← Eesti

2-06-25622/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 02.detsembril 2008.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-25622 Tsiviilasi S Š hagi DŠ vastu A Šle elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S Š (ik xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja N Perova Kostja: DŠ (ik xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja I Reva Kohtuistungi toimumise aeg 04.11.2008.a. RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada osaliselt.
  2. Välja mõista DŠ elatusraha tütre V Š, sünd. xxx.a. ja poja A Š, sünd. xxx.a., ülalpidamiseks S Š kasuks summas 6000.- (kuus tuhat) krooni kuus alates 13.08.2008.a. kuni xxx.a., s.o. kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 3000.- (kolm tuhat) krooni kuus kuni xxx.a., s.o. kuni noorema lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta poolte kohtuvälisteks menetluskuludeks olevad esindaja kulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse käik.
  3. Poolte abielust sündisid xxx.a. tütar V Š ja xxx poeg A Š.
  4. 13.05.2008.a. Harju Maakohtu määrusega on määratud, et poolte alaealiste laste V Š ja A Š elukoht on nende ema S Š elukoht.
  5. 21.09.2006.a. esitas S Š maksekäsu kiirmenetluses kohtusse avalduse, milles ta palus kostjalt välja mõista elatise kummagi lapse ülalpidamiseks summas 3000.- krooni tagasiulatuvalt alates 21.09.2005.a.
  6. Kuna kostja esitas kiirmenetluses tema vastu esitatud nõuetele vastuväited andis kohtunikuabi kiirmenetluse avaldused kohtu menetlusse üle 17.11.2006.a.
  7. Kohus andis S Š tähtaja esitada oma nõuded kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis ja pärast hagiavalduse saabumist liitis nõuded ühte menetlusse. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
  8. Hagiavalduses väidetu kohaselt lahkus kostja elamast pere juurest alates 2004.aastast ja alates sellest ajast ei ole kostja laste ülalpidamiseks raha andnud. Hageja töötas hagi esitamise ajal OÜ-s E ja tema palga suuruseks oli 4000.- krooni kuus.
  9. Hagiavalduses märgitu kohaselt kulub hagejal laste ülalpidamiseks kuus 9500.- krooni.
  10. 28.09.2007.a. esitatud hagiavalduse täpsustuses märgib hageja, et tütre V Š ülalpidamiskulud kuus koosnevad järgmistest kuluartiklitest: toit kodus 2100.- krooni riided, pesu, jalanõud 600.-krooni hügieenitarbed 200.-krooni ravimid, vitamiinid 200.- krooni koolitarbed 250.- krooni sõidupilet 90.- krooni kultuuriüritused 100.- krooni Noortemaja ringi külastamine 200.- krooni Mobiiltelefoni arved 150.- krooni ja Taskuraha 600.- krooni kuus. Kõik kulutused kokku tütrele moodustavad summa 4490.- krooni. Poeg A Š ülalpidamiskulud kuus koosnevad järgmistest kuluartiklitest: toit kodus 1500.- krooni riided, pesu, jalanõud 500.-krooni hügieenitarbed 100.-krooni ravimid, vitamiinid 200.- krooni koolitarbed 250.- krooni kultuuriüritused 100.- krooni lasteaiamaks 1000.- krooni Mobiiltelefoni arved 150.- krooni Maadlusklubis Nelson osalemine 200.- krooni Mustamäe Gümnaasiumi õppemaks 220.- krooni ja Sõidupilet 90.- krooni Kõik kulutused pojale moodustavad kuus summa 4330.- krooni. Lk 2

(7)
  1. Arvestas asjaoluga, et xxx.a. sündis hagejal teise elukaaslasega tütar E Š, viibib hageja lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekuks on käesoleval ajal emapalk 3280.- krooni, millele lisanduvad lastetoetused 900.- krooni kuus.
