Obsah (4)

§ 15§ 19§ 18§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19. juuni 2008.a. kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei

) § 181 järgi juhul, kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus.

1. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja avalduse alusel algatas kohtutäitur K Põlts täitemenetlused Tallinna Linnakohtu 30.05.1997.a. otsuse tsiviilasjas nr 2/3/46 -1638/97 ja Harju Maakohtu 18.01.1999 otsuse tsiviilasjas nr 2/1-131/99 täitmiseks. Nimetatud otsustega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatusraha hageja ja kostja I ühiste laste ülalpidamiseks. Kostja I tasus elatist ebaregulaarselt ja kohtu poolt välja mõistetust väiksemate summade kaupa, mille tulemusel kostjal I oli seisuga 01.04.2006 tekkinud elatise võlgnevus 120 541,90 krooni. Lapsed, kelle ülalpidamiseks elatis välja mõisteti, said täisealiseks ning vastavalt sellele lõppes eelnimetatud kohtuotsuste alusel hagejale elatise maksmise kohustus vastavalt 15.04 2003 ja 30.01.2007.a. Kostja I poolt kohtule esitatud kohtutäituri K. Põltsi 04.03.2008 õiendist nähtuvalt oli seisuga 30.01.2007 võlgnevus 126 473, 40 krooni.
2. Tulenevalt TMS § 23 lg-st 1 kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. TMS § 23 lg-test 2 ja 3 järeldub, et sissenõudjal on õigus otsustada, millisele võlgniku varale ta soovib sissenõude pöörata. Täitemenetluse seadustik ei sätesta keeldu rahuldada nõue võlgniku kinnisvara arvel, kui võlgnikul on samal ajal regulaarne sissetulek töötasu vms näol. Samuti ei ole kehtestatud kohustuslikku hierarhilist järjekorda varaliikidele selliselt, et alles siis võib nõude pöörata järjekorras tagapool olevale varaliigile, kui järjekorras eespool asuva varaliigi arvel nõuet ei õnnestu täita.
3. Täitemenetluse käigus võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamise hagi esitamise ainus tingimus on, et nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kostjad ei ole tõendanud, et kostjal I on piisavalt lahusvara, mille arvel hageja nõuet rahuldada.

§ 15

lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Eelnevast tulenevalt on abikaasade ühisvaraks ka kummagi abikaasa poolt abielu ajal saadud töötasu ja muud perioodilised sissetulekud, mis ei ole saadud pärimise või kinke teel. Seega on põhjendamata kostjate seisukoht, et kostjal I on sissetuleku näol olemas lahusvara.

1. Lisaks on kostjate väide, et kostjal I on piisav sissetulek, paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ise kinnitas kohtuistungil, et on tasunud makseid täiturile vastavalt oma võimalustele. Täituri 04.03.2008 õiendist nähtub, et kostja I on võlgnevust pärast laste täisealiseks saamist tasunud valdavalt mõnesaja krooniste maksete kaupa. Kohus leiab, et sissetulek, mis võimaldab tasuda üle 100 000 kroonist võlgnevust 400 – 500 krooni kaupa kuus, ei saa lugeda piisavaks. Võttes arvesse, et võlgnevuse moodustab õigeaegselt maksmata elatis ning hageja on pidanud tegema laste ülalpidamiseks kulutusi sõltumata sellest, kas kostja elatist maksab või mitte, on põhjendamatu kostja I soov jätta ühisvara jagamise hagi rahuldamata ning võimaldada kostjal I võlgnevus tasuda tema sissetulekute arvel, sarnaselt elatise maksmise kohustuse täitmisega pikema perioodi jooksul väikeste osamaksetena. 3
2. Eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et tõendatud on, et kostjal puudub lahusvara, millele oleks võimalik hageja sissenõue pöörata ning põhjendatud on hageja soov pöörata sissenõue kostja I osale abikaasade ühisvaras. Sellega on täidetud seaduses sätestatud eeldus kostjate ühisvara jagamise hagi esitamiseks. Kuna kostjad ei ole esitanud hagi aegumise vastuväidet, ei pea kohus vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § -le 143 andma hinnangut TMS § 14 lg 2 teises lauses sätestatud ühisvara jagamise hagi esitamise tähtaegsusele.
3. Järgnevalt kohus analüüsib kostjate osade suurust abikaasade ühisvaras.

§ 19

lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lõige 2 annab suletud loetelu tingimustest, mille esinemise korral kohus võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda. Kostjad leiavad, et abikaasade osad ühisvaras ei ole võrdsed, kuid ei ole esile toonud ühtegi

§ 19lg-s 2 nimetatud asjaolu.

1. Kostjate väidetel on nad ühisvara jaganud omavahelise suulise kokkuleppe alusel. Väidetava kokkuleppe kohaselt kuulub ühisvarast 1/3 kostjale I ja 2/3 kostjale
2. Õige on kostjate väide, et abikaasad võivad ühisvara jagada kokkuleppel ka abielu ajal. See võimalus tuleneb

§ 18lg - test 1 ja 3.

Samas sätestab

§ 18lg 4 abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise lepingule kohustusliku notariaalselt tõestatud vormi. Ts

ÜS § 83 lg 1 kohaselt seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kohus leiab, et lisaks abikaasade omavahelistes suhetes abikaasade õiguste kindlustamisele teenib kinnisvara jagamise notariaalse tõestamise kohustus ka tugeva kinnistusraamatu tagamise ja kolmandate isikute huvide kaitse eesmärki.

§ 20

lg 1 järgi vastutab abikaasa oma varalise kohustuse eest oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Abikaasade ühisomandis oleva kinnisvara jagamise suulise lepingu kehtivuse korral oleks võlgnikust abikaasa võlausaldajate õigused täiesti kaitseta, sest abikaasad võivad nõuete esitamise korral väita, et abikaasad on suuliselt kokku leppinud kinnisvara jagamises sellisel viisil, mis välistab võlgnikust abikaasale kuuluva osa arvel sissenõude rahuldamise. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostjate korteriomandi jagamise väidetav suuline kokkulepe on tühine. Kohus lähtub kostjate ühisvaraks oleva korteriomandi jagamisel seaduses sätestatud eeldusest, et abikaasade osad ühisvaras on võrdsed. 10. Tulenevalt

§ 18lg-st 6 võib jagada ka osa varast.

Vastavalt hageja taotlusele kohus jagab üksnes kostjate ühisvaraks oleva korteriomandi. Kostjad ei ole esitanud vastuhagi kogu abikaasade ühisvara jagamiseks. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub O M (M) ja V Mle ühisomandina korteriomand Tallinnas, xxx, mille kohta on Harju Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxx.

§ 19

lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummagi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Hageja taotleb jagada abikaasade ühisvaraks olev korteriomand Xxx, jättes selle võrdsetes osades kostjate kaasomandisse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 sätete kohaselt ühine omand on kahele või mitmele isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, ühisomandi puhul on omandiosad kindlaks määramata. 4 Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 19

lg -st 1 ja AÕS § -st 71 kohus rahuldab hagi ning jagab Tallinnas, Xxx asuva, kostjatele kuuluva korteriomandi, jättes selle võrdsetes osades kostjate O M (M) ja V M kaasomandisse. 11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 165 lg-st 1 vastutavad kostjad O M ja V M menetluskulude eest võrdsetes osades. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Heli Käpp kohtunik 5