Obsah (5)

§ 195§ 142§ 65§ 67§ 367

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2008.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-19996 Tsivi

) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 17. Pooltevahelise 11.09.2002.a. lepingu nr 0045212L näol on tegemist liisingulepinguga, mis oma olemuselt on kestvusleping. Osundatud lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama vara ning andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingutes sätestatud makseid vastavalt lepingute lisades olevatele maksegraafikutele. 28.11.2003.a. teatistega on hageja teavitanud S AS-i lepingu nr 0045212L ülesütlemisest ning võlgnevuse olemasolust. 09.02.2005.a. teatisega on hageja teavitanud käendajat ehk kostjat I Lt asjaolust, et S AS ei ole liisinglepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning palub käendajal tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul.

§ 195

lg 5 kohaselt peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. 18.

§ 142

kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest, lg 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muude tingimustega.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja poolt on tagastatud hagejale liisinglepingu nr 0045212L vara.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt I L solidaarselt kostjaga OÜ S võlgnevuse summas 307463,58 kr tasumist, kuivõrd I L on AS H sõlminud 16.06.2004.a. lepingu nr 2000508 (t lk 126-128). Lepingu nr 2000508 kohaselt kohustub I L tasuma hageja ja V OÜ vahel sõlmitud liisingulepingust tekkinud võlgnevuse summas 200 000 krooni, millest kostja I L on käesolevaks ajaks tasunud 21 534 krooni. Osundatud leping eelduslikult kehtib, vastupidine millegagi tõendatud ei ole. 21.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 67

lg 2 kohaselt võib iga solidaarvõlgnik esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Asja materjalidest nähtub, et kostja I L ja AS H vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kostja vastutab liisinglepingust tuleneva võlgnevuse korral 200 000 krooniga. Seega on käendaja I L vastust hageja ees nimetatud summaga piiratud (

§ 142lg 3) ning suurema summa nõudmine ei ole võimalik.

Järelikult vastutab I L hageja ees maksimaalselt summaga 200 000 krooni. Arvestades asjaolu, et kõnealusest 200 000 kroonist on kostja tasunud hagejale 21 534 krooni, on õige kostja seisukoht, et tema kohustus hageja ees on piiratud 178 466 krooniga.

1. Kostja I L on vastu vaielnud asjaolule, et hageja nõuab tagastusteenuse tasumist ning et sõiduauto on müüdud alla turuhinda. Hageja on asunud seisukohale, et kuivõrd kostja ei tagastanud sõiduautot tähtaegselt, tuli tellida OÜB R tagastusteenus (t lk 29). Hilisemalt kostja tagastusteenuse nõudele vastuvaielnud ei ole ning tõendeid selle mittevajalikkuse kohta esitatud ei ole. Järelikult on kostja I L nõustunud tagastusteenuse tasu nõudmisega. Vastuväide, mis puudutab müügihinda on kostja poolt paljasõnaline ning tõendamata. Kohus nõustub hagejaga, et ei ole võimalik vara müüa kõrgema hinnaga, kui sellele puudub ostja. Turuhinna määrab nõudlus ning turuhinna määramine on hageja diskretsiooni õigus.
2. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud, juhul kui hageja, tuginedes lepingu VII osa punktidele, ütleb lepingu üles ning võõrandab vara, hüvitama liisinguandjale liisinguesemest võõrandamisest tekkinud kahjud, s.t liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamise tekkinud kulude hüvitamata osa vahe ja kulud, sh liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmine.
3. Hageja on võõrandanud liisingulepingu nr 0045212L vara hinnaga 338 983,05 krooni. Hageja nõue kostjate vastu nimetatud lepingust tulenevalt on 307 463,58 krooni, mis moodustab lepingust tuleneva võlgnevuse, vara realiseerimisega saadud summa ja hiljem laekunud summa vahest. 25.

§ 367

lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu äraütlemist liisinguandja omandisse, tuleb esimeses lõikes nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingulepingu nr 0045212L vaidlusalune vara jäi pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale ehk hagejale, seega tuleb viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava vara väärtust. Hageja on arvestanud vara jääkmaksumuseks 618 365,11 krooni.

§ 367

lg 2 kohaselt kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast. Riigikohus on lahendis 3-2-1-1-07 leidnud, et lähtudes

§ 367

lõikest 3 tuleb liisinguandja nõude lõpliku suuruse kindlakstegemiseks kõrvutada tasumata väljaostumakseid vara jääkväärtusega. Kuna liisingulepingu nr 0045212L lõppemisel jäi nimetatud lepingu vara omandiõigus hagejale, säilitas ta vara ja omandas tasutud väljaostumaksed, seega jäi hagejale vara jääkväärtus

§ 367lg 3 tähenduses, mistõttu tasumata väljaostumakseid tuleb kõrvutada vara väärtusega tagastamise ajal. Lähtudes Ts

ÜS § -st 65 loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind).

1. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtuvalt on liisingulepingu nr 0045212L vara on müüdud 26.11.2004.a. hinnaga 338 983,05 krooni (t lk 24). Kostja on vastuväides märkinud, et hageja ei ole näidanud, et auto on müünud parima võimaliku hinna eest. Kohus leiab, et kostja vastuväide, et vara ei müüdud parima võimaliku hinna eest, on paljasõnaline. Auto müügi juures tuleb arvestada müügi hetkel olevat turusituatsiooni, s.t turu nõudlust pakutava auto järele. Kohus leiab, et hageja kui vara omanik, oli õigustatud ise otsustama hinna üle, mille eest temale endale kuuluvat vara võõrandada ning kui liisinguvõtja, kellega liisinguleping oli temapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu lõpetatud, ei saanud teha hagejale ettekirjutusi, millise hinnaga võib liisinguandja temale kuuluvat vara müüa. Ostumüügilepingus lepivad hinna kokku vara ostja ja müüja ning kolmandatel isikutel puudub õigus teha lepingupooltele vara hinna suhtes ettekirjutusi. Kui kohustatud isik oleks oma liisingulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees jätkuvalt täitnud, ei oleks hagejal vaja olnud vaidlusalust vara müüa. Kuivõrd hagejal ei õnnestunud vara pika müügiperioodi jooksul võõrandada, siis oli hageja sunnitud vara hinda alandama.
2. Arvestades asja materjale ning eeltoodut, asub kohus seisukohale, et AS H hagi OÜ S ja I L vastu kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus solidaarselt summas 307 463,58 krooni. Kuivõrd kostja I L vastutus hageja ees on piiratud 178 466 krooni suuruse summaga, ei saa temalt hageja kasuks välja mõista suuremat võlgnevust kui 178466 krooni. Menetluskulu Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele (TsMS § 163 lg 1). Ene Tsefels Kohtunik