  2. Hageja on seisukohal, et arvestades sellega, et kostja materiaalne olukord on parem kui hagejal, hageja väidetel on kostja sissetulek 12.000.- krooni kuus, tuleb kostjal kanda suurem osa laste ülalpidamiskuludest, s.o. kostjalt tuleb välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks 3000.- krooni alates 21.09.2005.a. kuni laste täisealiseks saamiseni. 11.Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena oma palgatõendi E OÜ , K Lasteaia poolt A Š välja antud lõputunnistuse, M H poolt välja antud A Š tunnistuse, SA Tallinna Hambapolikliiniku arved laste hambaravi teenuse eest tasumiseks, maksekorraldused V Š eest suvelaagri tasumise kohta ja A Š eest arve tasumise kohta T M G s, E Š sünnitunnistuse, K Lasteaia tõendi 12.11.2007.a., Põhja-Tallinna Valitsuse arvamuse 27.11.2007.a. oma konto väljavõtte Hansapangast perioodi 01.09.2007.a. kuni 30.10.2008.a. kohta ning ostutšekid kauplustest. Kostja vastuväited ja põhjendused
  3. Kostja ei tunnistanud tema vastu esitatud hagi eelmenetluses, kuid kohtuistungil avaldas ta, et on nõus maksma tütre V ülalpidamiseks elatist alates 14.05.2008.a. 1700.- krooni kuus ja poja A ülalpidamiseks 1440.- krooni kuus. 13.. Kostja on seisukohal, et elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud alammäära on põhjendatud seetõttu, et lapsed suhtlevad temaga ja käivad tema juures ning siis peab kostja lapsi üleval.
  4. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine ei ole kostja arvates põhjendatud seetõttu, et lapsed elasid kuni 13.05.2008.a. kohtumääruse tegemiseni, kus pooled leppisid kokku, et laste elukohaks jääb hageja elukoht, nii ema kui isa juures. Tütar V elas ajavahemikul 21.09.2005.a. – 21.09.2006.a. ½ ajast ema juures ja ½ ajast isa juures ning poeg A elas ema juures, kuid suveti oli ta samuti isa juures. 2006.aasta septembrist kuni 2007.a. märtsini elas V kostja väidetel kooli ajal tema juures ja A ema juures, suvel elasid lapsed aga vastupidi ning 2007.a. märtsist kuni 2008.a. maikuuni elasid lapsed mõlemad väidetavalt kostja juures, kuigi 2007.a. suvel oli tütar V jällegi ema juures.
  5. Kostja vaidlustas ka laste ülalpidamiskulud ja oli seisukohal, et tütre V igakuiseks ülalpidamiskuluks oleks põhjendatud 3275.- krooni mis koosneks Toidurahast 1500.- .- krooni riided, pesu, jalanõud 500.-krooni hügieenitarbed 200.-krooni koolitarbed 100.- krooni sõidupilet 100.- krooni kultuuriüritused 200.- krooni Mobiiltelefoni arved 125.- krooni ja Taskuraha 300.- krooni ja Kommunaalmaksed 250.- krooni. ning poeg A Š ülalpidamiskulud kuus oleks kokku põhjendatud summas 2875.- krooni ning need koosneks Lk 3
(7)toidurahast 1500.- krooni riided, pesu, jalanõud 300.-krooni hügieenitarbed 100.-krooni koolitarbed 100.- krooni transpordikulu 100.- krooni kultuuriüritused 200.- krooni Mobiiltelefoni arved 125.- krooni Taskuraha 200.- krooni ja Kommunaalmaksed 250.- krooni. .
  1. Kostja väidetel töötab ta taksojuhina ja tema sissetuleku suuruseks kuus on 10.000.krooni. Pealegi on maksta hulgaliselt trahve väärtegude eest ning käimas on ka tema suhtes täitemenetlus.
