2-08-52669/3

MÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Elen Kalm Otsuse tegemise aeg ja koht 13.jaanuar 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-08-52669 Tsiviilasi PP avaldus vanema õiguste määramiseks laste suhtes ja lastega suhtlemise korraldamiseks. Menetlusosalised ja nende Avaldaja PP (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx, tegelik elukoht xxxxx xxxx xxxxxx xxxx esindajad xxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx), esindaja Natalia Suvorova (Advokaadibüroo Legalia, asukoht Sauna 10 79515 Rapla). Menetlusest puudutatud isikud: 1) AS (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xx xxxxx xxxxx), 2) KS (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx), 3) RS (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx). Kohtuistungi toimumise aeg 10.oktoober 2008.a. ja edasi kirjalikus menetluses Kohaldatud menetlusnormid RESOLUTSIOON TsMS §§ 478 lg.2, 561 lg. 1, 660 lg.3 ja 661 lg.2 Määrata PP ja poeg RS kokkusaamise kord kindlaks järgmiselt: PP omab õiguse alates kohtu määruse jõustumisest kohtuda poeg RS-ga kahel korral kuus eelnevalt AS-ga kokku lepitud ajal ja kohas. Kahel esimesel kuul toimuvad kokkusaamised AS-i juuresolekul. Kui üks vanem rikub kohtu poolt määratud tingimusi, siis on teisel vanemal õigus pöörduda kohtu poole taotlusega lepitusmenetluse läbiviimiseks ja lahkarvamuste kokkuleppel lahendamiseks. Määrus jõustub AS-le kättetoimetamise päevast. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta PP kanda. Edasikaebamise kord ja jõustumine Määrus jõustub AS-le kättetoimetamise päevast. Määrust saab vaidlustada määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue Avaldusest nähtub, et avaldajal on kooselust AS-ga sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx.a. poeg KS ja xxxxxxx xxxx.a. poeg RS. Alates 2007. a. novembrist elavad pooled lahus, lapsed elavad AS-i juures. Kooselu lõppemise põhjuseks peab avaldaja halbu suhteid ja pidevaid tülisid AS-ga. Avaldaja soovib kindlaks määrata lastega suhtlemise korra- võtta mõlemad lapsed enda juurde kahel nädalavahetusel kuus s.o. reedel kella 17.00-st kuni pühapäeval kella 20.00ni. Seni on ta saanud pidevalt koos olla vaid vanema poja K-ga, kes tuleb ja läheb ise, millal soovib. Avaldaja soovib kohtuda ka noorema pojaga- käia koos kinos või ujumas, mida AS aga ei võimalda. Puudutatud isiku seisukoht AS ei ole nõus oma nooremat poega nii kauaks isa hoolde jätma ja leiab, et PP ei ole võimeline selle aja sees Ri eest hoolitsema. PP on ebastabiilse käitumisega ja liialdab alkoholiga. Ta ei ole tundnud huvi, millal võiks lastega kokku saada, kuidas lastel läheb ja kas neil oleks abi vaja. A. S läks tööle, kui noorem poeg oli aastane. Siis oli avaldajal võimalus last hoida, kuid ta ei tahtnud seda eriti teha. A.S ei julgenud last isaga jätta, kuna isa on läinud koos lapsega poodi ja sealt edasi jooma. Avaldaja elukohas ei ole ka Ri asju, laps käib lasteaias ja tal on välja kujunenud oma režiim. Vanem poeg K oskab enda eest seista ja võib käia isa juures nii, nagu ta ise soovib. Samas A.S ei soovi, et vanem poeg jääks pühapäeviti hilja peale, kuna on vaja õppida. Lisaks tuleb Kle tagada transport, et ta ei peaks õhtuti hilja üksi sõitma. K on pidanud väga palju häbi tundma isa alkoholitarvitamise pärast. Avaldaja on töötu ja elatub rahast, mida saab oma isa hooldamise eest. A.S leiab, et isa võiks noorema pojaga kohtuda vaid tema juuresolekul. Kui sageli, seda ei oska A.S öelda. Kohtu seisukoht Kohtuistungil loobus PP vanema pojaga kokkusaamise korra määramise nõudest. Kohus leiab, et antud juhul tuleb määrata kindlaks avaldaja ja noorema poja RS-i kokkusaamise kord. Perekonnaseaduse (PkS) § 49 ja § 50 lg 1 kohaselt on lapse kasvatamine ja tema eest hoolitsemine mõlema vanema õigus ning kohustus. PkS § 52 lg 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda ja teine vanem ei või seda takistada ning lg 2 kohaselt võib vajaduse korral määrab lapsega suhtlemise korra kindlaks eestkosteasutus või kohus. Nõustuda tuleb AS-i arvamusega, et pojal on välja kujunenud oma režiim ja kogu nädalavahetuseks isa juurde jäämine ei ole seepärast võimalik. Rapla Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist toetab 30.septembril 2008.a. antud arvamuses avaldaja soovi noorema lapsega suhtlemiseks ja leiab, et lapse iga arvestades on otstarbekas korraldada kokkusaamised päeva kaupa. Neil põhjustel kohus leiab, et avaldaja ja noorema poja kokkusaamised tuleb määrata ühe päeva jooksul kahel korral kuus. Arvestades lapse vanust ja AS-i seletusi PP varasema käitumise kohta, peab kohus vajalikuks, et kahel esimesel kuul toimuvad kokkusaamised AS-i juuresolekul. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seepärast tuleb antud juhul jätta menetluskulud kohtusse pöörduja kanda. Indrek Saar Kohtunik