaži ja töötasude arvestuse raamatus jt dokumentides 1975-1994 puuduvad andmed J. P töötamise kohta tervistkahjustaval tööl külmutusmasinisti kohustustes (tl 19). J. P kohtus antud seletuse kohaselt, olles tööle vormistatud külmhoone juhatajana, käis ta tegelikult koos teise masinistiga regulaarselt vahetuste kaupa külmhoones valves, täites külmutusseadmete masinisti ülesandeid (agregaatide töö jälgimine, hooldus ja remont). Selline olukord kestis kuni kolmanda masinist töölevormistamiseni
  5. aastal mil ta valvetes käimise kohustustest vabanes. Juhataja ameti täitmisega masinistina töötamise perioodil seostas avaldaja ainult valvegraafikute koostamist ja ammoniaagi ning varuosade tellimist, kusjuures ammoniaaki telliti kord aastas. Tunnistaja A. A (endine autojuht-ekspediitor) ütluste kohaselt töötas J. P külmhoones kaas paarilisega (A. K) vahetuste kaupa valvemasinistina, oli alati töömehe riietes ning mingit juhataja kabinetti hoones ei olnud; oli vaid kaks väiksemat mõne ruutmeetri suurust toakest riiete vahetamiseks. Külmutusseadmed töötasid ammoniaagil ning tunnistaja tõi farmijuhataja korraldusel vajadusel balloonidega külmutusagenti juurde. Uus külmhoone tuli
  6. aastal ja seal kasutati juba freooni. Tunnistaja A. A (aastast 1986 rebasefarmi brigadir) teadis kinnitada, et külmhoones, kus ta ameti tõttu tihti käis, töötati vahetuste kaupa, juhataja kabinetti seal ei olnud, J. P nägi ta masinasaalis alati tunkedes ning juhataja nimetust võis kanda mõni seal töötanud masinistidest Eelnimetatud tõendite alusel jõuab kohus järeldusele, et J. P tööülesanded külmhoones, kus ta koos oma ainsa paarimehega töötas, võib perioodil 24.10.1975 kuni 25.09.1989 vaatamata dokumentides kajastatud ametinimetusele pidada valdavas enamuses vastavaks loetelu nr 2 osas XX Ühiskutsed kood 14341 all märgitud ammoniaak-külmutusseadmete masinisti, mitte aga külmhoone juhataja kohustusele, millega on seostatavad ainult valvegraafikute koostamine ja hädavajalike varuosade ning ammoniaagi tellimuste vormistamine episoodiliste toimingutena. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 5 ning § 31 lg 1 kohus o t s u s t a s:
  7. Tuvastada avalik-õiguslik suhe – J. P töötamine ajavahemikul 24.10.1975 kuni 25.09.1989 täistööajaga ammoniaak-külmutusseadmete masinistina. kolhoosi R külmhoones. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. 3 Aivar Koppel, halduskohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.