  2. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma elukaaslase M M pangakonto väljavõtte Hansapangast, ostutšeki kontoritooli ostmise kohta, oma pangakonto väljavõtte Sampo Pangast, Politseiameti Karistusregistri teatise DŠ määratud karistuste kohta väärtegude ja kuriteo Harju Maakohtu Käitumiskontrolli II talituse ettekande kriminaalhoolduse lõpetamise kohta DŠ suhtes. Kostja taotles kohtuistungil kuulata üle tunnistajana ka tema ema L Š. Kohtuotsuse põhjendused
  3. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise võib välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära ainult siis kui esinevad PkS § 61 lg 5 või lg 6 ettenähtud juhud, s.o. kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimumsummas osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps või kui vanem , kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
  4. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused laste ülalpidamisel täitnud või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta laste ülalpidamisel osalenud piisaval määral ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid mis kinnitaksid, et ta on piisavas ulatuses osalenud tema ja hageja laste V Š ja A Š ülalpidamisel. Hageja on väitnud, et kostja on andnud hagejale laste ülalpidamiseks elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt, kostja seda väidet esitatud tõenditega ümber lükanud ei ole, millest tulenevalt on hagi kostjalt poolte alaealiste laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. Kostja poolt esitatud oma elukaaslase M M pangakonto väljavõte Hansapangast ja ostutšekk, mis tõendab kontoritooli ostmist, ei tõenda kostja poolt tema alaealiste laste piisavas ulatuses ülalpidamist. Lk 4
(7)20. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte laste ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 18 osundatud seadusesätetele peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kohus käsitleb käesolevas punktis vaid kostja poolt vaidlustatud kulutusi, sest vaidlustamata kulutused loetakse kostja poolt TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks. Kõigepealt vaidlustab kostja tütre V toiduraha 2100.- krooni ja leiab, et tütrele söögi ostmiseks peaks piisama 1500.- kroonist kuus. Kohus on seisukohal, et hageja poolt väidetav kulu tütrele toidu ostmiseks kuus summas 2100.- krooni ei ole ülepaisutatud nagu leiab kostja, vaid on põhjendatud, arvestades elatustaset Eesti Vabariigis, pidevalt kasvavaid esmaste toidukaupade hindu ning ka seda, et poolte 15-aastane tütar, samuti ka poeg vajab igapäevaselt täisväärtuslikku toitu, sealhulgas puuvilju, maiustusi, mahla, jmt. Kostja väide nagu piisaks tütrele toidu ostmiseks 1500.- kroonist kuus on paljasõnaline. Edasi vaidlustab kostja laste riiete ja jalanõude ostmise kulu ja leiab, et tütre nimetatud kulu summas 600.- krooni on ülepaisutatud ning piisavaks kuluks on 500.- krooni ning pojale on piisav kulutada nimetatud kulutuste katmiseks 300.- krooni, mitte 500.- nagu märgib hageja. Kohus nõustub kostjaga selles, et arvestades laste vanust, on piisav kulutada lastele riiete ja jalanõude ostmiseks tütrele 500.- krooni ja pojale 300.- krooni kuus. Kostja ei ole oma vastuses vastu vaielnud hageja väitele, et lastel on ka kulutused vitamiinidele ja ravimitele, kuid samas ei ole ta oma arvestuses nimetatud kuluartiklit ka arvestanud. Kohus nõustub hagejaga, et arvestades sellega millises kliimas me elame, on põhjendatud arvestada lastele tehtavate kulutuste hulka ka kulutusi vitamiinide ja ravimite ostmiseks kokku kahele lapsele summas 300.- krooni kuus Kohus on seisukohal, et koolitarvete ostmise põhjendatud kuluks on poolte lastel kokku 300.krooni kuus, mobiiltelefoni kasutamisega seotud kuluks kummalgi 150.- krooni kuus ning taskurahaks tütrele 300.- krooni ja pojale 200.- krooni. Nimetatud seisukohale asub kohus arvestades sideteenuste pakkujate poolt kehtestatud hindu, koolitarvete hindu jaekaubanduses ning laste vanust. Arvestades asjaoluga, et pooled ei vaidle selle üle, et lastel on ka kulutused hügieenitarvete ostmiseks tütrel 200.- krooni ja pojal 100.- krooni ulatuses kuus, transpordikulu kummalgi 100.- krooni kuus, kulutused kultuuriürituste külastamiseks kummalgi 200.- krooni kuus ning kulutused seoses eluaseme kasutamisega kummalgi 250.- krooni kuus, moodustavad poolte alaealiste laste ülalpidamiskulud kuus summa 7200.- krooni, millest tütre ülalpidamiskulud kuus moodustavad summa 4100.- krooni ja poja ülalpidamiskulud kuus moodustavad summa 3100.- krooni kuus. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse kindlaksmääramisel ei saa kohus arvesse võtta seda, et hageja väidetel käib poeg Maadlusklubis Nelson, milles osalemise tasu on 200.- krooni ja tütar Noortemaja ringis, mille külastamine maksab 200.- krooni, sest selle kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Kohus leiab, et hageja väide nagu oleks pojal õppemaks 220.- krooni kuus ei ole õige, sest kohtu järelpärimisele kinnitas , et kool on munitsipaalkool ja õppemaksu koolis ei ole. Tasulised on vaid lisateenused, mis ei ole õpilastele kohustuslikud. Lk 5
(7)Kuivõrd hageja on esitanud kohtule nõude välja mõista elatis poolte alaealiste laste ülalpidamiseks võrdses suuruses, leiab kohus et põhjendamatu on mõista elatis välja lastele erinevates suurustes.
  1. Edasi võtab kohus seisukoha selles kuidas jaotada vanemate vahel laste ülalpidamiskulud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 18 sätestatule sõltub elatise väljamõistmise suurus ka poolte varalisest seisundist. Kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõendite ja kohtuistungil avaldatu kohaselt on hagejal sündinud xxx.a. tütar E Š ja hageja on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel. Hageja pangakonto väljavõte tõendab, et tema sissetulekuks oli vanemahüvitis kuni lapse 1,5 aastaseks saamiseni ning käesoleval ajal on hageja ainukeseks sissetulekuks riigi poolt makstav peretoetus. Kostja seevastu kinnitas kohtuistungil, et ta töötab ja tema palga suuruseks on umbes 10.000.- krooni kuus. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et kostja töötab ja saab palka ja hageja, kelle juures on lapsed, on lapsehoolduspuhkusel, tuleb enamus laste ülalpidamiskuludest jätta kostja kanda. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja alaealiste laste ülalpidamiseks ei saa arvestada sellega, et kostjat on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest ja ka kriminaalkorras ning, et tal nimetatust tulenevalt varalised kohustused. Kostjal tuleb teenida raha ulatuses mis võimaldab tema alaealiste laste ülalpidamise piisavas ulatuses. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule, kuulub kostjalt väljamõistmisele tema alaealiste laste ülalpidamiseks elatusraha kummagi lapse ülalpidamiseks 3000.- krooni kuus.
  2. Viimasena võtab kohus seisukoha selles mis ajast alates kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  3. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse ka elatise ebapiisavat või ebaregulaarset maksmist. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendites tsiviilasjades nr 3-2-157-04, nr 3-2-1-121-04 ja nr 3-2-1-7-
  4. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtu käsutuses olevad Põhja-Tallinna Valitsuse tõendid
  5. juunist 2007.aastast ja 27.novembrist 2007.aastat kinnitavad, et poolte lapsed on eestkosteasutisele kinnitanud, et nad on elanud kordamööda nii ema kui isa juures ning ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja L Š kinnitas, et poolte lapsed on elanud nii ema kui isa juures, ja alles kohtumäärusega 13.maist 2008.a. on määratud poolte kokkuleppe alusel, et poolte alaealiste laste elukohaks jään nende ema elukoht, on kohtu seisukoha kohaselt Lk 6
(7)põhjendatud välja mõista kostjalt elatis poolte alaealiste laste kasuks alates 13.maist 2008.aastast kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Arvestades asjaoluga, et kohus mõistab elatise välja kostjalt hageja poolt nõutud summas, kuid ei mõista välja tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, asub kohus seisukohale, et poolte kohtuvälisteks menetluskuludeks olevad esindaja kulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kummagi poole enda kanda. Kohtunik: Lk 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.